Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristi Rickberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.10.2013, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-30977
Tsiviilasi
XXXhagi XXXja XXXvastu kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
89 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(sünd XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Vahur Ambos (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja I lepinguline esindaja: August Käära (European Legal Advice OÜ, e-post [email protected]); Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
Rahuldada XXX hagi XXX ja XXX vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Tuvastada XXX ja XXX vahel 14.11.2012 sõlmitud kinkelepingu tühisus. Jätta tsiviilasja menetluskulud XXX kanda. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
Hageja ja tema abikaasa XXX on abielus alates XXX.a. vastavalt abielutunnistusele. Abielu ajal on XXX nimele omandatud korteriomand asukohaga Tallinn XXX, mida tõendab kinnistusregistri väljavõte. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt on 26.03.2007 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel XXX kantud sisse viidatud korteriomandi omanikuna 05.04.2007. Hageja kinnituse kohaselt pole abikaasade vahel sõlmitud abieluvaralepingut ega mistahes muud kokkulepet abikaasade vara lahususe või vara jaotamise kohta, mistõttu vaidlusaluse korteriomandi näol on tegemist abikaasade ühisvaraga. 14.11.2012 sõlmitud notariaalselt tõestatud kinkelepinguga kinkis hageja abikaasa XXX korteriomandi asukohaga Tallinn XXX XXX. Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on XXX kantud kinnistusregistrisse nimetatud korteriomandi omanikuna 24.11.2012. Hageja kinnitab, et ta ei ole andnud nõusolekut abikaasade ühisvara hulka kuuluva korteriomandi asukohaga Tallinn XXX kinkimiseks või muul viisil võõrandamiseks ega ole 14.11.2012 sõlmitud kinkelepingut hiljem heaks kiitnud. Hageja on seisukohal, et tulenevalt perekonnaseaduse § 31 lg 1, TsÜS § 84 lg 1 ja § 87 sätetest on XXX ja XXX vahel 14.11.2012 sõlmitud kinkeleping tühine. Perekonnaseaduse § 31 lg 1 kohaselt on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Hageja ja tema abikaasa XXX on Vene Föderatsiooni kodanikud. XXX omab alalist elamisluba Eestis, hagejal elamisluba ei ole. Puuduvad andmed selle kohta, et abikaasad oleksid valinud abikaasade varalistele õigustele kohaldatava õiguse vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 58 sätetele. Seetõttu on võimalik, et tulenevalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 58 lg 3 ja § 57 sätetest tuleb asja lahendamisel juhinduda Vene Föderatsiooni õigusaktidest. Eelpoolviidatud Eesti Vabariigi seadusesätetega analoogne regulatsioon on sätestatud Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi § 33 p 1, § 34 p 1, § 35 p-d 1 ja 3, millistele on viidatud alljärgnevalt. Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi § 33 p 1 kohaselt on abikaasade vara õiguslikuks režiimiks varaühisus. Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi § 34 p 1 kohaselt abielu ajal omandatud vara on abikaasade ühisomandis. Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi § 35 p 1 kohaselt toimub abikaasade ühisvara valdamine, kasutamine ja käsutamine abikaasade poolt ühiselt. Vene Föderatsiooni perekonnakoodeksi § 35 p 3 sätestab, et ühe abikaasa poolt tehingu teostamiseks, millega käsutatakse kinnisvara, ja tehingu teostamiseks, mis nõuab notariaalset kinnitust või registreerumist seadusega ettenähtud korras, on vajalik saada teise abikaasa notariaalselt kinnitatud nõusolek. Abikaasa, kelle notariaalselt kinnitatud nõusolekut antud tehingu teostamiseks pole saadud, omab õigust nõuda tehingu kehtetuse tunnistamist kohtus ühe aasta jooksul arvates ajast, kui ta sai teada või pidi teada saama antud tehingu teostamisest. Ülaltoodud asjaolusid ja viidatud seadusesätteid aluseks võttes leiab hageja, et kostjate vahel 14.11.2012 sõlmitud korteriomandi asukohaga Tallinn, XXX kinkeleping on tühine algusest peale. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest ja viidatud seadusesätetest palub hageja tuvastada kostjate XXX ja XXX vahel 14.11.2012 sõlmitud kinkelepingu tühisus.
Kostja I vastuväited Kostja I on seisukohal, et puudub vaidlus, et kostja II viis kinkelepingu sõlmimisel nii kostja I kui ka notari eksitusse avaldades, et ei ole abielus ning on ainuisikuliselt kingitava korteri omanik. Kostjale I on teada, et kostja II esitas samu andmeid ka ajutise elamisloa saamiseks Kodakondsus- ja migratsiooniametile. Antud juhul on käesoleva tsiviilasja põhjustajaks kostja II poolt valede andmete esitamine. Kostja soovib selgitada kohtule olukorra tagamaid. Kostja I ja kostja II olid omavahel kaheksa aastat armusuhetes ja elasid ka pikemat aega koos. Selle kooselu jooksul oli loodud ühine ettevõte ja äriühing XXXOÜ. Samuti kinkis kostja II suhte jooksul kostjale I korteri, mida viimane kasutab käesoleva hetkeni elukohana. Kostja I ja kostja II omavahelise armusuhte lõpetas kostja I, kuna ei suutnud enam välja kannatada kostja II iseloomu ning agressiivset käitumist. Hetkest, kui kostja I otsustas lõpetada suhte kostjaga II, avaldas viimane, et võtab temalt kõik ära ja teeb ta elu põrguks juhul, kui kostja I ei taasta armusuhet. Kostja II omades ettevõttes XXXOÜ enamusosaluse hääli heitis 04.07.2013 kostja I ühisettevõtte juhatusest välja. XXXOÜ juhatusest väljaheitmine viis olukorrani, kus ettevõttel esineb maksuvõlg ning on esitamata majandusaasta aruanne. Kõik kostja I katsed suhelda kostjaga II ja lahendada XXXOÜ osalusega seotud olukorda ei leidnud lahendust, kuna kostja II ainus nõue on armusuhte taastamine ning alles pärast seda on kostja II nõus tagastama kostjale I kuuluva. Käesoleval hetkel on kostja II valduses kostjale I kuuluv sõiduk BMW X5 XXX, mida kostja II keeldub tagastamast ning väidab, et see kuulub talle olenemata sellest, et antud sõiduki omanikuks on kantud kostja I. Kostja II saatis kostjale I kaks SMS-i, milles märgib “Kulud juristidele on kasvanud 10 tuhandeni. Kahjuks jäävad need Teie kanda. Loobumine korterist ja BMW-st aitavad pääseda korteri ja kohtu kuludest ning saada osa võlgnevusest tagasi.“, „Aeg on hakata mõtlema peaga, et mitte raskendada olukorda“. Kostja I on seisukohal, et eelpool esitatud SMS-d kinnitavad, et käesolev tsiviilasi on algatatud kostja II poolt. Kostja I on seisukohal, et valede andmete esitamisega kinke tegemisel viis kostja II nii kostja I kui ka notari, kes vormistas tehingu, eksitusse ning tekitas kostjal I õigustatud ootuse kasutada tulevikus vaidlusalust korterit. Kostja I kordab, et on jätkuvalt arvamusel, et käesoleva tsiviilasja on algatanud kostja II, kes põhjustaski antud olukorra. Kostja I saab aru, et kuna kostja II esitas algselt valed andmed enda kohta (et ei ole tehingu sõlmimisel abielus ja korter on kostja II ainuomandis), siis korteri kinkeleping on tühine. Kinkelepingu tühisuse tuvastamisel kohtu poolt on kostja I valmis tagastama korteri isiklikult hagejale. Lähtudes olukorrast, et kostja II viis oma valeandmete esitamisega teised osapooled eksitusse ja tekitas antud olukorra, siis palub kostja I jätta hageja ja kostja I kohtukulud kostja II kanda. Kostja II vastuväited Kostja II sai hagiavalduse ja hagimaterjalid koos menetlusse võtmise ja hagi tagamise määrusega kätte 10.08.2013. Kostja II ei ole käesolevas tsiviilasjas oma seisukohta esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja I vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Esmalt lahendab kohus küsimuse sellest, millise riigi seadust tuleb käesolevas asjas rakendada. Nähtuvalt tsiviilasjas esitatud andmetest on hageja ja kostja II Venemaa kodanikud. Kostja I kodakondsuse kohta andmed puuduvad, kuid kostja I on märkinud oma elukohaks Eesti Vabariigi. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on 26.01.1993 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Õigusabi lepingu artikli nr 21 kohaselt, kui õigusabileping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Antud juhul on kostjal I Eesti Vabariigi territooriumil elukoht, mistõttu on Eesti Vabariigi kohus pädev käesolevat tsiviilasja arutama. Õigusabilepingus omandiõigust reguleeriva artikkel 38 kohaselt määratakse omandiõigus kinnisvarale selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil kinnisvara asub. Antud juhul asub vaidlusalune kinnisvara Eesti Vabariigi territooriumil, mistõttu kuulub kohaldamisele Eesti seadusandlus. Kostja I ja kostja II sõlmisid 14.11.2012 Tallinn XXX asuva korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (10-19). Kostja II kinnitas lepingu sõlmimisel, et ta on vallaline ning lepingu esemeks olev korteriomand ei moodusta kellegagi ühisvara. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja II tegelikkuses alates 18.11.2005 abielus hagejaga (lk 6) ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja ja kostja II abielu oleks lahutatud. Kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kinkelepingu objektiks olev korter on nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest kostja II omanduses alates 26.03.2007 (lk 8-9), s.t korter on kostja II poolt soetatud abielu ajal. Korteri omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara ühisvara. PKS § 31 lg 1 kohaselt on abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Antud juhul on hageja selgitanud, et hageja ja kostja II vahel ei ole sõlmitud mistahes kokkulepet varalahususe kohta, seega kuulub kostja II poolt 26.03.2007 omandatud korter hageja ja kostja II ühisvarasse. Samuti on hageja kinnitanud, et hageja ei ole kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kinkelepinguks oma nõusolekut andnud ega seda hiljem heaks kiitnud. Kostja I ei ole menetluse kestel esitanud tõendeid, millest nähtuks vastupidine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 84 lg-st 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja hagi kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõudes rahuldada ja PKS § 31 lg 1 alusel tuvastada kostja I ja kostja II vahel 14.11.2012 sõlmitud kinkelepingu tühisus, kuna see on sõlmitud kostja II abikaasa nõusoleku ning hilisema heakskiiduta. TsMS § 125 kohaselt on hagihind 89 000 eurot, millelt hageja on tasunud riigilõivu 1000 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud ning teinud otsuse kostjate kahjuks. TsMS § 165 lg-st 1 tulenevalt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane ja põhjendatud jätta tsiviilasja menetluskulud TsMS
§ 165 lg 1 alusel kostja II kanda, kuna esitatud tõenditest nähtuvalt on antud tsiviilasja põhjustanud kostja II, kes on kinkelepingu sõlmimisel esitanud valeandmeid (lk 10) ning sellest tulenevalt tekitanud hagejal vajaduse kohtusse pöördumiseks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.