2.Välja mõista XXX AS-i KREDIIDIKASSA kasuks kokku 3 122,76 eurot, millest põhivõlgnevus 1 561,44 eurot, intress 270,17 eurot ja viivis 1 291,15 eurot.
3.Välja mõista XXX AS-i KREDIIDIKASSA kasuks menetluskulu kokku summas 650 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu summas 400 eurot.
4.Välja mõista XXX AS-i KREDIIDIKASSA kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel
on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 11.09.2008.a. laenuleping, mille kohaselt on kostja saanud hagejalt laenu summas 1 597,79 eurot. Kostja oli kohustatud teostama laenulepingu katteks makseid igakuiselt perioodil 15.10.2008.a.-15.09.2013.a. Kostja on teostanud makseid kuni 15.02.2009.a. Intresside nõue kuni lepingu ülesütlemiseni on summas 703,48 eurot, kuid hageja nõuab intresse summas 270,17 eurot. Kostja on olnud viivituses perioodil 26.01.2010.a.-27.12.2012.a. ning hageja nõuab kostjalt viivise summas 1 291,15 eurot tasumist. Hageja on laenulepingu seoses võlgnevusega öelnud üles 26.01.2010.a.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1 561,43 eurot, intressi 270,17 eurot, viivised 1 291,15 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Hagiavaldusest tulenevalt võib teha järelduse, et võlgnevus on tekkinud juba algusest peale, s.o alates 15.10.2008.a., seega on haginõue perioodil 15.10.2008.a.-15.10.2011.a. osas aegunud. Enne hagi esitamist ei ole kostjale ühtegi kirja või pretensiooni hageja poolt saabunud. Hageja ei ole tõendanud hagi suurust. Kostja ei ole kõrvale hoidunud võla tasumisest. Hageja ei ole teatanud kostjale võlgnevuse olemasolust, vaid on selle asemel asunud arvestama viiviseid. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Käesoleva asja hind on 3 122,75 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel on sõlmitud 11.09.2008.a. laenuleping (t/l 6-11). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud leping on hageja poolt ühepoolselt ülesöeldud (t/l 26). Vaidlust ei ole ka sisuliselt nõutud summade suuruse üle. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Hageja vaidleb nimetatud kostja väitele vastu.
8.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled sõlminud 11.09.2008.a. laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 1 597,79 eurot ning kostja pidi teostama laenulepingu katteks makseid igakuiselt perioodil 15.10.2008.a.-15.09.2013.a. (t/l 6-12). Hageja on laenulepingu ühepoolselt öelnud üles 26.01.2010.a. (t/l 26) ning on edastanud nimetatu kostjale lihtpostiga laenulepingus märgitud aadressile. Laenulepingu p. 2.2 a) kohaselt kohustub laenusaaja teatama kirjalikult laenuandjale 7 kalendripäeva jooksul oma aadressi muutumisest. Kostja nimetatud teinud ei ole ning kostja vastuväited, et viimane ei ole saanud hageja poolt kätte ühtegi meeldetuletust ega ka laenulepingu ülesütlemise avaldust, on paljasõnalised. Pooled ei vaidle sisuliselt võlgnevuse suuruse üle. Hageja on edastanud kostjale 17.04.2009.a. võlateatise summas 2 410,10 krooni (t/l 13), 09.06.2009.a. hoiatuse sõlmitud laenulepingu ülesütlemise kohta (t/l 81) ning 26.01.2010.a. teatise laenulepingu ülesütlemise kohta (t/l 26). Hagiavalduse kohaselt on kostjal hageja ees võlgnevus kokku summas 3 122,75 eurot.
9.Kostja on esitanud nõude aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hagi on kohtule esitatud 31.12.2012.a. (t/l 1). Hageja nõue kostja vastu tuleneb laenulepingust ja oli suunatud lepingu järgi üleantud raha tagastamisele. Kuivõrd laenulepingu p 1.2 kohaselt tuli tagastada laen ja maksta intressid vastavalt lisa nr. 1 toodud graafikule, mille järgi tuli laen tagastada ja intress tasuda osamaksetena, on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda kindlaks määratud summa). Seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel kohaldada TsÜS § 154, mille järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma 22.02.2011.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-153-10. Eeltoodust tulenevalt algab 2009.a. graafikujärgsete maksete aegumistähtaeg 31.12.2009.a.
10.Kohus selgitab, et eristada tuleb nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Kuivõrd hageja on laenulepingu öelnud üles ja nõudnud kogu laenu tagastamist, muutus laenu tagastamise nõue VÕS § 399 lg 1 ja § 82 lg 3 ning lg 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks hiljemalt mõistliku aja möödumisel lepingu ülesütlemisest, st ülesütlemisteate kostjani jõudmisest. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude puhul ei ole tegemist korduva kohustusega, mistõttu selline nõue aegub TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest.
11.Kuivõrd hagejal ei ole olnud kohustust edastada 26.01.2010.a. laenulepingu ülesütlemise teadet tähitud kirjana, siis ei ole hagejal võimalik tõendada, millisel konkreetsel kuupäeval on kostja nimetatud teate saanud kätte. Hageja poolt esitatud seisukoha kohaselt ei ole viimasele 26.01.2010.a. teatist ka tagasitulnud. Seega ei ole kohtul alust eeldada, et kostja nimetatud teatist kätte ei ole saanud ning ei ole saanud nimetatuga tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiavalduses esitatud nõuded ei ole aegunud ja käesolev
hagiavaldus on esitatud tähtaegselt.
13.Kostja leiab, et nõude suurus on tõendamata. Kohus nimetatud kostja vastuväidetega ei nõustu. Antud juhul on hageja hagiavalduses ja selle täpsustuses välja toonud, kuidas on hagiavalduses esitatud nõuded kujunenud. Kostja väide, et hageja pole täpsustanud, millal on võlgnevus tekkinud, on alusetu. 14.01.2013.a. menetlusdokumendis on hagejal selgelt väljendanud, et kostja võlgnevus tekkis alates 15.02.2009.a. (t/l 25).
14.Samuti leiab kohus, et hageja on selgelt välja toonud intressi ja viivise arvutamise perioodi ning nimetatud nõuete kujunemise (t/l 2, 25). Nimetatu nõuete arvutuskäik on lihtsalt järgitav. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p. 1.3.1 kohaselt tasub laenusaaja laenu kasutamise eest laenuandjale intresse arvestusega 4,00% kuus. Laenulepingu p. 1.8.1 kohaselt juhul, kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist tarbijalaenule sätestatud maksimaalmääras (t/l 6-8).
15.Kostja ei ole vaidlustanud, et ta ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning 17.04.2009.a. saatis hageja kostjale teatise nr. 772166, mille järgi kostja võlgnes hagejale lepingu alusel kokku 2 410,10 krooni ning kohustas kostjat võlgnevuse tasuma hiljemalt 24.04.2009.a. (t/l 13). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja eelpool nimetatud lepingu üles.
16.VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
17.Kohtule esitatud võlgnevuse kujunemise arvestusest nähtuvalt tekkis kostjal alates 2009.a. märtsikuust makseviivitus laenulepingu osas rohkem kui kolme üksteisele järgneva osamaksega. 09.06.2009.a. on hageja edastanud kostjale hoiatuse sõlmitud laenulepingu ülesütlemise kohta, kuivõrd kostja on olnud laenulepingust tulenevate maksete tasumisega viivituses 3 järjestikuse osamaksega (t/l 81). Seega on hageja kõnealuse lepingu ülesöelnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1 sätestatuga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooltevaheline laenuleping on hagejapoolse ülesütlemise tõttu lõppenud.
18.Kohus leiab, et kostja arvamus, et laenu tagasimaksed teostatakse graafikujärgselt isiku poolt kelle vajaduseks oligi laenu võetud, ei ole antud juhul asjakohane. Asjaolu, et kostja on hagejalt saadud raha andnud kolmandale isikule, ei oma antud juhul tähendust, kuivõrd laenusuhe on tekkinud hageja ja kostja vahel. Kui kostjal on nõudeid kolmanda isiku vastu, on tegemist iseseisva võlasuhtega, mis antud tsiviilasjas tähendust ei oma.
19.VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses ning pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku intressimäära 4% kuus. Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjalt eelpoolviidatud lepingu alusel intressi summas 270,17 eurot väljamõistmist. Kostja intresside suurusele ja arvestuse alustele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
20.Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Vastavalt pooltevahelisele lepingutele kohustus kostja makse viivitamisel hagejale maksma viivist seaduses sätestatud määras.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 1 291,15 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, kooskõlas eelnimetatud sätetega ja kuulub seega rahuldamisele.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele hagis märgitud ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 1 561,44 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi summas 270,17 eurot ja viivise summas 1 291,15 eurot.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 122,76 eurot. Menetluskulude jaotamine
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 250 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 639,12 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendamatult suure õigusabikuluga, kuivõrd tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega. Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista 400 eurot, kuivõrd hageja on koostanud hagiavalduse ning esitatud kaks omapoolset seisukohta kostja arvamuste osas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 650 eurot.
27.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.