Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXXOÜ kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18.10.2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid 1(6)
2-12-10805 või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral
menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXXOÜ (hageja) esitas 15.03.2012 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu 191,73 euro suuruse põhivõla ja viivise summas 447,21 eurot väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (praeguse ärinimega BIGBANK AS; edaspidi algne võlausaldaja) 16.07.2008 laenulepingu nr XXX(edaspidi laenuleping), mille alusel väljastati kostjale laen summas 3000 krooni (191,73 eurot) laenu tagastamise tähtajaga 60 kalendripäeva. Kostja kohustus tasuma laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Hageja on nõudnud põhivõlgnevust ületavas summas viivise tasumist. Hageja leiab, et ta oleks olnud õigustatud nõudma laenulepingu järgi kostjalt intressi iga 30 päeva järel summas 166 krooni (6,47 eurot), samuti kohustus kostja tasuma intressina käsitletavat käsitlustasu. Viivis ei kata saamata jäänud intressi, vaid korvab selle ainult osaliselt. Seega on hageja saanud kahju, kuna ei saanud kostja kasutuses olnud raha väljastada teistele laenuvõtjatele. Hageja oleks väljastanud teistele laenuvõtjatele raha samadel tingimustel, mis kostjale. Suure tõenäosusega oleks raha tagastatud ning tasutud selle pealt ka intressid. Hageja on arvestanud viivist 933 päeva eest. Kostja laenu tagastanud ei ole. Hageja omandas nõude kostja vastu 26.09.2011. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis jäeti rahuldamata. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on kohtutäituri vahendusel 30.10.2012 tasunud 26,22 eurot, on hagi aegumine katkenud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg-test 1 ja 2 tulenevalt. 05.09.2013 menetlusdokumendis leidis hageja, et kui kohus asub seisukohale, et hagi on aegunud, siis võtab hageja omaks kostja ütlused selle kohta, et tema ei ole laenusuhet sõlminud ning on seisukohal, et kostja peab tagastama saadud raha koos intressidega alusetu rikastumise sätete kohaselt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista.
4.Kostjal selgitab, et tal kadusid 12.10.2007 toimunud autoavariis dokumendid (sh IDkaart). Kostja on pöördunud politseisse seoses dokumentide kadumisega. Kostja ei ole vaidlusalust laenulepingut sõlminud ega hagis nimetatud summat oma arvelduskontole saanud. Isegi kui leping oleks sõlmitud, on hageja nõuded aegunud 2011. aastal, seega enne hagiavalduse esitamist. 2(6)
2-12-10805
MENETLUSE KÄIK
5.Kohus on rahuldanud hagi 31.08.2012 tagaseljaotsusega. Kostja esitas 05.11.2012 kohtule kaja ja 14.12.2012 kaja täienduse. Harju Maakohtu 03.04.2013 määrusega rahuldati kostja kaja ja taastati tsiviilasja menetlus (tl 125).
6.03.09.2013 kohtumäärusega otsustas kohus vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele võimaluse esitada asja lahendamise seisukohast tähtsust omavaid täiendavaid dokumente ja avaldusi kuni 23.09.2013. Samas määruses teatas kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 18.10.2013 kell 15.00 (tl 132).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja nõuab kostjalt laenulepingu alusel laenusumma tagastamist ja viivise tasumist. Hagiavalduse kohaselt on algse võlausaldaja ja kostja vahel laenuleping sõlmitud 16.07.2008 ning laenu 191,73 eurot tagastamise tähtaeg oli lepingu järgi 60 kalendripäeva. Lisaks nõuab hageja 447,21 euro ulatuses viivitusintressi (viivise) tasumist eelnimetatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja põhinõue (s.o nõue laenusumma tagastamiseks) võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1.
9.Poolte on vaidlus selles, kas algse võlausaldaja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping ning kas kostja on laenulepingu alusel saanud laenu 191,73 eurot (3000 krooni). Pooltel on õiguslik vaidlus ka küsimuses, kas hageja esitatud nõuded kostja vastu on aegunud.
10.Kohus käsitleb esmalt kostja esitatud aegumise vastuväidet ja aegumise kohaldamise taotlust, sest kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata ning nõude olemasolu tuvastamine ei ole üldjuhul vajalik (vt nt Riigikohtu 11.12.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 19).
11.Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega kõrvalkohustusest tulenev nõue ka juhul kui see ei oleks eraldi veel aegunud.
12.VÕS § 82 lg 7 teisest ja kolmandast lausest tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. Vastavalt TsÜS § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui 3(6)
2-12-10805 seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse TsÜS § 136 lg 8 kohaselt tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
13.Hageja väidete kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg laenulepingu järgi 60 kalendripäeva. Sellisel juhul muutunuks hageja võimalik nõue kostja vastu sissenõutavaks 60 kalendripäeva möödumisel laenulepingu sõlmimisele järgnenud päevast arvates, s.o 15.09.2008. Hagiavaldusele lisatud maksekorralduse (nr 19044) järgi oli laenu tagastamise tähtpäev 15.08.2008 (tl 8). Seega oli laen tegelikult väljastatud tähtajaga 30 kalendripäeva. Seda järeldust toetab ka hagiavaldusele lisatud laenulepingu üldtingimuste (tl 13-15) punkt 4.2, mille järgi laenusumma 3000 krooni väljastamisel kolmekümneks päevaks on lepingu sõlmimise tasu 166 krooni. Eelmärgitud maksekorraldusest järelduvalt on laenusummast 3166 krooni laenu väljastamisel maha arvatud 166 krooni.
14.Ülaltoodut arvestades, muutus hageja VÕS § 108 lg 1 kohane nõue kohtu hinnangul sissenõutavaks 15.08.2008. Vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2 tuleb TsÜS § 146 lg 1 kohase 3-aastase aegumistähtaja algust arvestada seega alates 16.08.2008 kella 00.00. Nõude aegumistähtaeg lõppes 15.08.2011 kell 24.00. Tsiviilasja esemeks olev hagi on kohtule esitatud 15.03.2012, järelikult pärast aegumistähtaja lõppu. Hageja nõue laenusumma tagastamiseks on aegunud. Kohus märgib, et nõue oleks samuti aegunud juhul, kui see oleks sissenõutavaks muutnud 15.09.2008 (nagu väidab hageja).
15.TsÜS §-st 144 lähtuvalt on koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegunud ka viivitusintressi tasumise kohustus.
16.Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud vaidlusaluste nõuete aegumistähtaja peatumine või katkemine.
17.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja poolt 05.09.2013 menetlusdokumendis väidetu kohaselt esitas ta maksekäsu kiirmenetluse avalduse samade nõuete osas 18.12.2011 (hageja poolt ekslikult märgitud 18.12.2012). Hageja menetlusdokumendile on lisatud koopia maksekäsu kiirmenetluse avaldusest (tl 138-140). Ka kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 18.12.2011. Kohus loeb hageja väited maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kohta 18.12.2011 eeltoodu põhjal iseenesest tõendatuks. Samas ei saa maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine pärast aegumistähtaja lõppu enam nõuete aegumist peatada.
18.TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 järgi katkeb aegumine (ja algab uuesti) kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 05.09.2013 menetlusdokumendis hageja poolt märgitu kohaselt on kostja 30.10.2012 4(6)
2-12-10805 tasunud hagejale kohtutäituri vahendusel 26,22 eurot. Menetlusdokumendile lisatud laekumise teatisest nähtuvalt on kohtutäitur M.Roodes hageja arvelduskontole üle kandnud 26.22 eurot, märkides selgitusse "XXX2-12-10805 31,8,12" (tl 136). Kohus leiab, et ka see aegumistähtaja lõpule järgnenud sündmus ei oma asja lahendamise seisukohast õiguslikku tähtsust. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks täiendavalt analüüsida, kas summa sissenõudmist täitemenetluse käigus saaks käsitleda nõude tunnustamisena kohustatud isiku poolt TsÜS §-s 158 sätestatu mõttes.
19.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja taotlus hagi aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele ning kohus jätab hageja nõuded nende aegumise tõttu rahuldamata. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea kohus vajalikuks tuvastada hageja väidetavate nõuete olemasolu ega käsitle otsuses kostja muid vastuväiteid.
20.Hageja poolt 05.09.2013 kohtule esitatud menetlusdokumendiga seoses märgib kohus täiendavalt järgmist. Hageja on menetlusdokumendis muu hulgas avaldanud, et kui kohus asub seisukohale, et hagi on aegunud, peab kostja tagastama saadud raha koos intressidega alusetu rikastumise sätete kohaselt (tl 135). Kohtu arvates on hageja soovinud eelmärgituga täiendada hagi alternatiivse õigusliku alusega ning palunud kontrollida nõude rahuldamise võimalust ka lepinguvälisest võlasuhtest (alusetust rikastumisest) tulenevalt. Kohus märgib, et iseenesest võib hageja TsMS § 370 lg-st 2 lähtuvalt hagi esitades tugineda alternatiivselt nõude erinevatele õiguslikele alustele. Praegusel juhul oli hagiavaldus algselt esitatud ainult lepingujärgse võlgnevuse nõudes. Seega ei olnud kohtul võimalik kaaluda hagi rahuldamist erinevatel (alternatiivsetel) õiguslikel alustel. Hagi täiendamisel peab kohus arvestama TsMS §-des 329-331 sätestatuga (vt: Riigikohtu 16.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 9). TsMS § 329 lg 1 esimese lause järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited menetluses nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda TsMS § 331 lg 1 kohaselt üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesolevas asjas pidi hagi täiendamise vajadus hageja jaoks ilmnema hiljemalt kostja 14.12.1012 vastusest, milles kostja muu hulgas väitis, et tema ei ole algse võlausaldajaga hagis märgitud laenulepingut sõlminud (tl 65). See kostja vastus on edastatud hagejale 11.01.2013 (tl 123). Ülalmärgitust lähtudes leiab kohus, et hagi täiendamine 05.09.2013 on toimunud praegusel juhul TsMS § 329 lg-s 1 sätestatud rikkudes. Kohus vastava täiendusega TsMS § 331 lg-st 1 juhindudes asja lahendamisel seetõttu ei arvesta. Kõnealuse hageja avalduse menetlusse võtmine põhjustaks kohtu arvates asja lahendamise viibimise ning hageja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus lisab, et nõuet ei oleks võimalik hageja poolt seni esitatud väidete ja tõendite põhjal alusetu rikastumise sätetele tuginedes ka rahuldada. Hageja õiguste rikkumine ei ole selles osas hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Põhinõudes märgitud 191,73 eurot (3000 krooni) on kostja väidetavalt saanud algselt võlausaldajalt (mitte hagejalt). Hagiavalduse kohaselt on algne võlausaldaja loovutanud (ja hageja omandanud) laenulepingust tulenevad nõuded, sh kõrvalnõuded. Seda kinnitab ka hagiavaldusele lisatud väljavõte 26.09.2011 sõlmitud nõuete loovutamise lepingust (tl 9-11). Kohtule teadaolevalt ei ole algne võlausaldaja loovutanud hagejale enda muid võimalike nõuded kostja vastu (sh alusetu rikastumise võlasuhtest tulenevaid nõudeid). 5(6)
2-12-10805
21.Nagu eelnevalt juba märgitud, on 05.09.2013 menetlusdokumendile lisatud laekumise teatise järgi kohtutäitur M.Roodes hageja arvelduskontole üle kandnud 26,22 eurot, märkides selgitusse "XXX 2-12-10805 31,8,12". Ülekande selgitusest lähtuvalt on kohtutäitur täitnud käesolevas tsiviilasjas kohtu poolt 31.08.2012 tehtud tagaseljaotsust (tl 54-56). Kohus osundab, et 03.04.2013 määrusega on kostja poolt sama tagaseljaotsuse peale esitatud kaja rahuldatud ja tsiviilasja menetlus taastatud. TsMS § 418 lg-st 1 tuleneb, et menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Seega juhul kui hageja on 31.08.2012 tagaseljaotsuse täitmiseks kostjalt midagi saanud, on ta saanud selle õigusliku aluseta (alus on hiljem ära langenud) ning need summad tuleb kostjale tagastada.
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.