lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-13716/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 17.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-13716/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1364
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-13716

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht 17.oktoober 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number

2-13-13716

Tsiviilasi

XXXhagi AS-i SEB Pank vastu 31,96 euro, viivise 0,53 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Tsiviilasja hind

35,29 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Kostja lepinguline [email protected])

Menetluse liik

esindaja:

Triin

Uukkivi

(e-post

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 17. oktoobril 2013.a. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-13-13716 oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud XXX(hageja) esitas 26.05.2013.a Harju Maakohtule hagi AS-is SEB Pank (kostja) vastu 31,96 euro, viivise 0,53 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt debiteeris kostja 18.03.2013.a hageja arvelduskontolt rahalisi vahendeid summas 31,96 eurot. Arvelduskonto debiteerimise selgituseks oli kostja poolt märgitud panditud vara mittekindlustamise trahv. Hageja leiab, et nimetatud trahvi tegemiseks puudub alus, kuna vara oli kindlustatud. Hageja leiab, et kostjal polnuks ka ilma hageja poolt vara kindlustamata õigust hageja arvelduskontot debiteerida. 17.06.2013.a vastuses vaidleb kostja hagile vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et kostjal oli tulenevalt pooltevahelisest laenulepingust õigus leppetrahvi kohaldamiseks ja selle summa hageja arvelduskontolt debiteerimiseks. Kohtu põhjendused ja järeldused

1.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Siiski peab kohus vajalikuks põhjalikumalt käsitleda järgnevat.
2.Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista alusetult hageja arvelduskontolt debiteeritud summa 31,96 eurot, ajavahemiku kuni 18.03.2012.a kuni 26.05.2013.a eest viivise 0,53 eurot ja alates 27.05.2013.a viivise kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev õigussuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled on 27.01.2006.a sõlminud laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu (tl 45-50). Laenulepingu täitmise tagamiseks leppisid pooled kokku hüpoteekide seadmises korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn ja kinnistule asukohaga XXX, Tallinn. Pooled vaidlevad käesolevas tsiviilasjas esmalt selle üle, kas kostjal oli õiguslik alus kohaldada laenulepingus ette nähtud leppetrahvi laenulepingu tagatiseks seatud korteriomandi kindlustamiskohustuse rikkumise eest. Lisaks on poolte vahel vaidlus selles, kas kostjal oli õiguslik alus leppetrahvi debiteerimiseks ilma kohtumenetlust läbimata.
3.Kohus käsitleb esmalt leppetrahvi õiguslike aluste olemasolu ja hindab kohaldamise eelduste olemasolu. Tsiviilasjas esitatud seisukohtadele tuginedes järeldab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejal on laenulepingu tagatiseks seatud vara kindlustamise kohustus. Taoline

2-13-13716 kohustus tuleneb laenulepingule kohalduvate üldtingimuste p-st 18.1, mille kohaselt laenusaaja kohustub kindlustama lepingu täitmise tagamiseks panditud vara, teistsuguse kokkuleppe puudumisel kümne päeva jooksul alates tagatislepingu sõlmimise päevast panga aktsepteeritud kindlustusandja juures panka rahuldavatel tingimustel ja tagama kindlustuslepingu ja kindlustuskaitse kehtivuse kuni lepingu lõppemiseni. Üldtingimuste p 18.3 täpsustab, et laenusaaja kohustub esitama pangale varakindlustuslepingu ärakirja või poliisi hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates kindlustuslepingu sõlmimisest (tl 48). Kostja 17.06.2013.a vastuse kohaselt sai kostja kindlustusandja vahendusel 14.02.2013.a teada, et pooltevahelise laenulepingu tagatiseks seatud vara kindlustuskaitse on katkenud. Kostja on hagejale 15.02.2013.a saatnud teatise, milles palus esitada uue kindlustuskaitset tõendava dokumendi koopia 10 päeva jooksul teate saamisest arvates (tl 51). Kindlustuskaitset tõendava dokumendi mittesaamisel debiteeris kostja 18.03.2013.a hageja arvelduskontolt leppetrahvina 31,96 eurot. Hageja väidete kohaselt on ta kostjapoolse 15.02.2013.a teatise kätte saanud 18.03.2013.a. Seejärel tasus hageja kindlustusandjale kindlustusmakse ning tagatisvara kindlustuskaitse taastus 20.03.2013.a. Hageja järeldab, et seega kõrvaldas hageja teatises märgitud puuduse selles ette nähtud tähtaja jooksul (tl 61). Pooltevahelise tahteavalduste vahetamist reguleerib laenulepingu üldtingimuste p 21. Kohus märgib, et nimetatud üldtingimus on tagamas tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 69 lg-s 2 ettenähtud nõudeid. Kõnesoleva sätte esimese lause kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Tõendamiskoormis 15.02.2013.a teatise hageja poolt kättesaamise osas lasub kostjal. Kostja on 02.09.2013.a menetlusdokumendis märkinud, et kostja saatis 15.02.2013.a teatise hagejale posti teel lihtkirjana ja internetipanga teate kaudu (tl 76). Tõendina on kostja esitanud ekraanitõmmise hageja internetipanga postikastis olevatest kirjadest, millest nähtub, et hagejale on 15.02.2013.a edastatud kiri, pealkirjaga „Laenu tagatis kindlustamata“ (tl 79). Lisaks on kostja kohtule esitanud väljavõtte internetipanga logiraamatu väljavõttest, millest selgub, et hageja külastas internetipanka 16.02.2013.a ning tutvus postikastis olevate kirjade sisuga (tl 81). Kohtu hinnangul võib lähtekoodi käsklust „action=POST_LOE“ lugeda piisavaks tõendiks selles osas, et hageja on 15.02.2013.a teate sisuga isiklikult tutvunud. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejale on 15.02.2013.a teate sisu isiklikult teatavaks saanud internetipanka sisselogimise kuupäevaga, s.o 16.02.2013.a. Seega ei saa kindlustuskaitse taastumist 20.03.2013.a kuupäevaga tähtaegseks lugeda.

4.Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 15.6 kui laenusaaja rikub ühte või mitut maksete tegemisega mitteseotud lepingus toodud kohustust, siis on pangal õigus nõude laenusaajalt leppetrahvi kuni 5% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Käesolevas asjas ei vaidle pooled leppetrahvi summa suuruse üle. Kostja on 18.03.2013.a hageja arvelduskontolt debiteerinud leppetrahvina 31,96 eurot. Kohus on eelnevas otsuse alapunktis tuvastanud, et kostjal oli arvelduskonto debiteerimise kuupäevaks teada tagatisvara kindlustuskaitse puudumine. Seega ei saa kohus nõustuda hageja poolt hagiavalduses esitatud väitega, et trahvi tegemiseks puudus alus (tl 29). Kohus leiab, et asjakohasust ei oma hageja väide nagu oleks kostja tekitanud olukorra, kus hageja arvelduskontol puudusid vahendid kindlustusandjale kindlustusmakse tasumiseks. Kohus märgib, et laenulepingust tuleneva tagatisvara kindlustamise kohustus lasus hagejal, mistõttu pidanuks hageja hoolt kandma tagatisvaraga seotud kindlustuskaitse probleemide ennetamise eest. Liiatigi on hageja ise 18.06.2013.a menetlusdokumendis nentinud, et kostja oli varasemalt hageja arvelduskontolt debiteeritud 105 eurot hagejale tagastanud

2-13-13716 13.02.2013.a ja 17.01.2013.a (tl 65 ja 65). Seega olid hagejal 18.03.2013.a seisuga rahalised vahendid kindlustuskaitse taastamiseks olemas. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostja debiteeritud leppetrahv 31,96 eurot omab õiguslikku alust, s.o poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p-d 15.6, 18.1 ja 18.3.

5.Järgmisena annab kohus hinnangu hageja väitele, milles hageja leidis, et kostjal puudus õiguslik alus kohtumenetlust läbimata leppetrahvi debiteerimiseks hageja arvelduskontolt. Kostja on eeltoodud hageja väite osas viidanud laenulepingu üldtingimuste p-le 15.1.2. Kõnealuse punkti kohaselt annab laenusaaja kui käsundiandja lepingu alusel ja maksja pangale kui kontopidajale ja makse saajale tagasivõtmatu ülekandejuhise raha ülekandmiseks laenusaaja kontolt pangas panga kontole. Üldtingimuste p 15.1.3 täpsustab, et pangal on õigus ülekandejuhise alusel ilma laenusaaja täiendava korralduseta raha ülekandmiseks lepingus näidatud laenusaaja kontolt panga kontole alates makse tegemise tähtpäevadest või juhul kui vastava makse tähtpäev on lepingus sätestamata, pangal nõudeõiguse tekkimisel vastava makse tasumiseks. Kohus nõustub kostjaga, et eelnimetatud üldtingimuste punktid lubavad kostjal hageja arvelduskontot ilma hageja vastava korralduseta debiteerida. Antud juhul on siiski täidetud ka hageja teavitamine leppetrahvi kohaldamisest ja arvelduskonto debiteerimisest. Nimetatud teavitamise on kohus käesolevas otsuses varasemalt tuvastanud. Kokkuvõttes leiab kohus, et esitatud asjaolud, tõendid ning poolte seisukohad ei anna alust hagi rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja