Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

kandidatuuri ülesseadmise ajal puudus. Ehkki põhikiri seda ette ei näinud, viidi läbi teine hääletusvoor. Põhikirja p 6.12 järgi tuleb sellises olukorras heita liisku. Isikuvalimiste teises hääletusvoorus jäeti arvestamata koosolekul liikmete volitatud esindajana esinenute hääled ja anti igale saalis olijale üks hääl, ehkki MTÜS § 21 lg 5 ja § 22 lg 1 järgi on mittetulundusühingu liikmel õigus osaleda üldkoosolekul ja otsuste tegemisel esindaja kaudu. Sisuliselt jäeti volitatud esindaja kaudu üldkoosolekul osalenud liikmed hääleõiguseta. Põhikirja p-s 6.7 sätestati, et üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid ning selles osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest, kusjuures mittetulundusühingute, sihtasutuste ja ettevõtjate esindajaid on ühtekokku kohal rohkem kui valdade esindajaid. 12.06.2012 üldkoosoleku toimumise aja seisuga oli MTÜ-l Saarte Koostöökogu 84 liiget. Juhatuse liikmete valimise teiseks vooruks väljastati protokolli lisa järgi 25 sedelit, s.t otsuse vastuvõtmisel osales 25 liiget, mis on 17 võrra vähem, kui põhikirja p-s 6.7 ettenähtud kvoorum. Samuti ei järgitud MTÜS § 22 lg-s 11 ja põhikirja p-s 6.12 sätestatud põhimõtet, mille järgi isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Juhatuse koosseisu arvati Olev Müür, kes sai valimistel 13 häält, temast oluliselt rohkem hääli saanud isikud jäeti juhatusest välja. Üldkoosoleku protokoll ei anna valimiste käigu ja vastuvõetud otsuste kohta selget ülevaadet ja ei vasta MTÜS § 21 lg 6 nõuetele. Protokolli põhiteksti kohaselt osutus juhatuse koosseisu valituks 11 kandidaati. Protokollile lisatud juhatuse valimise protokollis on valituks osutunud isikute nimekirjas 15 isikut. Tegemist oli oluliste rikkumistega juhatuse valimise protseduuri otsustamisel, hääletusprotsessis ja dokumenteerimises. Lisaks otsuste tühisuse alusele esineb ka MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alus. Hagejal kui MTÜ Saarte Koostöökogu liikmel oli õigustatud huvi nõuda mittetulundusühingu üldkoosoleku seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Hagejal ei olnud võimalik esitada üldkoosolekul protokollimiseks vastuväidet valimiste läbiviimise käigule, sest ta ei eeldanud ega pidanud eeldama, et tal peab koosolekul kaasas olema põhikiri ja seadus, et koheselt ja argumenteeritult rikkumisele reageerida. Koosoleku juhataja ja tegevjuhtkonna käitumine üldkoosolekul oli liikmeid eksitav. Vaidlustatava otsuse puudused ei olnud hagejale koheselt äratuntavad. Üldkoosoleku käigu ja vastuvõetud otsuse hilisemal analüüsimisel leidis hageja, et tegemist oli olulise seaduse ja põhikirja nõuete rikkumisega. Kui hageja oleks omanud asjaoludest õiget ettekujutust, ei oleks ta juhatuse valimisel sellisel kujul oma häält andnud. 19.12.2012 esitas hageja hagi täpsustuse seoses 06.11.2012 MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekuga, millel hääletati 12.06.2012 üldkoosoleku otsuste kinnitamise poolt. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et 06.11.2012 üldkoosoleku otsusega on kõrvaldatud 12.06.2012 juhatuse valimise otsuse vaieldavus. Kostja ei võtnud 06.11.2012 üldkoosolekul vastu uut nõuetekohast otsust juhatuse valimise kohta, uue otsusega ei valitud uut juhatust põhikirja nõuetele vastavalt. Ehkki 06.11.2012 üldkoosolekul leiti, et juhatuse valimise reglement on vajalik ja tuleb koostada, ei otsustatud ka sellel üldkoosolekul juhatuse valimise reglementi ega valitud uut juhatust põhikirjas sätestatud korras. Võttes 06.11.2012 üldkoosoleku päevakorda 12.06.2012 üldkoosoleku otsuse kinnitamise, möönis kostja, et tegemist on puudustega otsusega. Hageja jäi oma alternatiivnõude juurde ja palus rahuldada 12.06.2012 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue, kui kohus ei rahulda nõuet tuvastada 12.06.2012 üldkoosoleku otsuse tühisus. Kuna üldkoosoleku 06.11.2012 otsus võeti vastu ilma faktilise ja õigusliku põhjenduseta, ei kõrvalda see 12.06.2012 juhatuse valimise otsuse puudusi. Hageja esitas 06.11.2012 üldkoosolekul nimetatud otsusele vastuväite ja hääletas otsuse vastuvõtmise vastu. Hageja palus tuvastada, et MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosoleku 06.11.2012 otsus

12.06.2012 juhatuse valimise otsuse kinnitamise kohta on vastu võetud MTÜS § 24 lg-test 1 ja 2 tulenevat kolmekuulist tähtaega rikkudes ja ei välista 12.06.2012 otsuse kehtetuks tunnistamist. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Otsuse kehtivuse seisukohalt vaidlustatakse ühte 12.06.2012 üldkoosoleku otsuse punkti, mitte tervet otsust. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vastavalt hagi asjaoludele ei saa AS Mõntu Sadam olla hagejaks kostja 12.06.2012 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude ega otsuste tühisuse tuvastamise nõude osas. Selle nõude osas esineb TSMS § 371 lg-st 2 tulenev alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks või menetlusse võtmise korral läbi vaatamata jätmiseks TSMS § 423 lg 2 alusel. Kostja ei nõustunud, et 12.06.2012 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise nõudeid sellega, et 7-päevase etteteatamise tähtaja asemel kutsuti üldkoosolek kokku 6-päevase etteteatamise tähtajaga, koosoleku kutse kostja interneti kodulehel avaldamise teel. Üldkoosolek kutsuti kokku 22 päevase etteteatamisega ja kutsed saadeti kõikidele liikmetele sellele e-posti aadressile, mille nad olid avaldanud kostjale endaga kontakteerumiseks. Hageja põhjendas hagi esitamist otsuse seaduslikkuse kontrollimise sooviga. Seega esitati deklaratiivne hagi ja hageja tuvastusnõue ei ole seotud ühegi elulise muudatuse sooviga. Hagejal saaks olla õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks üksnes siis, kui ta ei saanud üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumise tõttu üldkoosolekul osaleda ja sooviks teistsugust üldkoosoleku otsust. Hageja osales üldkoosolekul ja hääletas kõikide üldkoosolekul vastu võetud otsuste poolt. Hageja ei põhjendanud, et isegi kui tema väited osutuvad tõeseks, tulnuks vastu võtta teistsugused otsused või oleks juhatuse liikmete valimistulemus olnud erinev. Hageja ei leidnud, et hagi rahuldamisel ja uuel üldkoosolekul valitaks hagi asjaolusid arvestades juhatus muus koosseisus. Tõepärane ei ole hageja väide, et ta ei osanud üldkoosolekul vastuväiteid esitada ja paluda neid protokollida. Vastuväidete protokollimise vajadusest oli hageja seaduslik esindaja teadlik ka oma kogemuste tõttu AS Mõntu Sadam juhatuse liikmena, kuivõrd aktsiaseltsi üldkoosoleku kohta käib samasugune regulatsioon. Üldkoosoleku otsus võib olla tühine, kui üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Vaidlusalusel juhul tugines hageja vaid üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumisele, mis hagi vastuses toodud selgituste ja lisatud tõenditega ümber lükati. Hageja leidis, et 12.06.2012 üldkoosolekul juhatuse liikmete valimisel rikuti oluliselt isikuvalimise nõudeid, mis seisnes juhatuse liikmete valimise reglemendi otsusena vastu võtmata jätmises. Hageja ei selgitanud, millel seisneb tema veendumus, et juhatuse valimise reglement vormistatakse eraldi otsusena. Hagis viidatud põhikirja p 6.3.8 sätestab, et valimiste reglemendi otsustab üldkoosolek. Ka 12.06.2012 üldkoosolekul otsustas juhatuse liikmete valimise reglemendi üldkoosolek. Seda tehakse jooksvalt ja paindlikult. Kui üldkoosoleku pidamiseks on kvoorum olemas, on sellisel organil pädevus otsustada jooksvalt üldkoosoleku läbiviimist puudutavaid küsimusi. MTÜS § 201 lg 6 kohaselt eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Kui kõik otsused võetakse vastu ühehäälselt nagu seekord, on ühe otsuse poolt hääletaja otsuse vaidlustamine

pahatahtlik ja põhjendamatu. Juhatuse valimise läbiviimise viisile hageja üldkoosolekul vastuväiteid ei esitanud ja hääletas kõikide otsuste poolt. Otsuste hagemise õigus oleks hagejal üksnes siis, kui ta oleks otsuste suhtes esitanud vastuväiteid ja lasknud need protokollida. Ebaselge on hageja etteheide, et üldkoosolek ei otsustanud enne kandidaatide ülesseadmist valitava juhatuse liikmete arvu, kuivõrd see arv tuleb põhikirjast (p 7). MTÜS § 28 lg 1 kohaselt juhatuse liikmeks määramiseks peab olema juhatuse liikme nõusolek. Seda tõendavad kirjalikud nõusolekud, ilma juhatuse liikme kirjaliku nõusolekuta register isikut juhatuse liikmena registrisse ei kanna. Hageja leidis, et liikmeõiguste ja põhikirja rikkumine seisnes ka selles, et võrdselt hääli saanud juhatuse liikmete vahel valimiseks korraldati liisuheitmise asemel teine hääletusvoor. MTÜS § 201 lg 6 alusel otsustas üldkoosolek läbi viia teise hääletusvooru, kus toimus hääletamine selle üle, kumb kandidaat saab juhatuse liikmeks. Kuivõrd selles voorus kandidaadid enam võrdset arvu hääli ei saanud, ei olnud vajadust liisuheitmist korraldada. Asjaolu, et juhatusse valiti Olev Müür, kes sai 13 häält, mis on vähem kui paljudel juhatusest välja jäänud isikutel, selgitab see, et Olev Müür oligi üks juhatusse Pöide valla esindajaks kandideerinud isikutest, kes sai teise Pöide valla kandidaadiga võrdselt hääli. Olev Müür sai 13 häälega juhatusse seetõttu, et need hääled saadi teises hääletusvoorus ja teise hääletusvooru hääled ei konkureerinud esimese vooru häältega, vaid üksnes teise Pöide valla kandidaadiga, kellel ei olnud valitud juhatuse koosseisu ega valimiste korra osas pretensioone. Ebaõige on hageja väide, et üldkoosoleku protokoll ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele. Kuna hagile ei lisatud 12.06.2012 üldkoosoleku õiget protokolli, ei ole lisatud eksemplaril ka allkirju. Hagi täpsustuse osas ei pöördunud hageja seaduses ettenähtud korras kohtu poole. 06.11.2012 kostja üldkoosoleku otsus on iseseisev üldkoosoleku otsus ja selle vaidlustamine käib seaduses ettenähtud korras. MTÜS § 241 lg 2 kohaselt üldkoosoleku otsusele saab tugineda hagi või vastuväite esitamisega. Käesoleval viisil hagi täpsustamine tähendaks menetlusliku tagajärjena seda, et hageja ei soovi enam kostja 12.06.2012 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist ega kehtetuks tunnistamist ja täpsustatud nõudeks tuleb lugeda 06.11.2012 kostja üldkoosoleku suhtes esitatud nõuded. Hageja viitas TSMS §-le 376 ja selgitas, et selle tähendus on esialgu nõutud eseme asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Hageja tuvastusnõue tuleb jätta menetlusse võtmata või alternatiivselt läbi vaatamata. TSMS § 371 lg 2 p 2 kuulub otseselt kohaldamisele hageja nõude osas tuvastada, et kostja üldkoosoleku 06.11.2012 otsus 12.06.2012 juhatuse valimise otsuse kinnitamise kohta on vastu võetud MTÜS § 24 lg-test 1 ja 2 tulenevat kolmekuulist tähtaega rikkudes ja ei välista 12.06.2012 otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohtul ei ole võimalik sellist tuvastusnõuet menetleda, kuna see ei ole suunatud ühegi õigushüve saavutamiseks. Kohus ei saa teha nentivat otsust. Hageja taotlus peab olema selline, mille suhtes tehtav lahend peab olema väljendatav otsuse resolutiivosas ja olema täidetav, s.t tooma kaasa õigusliku tagajärje. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et tuvastushagi saab esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ning nõude lisatingimuseks on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Rahuldada ei saa ka hageja alternatiivset nõuet 06.11.2012 otsuse kehtetuks tunnistamiseks 12.06.2012 otsust puudutavas osas. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja ei esitanud vastuväiteid 06.12.2012 üldkoosolekul 12.06.2012 üldkoosoleku otsuste suhtes vastuvõetud otsusele. Otsuse vastu hääletamine ei ole käsitletav vastuväitena. Vastuväite eesmärk on anda märku, et vastuvõetud otsus kavatsetakse hiljem vaidlustada.

Ebaõige on hageja arvamus, et kostja oleks pidanud 12.06.2012 üldkoosoleku otsuseid kinnitava uue üldkoosoleku otsuse vastu võtma hiljemalt 3 kuu jooksul, s.t hiljemalt 12.09.2012. Kostja üldkoosoleku pädevus mittetulundusühingut puudutavaid otsuseid vastu võtta ei kao kuhugi. Nii ei ole 3 kuu möödumine 12.06.2012 üldkoosolekust mingi mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevust pärssiv asjaolu, vastav vajadus võib tõusetuda ka hiljem. Vajadus kinnitada uue otsusega varasemat otsust võib tekkida ka kohtuvaidluse lahendamiseks ja organi selge tahte väljendamiseks, nagu käesoleval juhul. 06.11.2012 üldkoosolekul hääletas 57 mittetulundusühingu liiget 12.06.2012 üldkoosoleku otsuste kinnitamise poolt ja 6 oli vastu. 12.06.2012 üldkoosolekul võeti kõik otsused vastu ühehäälselt, sisuliselt oli esimesel korral 100% liikmetest 12.06.2012 otsuste poolt ja hiljem 06.11.2012, 90% liikmetest. Hagi ja hageja 27.07.2012 avaldus tuginevad valele faktiväitele, 12.06.2012 üldkoosolek kutsuti kokku 22 päevase etteteatamisega. MTÜS § 24 lg 2 ei sätesta üldkoosoleku otsuse uue otsusega kinnitamise tähtaega. Selgesõnaliselt on jutt hagi esitamise tähtajast. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas MTÜ Saarte Koostöökogu 12.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud juhatuse valimise otsuse tühisuse ning tunnistas kehtetuks MTÜ Saarte Koostöökogu 06.11.2012 otsuse 12.06.2012 juhatuse valimise otsuse kinnitamise kohta. Menetluskulud jäid TsMS § 162 alusel kostja kanda. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal oli õigus üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et MTÜS § 24 lg 3 järgi mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohus leidis, et hageja on MTÜ Saarte Koostöökogu liige, kes TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kuna hageja on mittetulundusühingu osanik, riivavad vastuvõetud otsused tema huve ja seetõttu on hageja isik, kellel TsMS § 368 lg 1 mõttes on tuvastushuvi ja kes võib hageda kostja osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist. Kuna kohus tuvastas, et koosolekutel koostatud protokollid ei kajasta toimunut adekvaatselt, ei saa põhjendatuks lugeda kostja väidet, et hageja kaotas õiguse hagi esitamiseks sellega, et ei esitanud protokollimiseks vastuväidet. Samal põhjusel oli hagejal õigus vaidlustada ka kostja 06.11.2012 otsust. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei esitanud nõuetekohast hagi. Tegemist oli samade pooltega, vaidlusesemeks oli esialgselt vaidlustatud otsuse kinnitamiseks tehtud otsuse põhjendatus ja kehtivus, mistõttu oli hagejal õigus esitada see täiendava nõudena samas hagimenetluses. Hageja väitel kutsuti 12.06.2012 üldkoosolek kokku, rikkudes oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid. MTÜS § 20 lg-s 5 ning ka kostja põhikirja p-s 6.6 on ette nähtud, et üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt seitse päeva. Üldkoosoleku teade avaldati MTÜ Saarte Koostöökogu veebilehel 06.06.2012 kell 13:49. 12.06.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise teade, mis sisaldas üldkoosoleku päevakorda, saadeti MTÜ Saarte Koostöökogu Torgu vallas tegutsevatele liikmetele Torgu vallale Torgu Vallavalitsuse kaudu

ning AS-ile Mõntu Sadam ja MTÜ Minu Kodukant Sõrve ka e-postiga 06.06.2012. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta tegid kostjale 27.07.2012 avalduse Pihtla vald, Torgu vald ja AS Mõntu Sadam. Avalduses märgiti, et üldkoosoleku teade edastati liikmetele seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes ning see võis mitmetele liikmetele saada takistuseks üldkoosolekul osalemisel. Üldkoosolekul kinnitamisele minev majandusaasta aruanne edastati Torgu Vallvalitsusele alles 11.06.2012. Koosoleku kutse hilinemisega edastamist kinnitasid ka tunnistajad T. Põld ja R. Allik. Üldkoosolekul ei osalenud kõik mittetulundusühingu liikmed, mis oleks andnud võimaluse vastuvõetud otsused seadustada juhul, kui need oleksid heaks kiidetud enamuse kohal olnud liikmete poolt. Kostja oli seisukohal, et koosolek kutsuti kokku 22 päeva enne koosoleku toimumist. Hageja esitas selle tõendamiseks koopia kirjast, mis edastati kõigile liikmetele. Tegemist oli üldkoosoleku eelteatega. Muu hulgas oli kirjas, et päevakord edastatakse lähiajal. Kohus leidis, et esitatud tõendit ei saa käsitleda koosoleku kutsena. Kohtupraktikas peetakse äriühingu osanikele või aktsionäridele koosoleku toimumisest või selle päevakorrast õigel ajal teatamata jätmist piisavalt oluliseks rikkumiseks, et lugeda koosolekul vastuvõetud otsused tühiseks. Kuna 12.06.2012 üldkoosoleku kutsed saadeti liikmetele hilinemisega, on sellel koosolekul vastu võetud otsused tühised. Hageja leidis, et 12.06.2012 juhatuse valimisel rikuti oluliselt isikuvalimise nõudeid, kuna kostja põhikirja p 5.1.2 järgi on liikmel õigus valida juhatuse liikmeid. Põhikirja p 6.3.8 kohaselt on juhatuse valimine mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevuses. Valimiste reglemendi otsustab üldkoosolek. Põhikirja p 7.1 kohaselt on juhatus vähemalt 10-liikmeline, juhatuse liikmete arv peab olema võrdne liikmeks olevate omavalitsuste arvuga, igast omavalitsusest üks isik. Põhikirja p 7.3 kohaselt peab juhatuse koosseisus olema mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute esindajaid ning füüsilisest isikust ettevõtjaid ühtekokku rohkem kui omavalitsuste esindajaid. Põhikiri näeb ette juhatuse liikmete vähima arvu. Kui juhatuse liikmete hulgas peab olema iga liikmeks oleva omavalitsuse esindaja, samuti peavad olema esindatud ka teised liikmete grupid (ettevõtjad, füüsilisest isikust ettevõtjad jne), tähendab see, et liikmete arv tuleks määrata valimiste reglemendiga. Juhatuse liikmete valimine on isiku valimine, millele kohaldub põhikirja p 6.12, mille kohaselt valituks loetakse kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku. 12.06.2012 üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise reglementi otsusena vastu ei võetud, millega rikuti põhikirja p-i 6.3.8. Kuigi protokolli märgiti, et reglement lepiti kokku, midagi sellist ei toimunud. Seda kinnitas koosolekul osalenud tunnistaja R. Allik. Selgeid reegleid valimisteks ei kehtestatud (mitmeliikmelisena valitakse juhatus, kellel on õigus kandidaate esitada ja millises proportsioonis peavad juhatuses olema esindatud loetletud huvigrupid). Tunnistaja T. Põllu ütlustest selgus, et Torgu vald oli volitanud enda esindaja koosolekule ja soovis, et jätkab senine esindaja. Samas esitas mittetulundusühingu juhataja üllatuslikult Torgu valla kandidaadiks Triin Kivimaa, kes tegelikult viibib Torgu vallas suviti. Torgu vald oli seisukohal, et vald on mittetulundusühingu juhatuses esinduseta. R. Allik viibis koosolekul Pihtla valla esindajana ja kohapeal selgus, et Pihtla valla esindajaks esitati Simmo Kikas, kuigi varem kinnitati, et Pihtla vallast pidi esindajaks jääma Priit Kuusk. Juhatuse liikmete kandidaate esitasid inimesed, kes omavalitsusega mingit seost ei omanud. Samas peavad valitud isikud esindama just omavalitsuste huvisid. Kõigilt kandidaatidelt ei olnud eelnevat nõusolekut. Kohus leidis, et reglemendi puudumine muutis juhatuse liikmete valimise protseduuri ebaselgeks ja võttis mittetulundusühingu liikmeks olevatelt omavalitsustelt võimaluse esitada enda esindajateks kandidaate, kelle suhtes oli kohalikus omavalitsuses kokkulepe ja kes suudab omavalitsust mittetulundusühingu juhatuses esindada. Selle asemel esitasid kandidaate

mittetulundusühingu palgalised töötajad neile sobivate isikute hulgast. Kusagil ei ole fikseeritud mitu juhatuse liiget ühtki kategooriat (omavalitsused, ettevõtted) esindama peaks ja kes neid kandidaate esitab. On ilmne, et juhul, kui juhatuse liige esindab valda, peab tal olema valla aktsept, mida ei ole vallaga mitte seotud isikutel. 12.06.2012 koosoleku protokolli kohaselt osutusid valituks ja kuuluvad juhatusse Jaanika Vakker, Kalmer Poopuu, Triin Kivimaa, Olev Müür, Maive Õispuu, Astrid Vaba, Luise-Marie Jõers, Simmo Kikkas, Kristo Kiiker, Sulev Peäske, Vello Paas. Juhatuse valimise protokolli kohaselt osutusid valituks veel Margus Mägi, Tiina Jõgi, Andres Jalakas, Raimu Aardam. Seega ei ühti koosoleku protokolli ja valimise protokolli sisu. Jääb selgusetuks kumb nimekiri kajastab valimisi õigesti ja kes tegelikult otsuse vastuvõtmisest alates juhatusse kuuluvad. Koosolekul osales 52 liiget. Valimiste teises voorus anti igale saalis viibijale üks hääl. Esindamata jäid esindaja kaudu koosolekul osalejad, kes teises voorus jäid hääleõiguseta. Hääletamisest võttis osa 25 isikut. Samas ei näe põhikiri ette teist hääletusvooru, vaid liisuheitmist võrdse arvu hääli saanud kandidaatide vahel. 27.07.2012 kostjale saadetud pöördumises tegid Pihtla vald, Torgu vald, MTÜ Minu Kodukant Sõrve ja AS Mõntu Sadam ettepaneku kostja üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja 12.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud juhatuse valimise otsuse seadusega kooskõlla viimiseks. Kirjas juhiti tähelepanu olulisele rikkumisele üldkoosoleku kokkukutsumisel, samuti isikuvalimise nõuete rikkumisele. Kohus leidis, et pöördumises toodud etteheited üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumise ja otsuse kujundamise kohta on põhjendatud. Kostjal oli võimalus asja lahendamiseks ilma kohtu vahenduseta, mida ei tehtud. Hageja väitel ei olnud kõigi juhatuse liikme kandidaatide esitamise ajaks olemas nõusolekuid (T. Kivimaa, V. Saabas, M. Õispuu), mida kinnitas oma ütlustes ka koosolekul viibinud tunnistaja R. Allik. Ei järgitud MTÜS § 28 lg-t 1, mille kohaselt on juhatuse liikmeks määramiseks vajalik isiku nõusolek. Ei saa pidada õigeks, et nõusolekuid võetakse käigu pealt, telefoni teel, sest juhatuse liikmeks kandideerija peab teadma, millise vastutuse ta endale võtab juhatuse liikmeks saades ja seda juba varem, nõusolekut andes endale teadvustama. Kohus leidis, et eeltoodud rikkumiste tõttu on kostja 12.06.2012 üldkoosoleku otsus juhatuse liikmete valimise kohta tühine, kuna see rikub mittetulundusühingu liikmete subjektiivseid õigusi. Hageja taotles tunnistada kehtetuks MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosoleku 06.11.2012 otsus 12.06.2012 üldkoosoleku otsuse kinnitamise kohta. 06.11.2012 otsusega kinnitas üldkoosolek 12.06.2012 otsuse juhatuse liikmete valimise kohta. Antud juhul kinnitas üldkoosolek sisuliselt tühise otsuse, kõrvaldamata tühisuse aluseid. Üldkoosolek ei viinud uuesti nõuetekohaselt läbi juhatuse liikmete valimist. Juhatuse liikmete valimiseks puudus endiselt reglement, mis välistaks selgusetuse ja koostöökogu omavoli juhatuse liikme kandidaatide esitamisel ja valimiste läbiviimisel ning sisuliselt jätaks omavalitsused ilma võimalusest olla esindatud MTÜ-s Saarte Koostöökogu. Kohus leidis, et 06.11.2012 otsusega ei kõrvaldatud 12.06.2012 juhatuse valimise otsuse vaieldavust. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ebaõige on kohtu seisukoht, et üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti kokkukutsumise korda ja avaldati üldkoosoleku kokkukutsumise teade MTÜ Saarte Koostöökogu veebilehel 06.06.2012 kell 13.49 ning edastati Torgu vallale, AS-ile Mõntu Sadam ja MTÜ-le Minu Kodukant Sõrve e-postiga samuti 06.06.2012. Vastupidist tõendab üldkoosoleku

kokkukutsumise teade, mis saadeti kõigile liikmetele 21.05.2012 e-postiga ja selle teate kättesaamist kinnitasid ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajad. 21.05.2012 teates teatati, et üldkoosolek toimub 12.06.2012 algusega kell 14 Valjala Rahvamajas. Päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, uue juhatuse valimine ja info Leader projektide kohta. Samasisuline päevakord avaldati ka 06.06.2012 kostja veebilehel. Seega saadeti üldkoosoleku teade liikmetele 22 päeva enne üldkoosoleku päeva, mitte 6 päeva, nagu väitis hageja ja leidis kohus. Kohus nimetas 21.05.2012 üldkoosoleku teadet eelteateks. Eelteate institutsiooni MTÜS ei kehtesta. Nii e-postiga saadetud kui veebilehel avaldatud kutses oli teate sisu sama ning teadmine üldkoosoleku toimumisest, selle asukohast ja päevakorrast oli 22 päeva enne teatavaks tehtud. Seega ei toimunud mingit olulist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, mis saaks MTÜS § 24 lg 1 alusel tuua kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse. Kahe teate sõnastuse erinevus ei ole kokkukutsumise korra rikkumine. Juba 21.05.2013 üldkoosoleku kokkukutsumise teatest pidi mõistlik inimene aru saama, kus ja millal üldkoosolek toimub ja mida seal arutatakse. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt arutatigi teadete tekstis avaldatud päevakorra punkte. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatele kättetoimetamise tähtaja seadusega kehtestamise eesmärk on tagada isikutele võimalus üldkoosolekul osaleda, tagades piisava aja osavõtu planeerimiseks. Vaidlusalusel juhul oli seatud eesmärk täidetud. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hagejal oli põhjendatud tuvastushuvi kostja 12.06.2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise vastu. Käesoleva tsiviilasja asjaolude pinnalt ei võimalda MTÜS hagejal kostja 12.06.2012 üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Hageja osales ise üldkoosolekul, hääletas kõikide vastuvõetud otsuste poolt, ei esitanud vastuväiteid ega mistahes pretensioone üldkoosoleku korraldusele, läbiviimisele ega otsustele ning ei palunud mingeid vastuväiteid protokolli kanda. Samuti ei nähtu hagist, et hagi esitati hageja enda õiguste kaitseks või et hagil oleks seadusega kaitstav eesmärk. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ainuüksi mittetulundusühingu liikmelisus ongi tuvastushuvi olemasoluks piisav kriteerium. Põhjendamatu on kohtu avaldus, et kohus tuvastas asja menetluse käigus, et üldkoosoleku protokollid ei kajasta toimuvat adekvaatselt. Kohus ei lugenud põhjendatuks kostja väidet, et hageja kaotas õiguse hagi esitada, kuna ei esitanud protokollimiseks vastuväiteid. Otsusest ei nähtu, millal ja kuidas kohus tuvastas, et protokollid ei ole adekvaatsed, ei ole ühtegi selgitust, mis kohtu vastavale arvamusele viis. Kohus väljendas oma seisukohta selliselt, nagu ei oleks hageja vastuväiteid protokolli kantud. Sellist väidet ei esitanud ka hageja. Üllatav oli kohtu järeldus, et juhatuse valimise reglemendi puudumine muutis juhatuse valimise protseduuri ebaselgeks. Põhikirja p-s 6.3.8 on selgesõnaliselt toodud, et juhatuse valimise reglemendi otsustab üldkoosolek. Nii toimus ka vaidlusalusel korral. Juhatuse valimiste korda selgitab üldkoosoleku läbiviija üldkoosolekul selles ulatuses, milles seda ei ole põhikirjas reguleeritud. Kohus heitis kostja juhatuse valimisele ette, et teiste hulgas esitasid uute juhatuse liikmete kandidaate ka mittetulundusühingu palgalised töötajad. Otsusest ei selgu, mis on selles taunitavat. Juhatuse liikme kandidatuuri võib üles seada nii kandidaat ise kui ükskõik kes, kuna valituks osutumiseks on vajalik piisav hääletusõigusega liikmete häälte arv. Sisuliselt heitis kohus kostjale ette demokraatliku hääletuse tulemusi. Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu ei oleks reguleeritud, mitu liiget võib/peab juhatuses olema avalikust sektorist, mitu erasektorist. Vastav regulatsioon on toodud põhikirja 7. peatükis. Juhatuse liikmete miinimumarv on seotud KOV-de liikmete arvuga ning osakaal on

toodud p-s 7.3 ning ütleb, et erasektori esindajatest juhatuse liikmete arv peab ületama omavalitsuste esindajatest juhatuse liikmete arvu. Ebaõige on kohtu arvamus, nagu oleks olnud ebaselgus hääletuse teises voorus. Kuivõrd põhikirja p 7.2 näeb ette, et igast kohalikust omavalitsusest võib juhatusse kuuluda vaid üks isik ja juunis toimunud üldkoosolekul said võrdselt hääli kaks sama kohaliku omavalitsuse esindajat, siis hääletati, kes saab kahe kandidaadi konkurentsis rohkem hääli ja asub omavalitsust esindama. Kui üldkoosoleku pidamiseks on kvoorum olemas, on sellisel organil pädevus otsustada jooksvalt üldkoosoleku läbiviimist puudutavaid küsimusi. MTÜS § 201 lg 6 kohaselt eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Ebaõige on kohtu käsitlus juhatusse valimiseks kandidaatide nõusoleku puudumise kohta. Vastavad nõusolekud on lisatud tsiviilasja materjalide juurde. Kostja ei jaga kohtu arvamust, nagu ei võiks isikud kandideerimise nõusolekut väljendada suuliselt. Hagis paluti kostja 12.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud juhatuse valimise otsuse tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kostja 12.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud juhatuse valimise otsuse kehtetuks tunnistamist. 19.12.2012 esitatud nõude täpsustuses taotles hageja tuvastada, et MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosoleku 06.11.2012 otsus 12.06.2012 juhatuse valimise otsuse kinnitamise kohta on vastu võetud MTÜS § 24 lg-test 1 ja 2 tulenevat kolmekuulist tähtaega rikkudes ja ei välista 12.06.2012 otsuse kehtetuks tunnistamist. Alternatiivnõudena taotles hageja kostja 06.11.2012 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus lahendas otsuses selektiivselt hagi põhitaotluse ja hagi täpsustuse alternatiivtaotluse. Kostjale jäi arusaamatuks, miks kohus ei võtnud arvesse, et hageja täpsustas nõuet ja lahendas esialgset ja täpsustatud nõuet koos. Otsusest ei selgu, miks otsus ei puuduta täpsustatud haginõude põhinõuet, vaid kohus lahendas täpsustuse alternatiivnõuet. TSMS § 442 lg 5 kohustab otsuses kõik poolte nõuded ja taotlused ära lahendama. Kuivõrd hageja täpsustas nõuet TsMS § 376 lg 4 p 3 alusel, oli kohtu kohustus lähtuda hageja täpsustatud nõudest. TsMS § 376 lg 4 p 3 tähendab, et hageja soovib esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kohus ei oleks tohtinud lahendada hageja taotlust tuvastada kostja 12.06.2012 üldkoosoleku otsuse tühisus ega ka alternatiivtaotlust tunnistada kostja 12.06.2012 üldkoosoleku otsus kehtetuks. Kohus oleks pidanud lahendama üksnes taotluse tuvastada, et kostja üldkoosoleku 06.11.2012 otsus 12.06.2012 juhatuse valimise otsuse kinnitamise kohta on vastu võetud MTÜS § 24 lg-test 1 ja 2 tulenevat kolmekuulist tähtaega rikkudes ja ei välista 12.06.2012 otsuse kehtetuks tunnistamist või alternatiivnõudena kostja 06.11.2012 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja ei vaidlustanud 06.11.2012 kostja üldkoosoleku otsust seaduses ettenähtud korras. MTÜS § 241 lg 2 kohaselt üldkoosoleku otsusele saab tugineda hagi või vastuväite esitamisega. Hageja valitud viisil hagi täpsustamine tähendaks menetlusliku tagajärjena, et kostja 12.06.2012 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist ega kehtetuks tunnistamist hageja enam ei soovi ja täpsustatud nõudeks tuleb lugeda 06.11.2012 kostja üldkoosoleku suhtes esitatud nõuded. Igal juhul on üks üldkoosoleku otsustest nõuetekohaselt vaidlustamata. Nõude täpsustust arvestades asus kohus ebaõigesti tuvastama 12.06.2012 üldkoosoleku otsuse tühisust.

Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 16.05.2013 otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja sellest tulenevalt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Vaidlus poolte vahel puudub järgmiste asjaolude suhtes: 1. hagejale edastati 21.05.2012 eelteade MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosoleku toimumisest 12.06.2012 algusega kl 14 Valjala rahvamajas ning selles oli märgitud, et tähtsamana on päevakorras majandusaasta aruande kinnitamine ja uue juhatuse valimine ja Leader projektidega seonduv (t.l.39); 2. hageja on nimetatud eelteate kätte saanud; 3. 06.06.2012 avaldati MTÜ Saarte Koostöökogu veebilehel teade üldkoosoleku toimimisest 12.06.2012 algusega kl 14 Valjala Rahvamajas päevakorraga – Leader katuseorganisatsiooni tutvustamine ja sellega liitumise otsustamine, SKK majandusaasta aruande kinnitamine, SKK uue juhatuse valimine, arengupäevast (13.04. Võhmal) kokkuvõtete tegemine ja muud küsimused (t.l.12); 4. hageja sai 06.06.2012 veebilehel avaldatud üldkoosoleku teatega tutvuda samal päeval (t.l. 2-4); 5. hageja osales 12.06.2012 toimunud üldkoosolekul. Hageja vaidlustab vaid 12.06.2012 SKK üldkoosoleku otsuse p-i uue juhatuse valimise kohta (t.l 2-4). Hagiavalduses leiab hageja, et 12.06.2012 üldkoosoleku otsus juhatuse valimise kohta on tühine, kuna on rikutud selle kokkukutsumise korda. Teade üldkoosoleku toimumisest avaldati SKK veebilehel 06.06.2012, seega vaid 6 päeva enne üldkoosoleku toimumist, mis on vastuolus põhikirja p-ga 6.6, mille kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 7 päeva, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra projekti (t.l.8 pöördel). Hageja leiab, et 21.05.2012 väljastatud eelteade ei ole käsitletav teatena üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kuna selle on väljastanud MTÜ Saarte Koostöökogu nõustaja ja tegemist on eelteatega, milles puudub ammendav päevakorra projekt. Kolleegium hageja ja maakohtu seisukohaga ei nõustu. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord on reguleeritud SKK põhikirjas. SKK põhikirja p 6.6 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 7 päeva, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra projekti. Sama nõude sätestab ka MTÜS § 20 lg 5. Hageja on kinnitanud korduvalt, et on saanud kätte kostja poolt 21.05.2012 väljastatud teate, mis sisaldas ka päevakorra kõige olulisemaid punkte, sh juhatuse valimist. Seega on hageja teadlik, et 12.06.2012 toimuval üldkoosolekul toimub uue juhatuse valimine ning selles osas ei ole päevakord muutunud. Hagejal oli piisavalt aega, et valmistuda uue juhatuse valimisteks 12.06.2012 toimuval üldkoosolekul. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et uue juhatuse valimine toimus seoses vana juhatuse volituste lõppemisega. Kolleegium leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ka sellega, et eelteate saatis e-kirjaga välja SKK nõustaja. Hageja pole tuginenud hagiavalduses asjaolule, mille kohaselt puudunuks sellekohane juhatuse otsus. Kes juhatuse otsuse üldkoosoleku toimumisest ühingu liikmetele edastab, see ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Alternatiivsena palus hageja tunnistada kehtetuks MTÜ Saarte Koostöökogu 12.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud juhatuse valimise otsuse (t.l.2 pöördel). MTÜS § 24 lg 3 viimase lause kohaselt võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vaidlus puudub selles, et hageja osales hääletusel ja ei ole lasknud protokolli kanda oma vastuväidet otsusele. Eeltoodu tõttu tuleb jätta rahuldamata ka nimetatud hageja nõue. Kuna kolleegium leidis, et 12.06.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, vaidlustatud otsus ei ole tühine sel põhjusel ning samuti ei kuulu rahuldamisele

hageja nõue nimetatud otsuse juhatuse valimist puudutavas osas kehtetuks tunnistamiseks, siis puudub õiguslik alus ka MTÜ Saarte Koostöökogu 06.11.2012 otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kinnitati 12.06.2012 üldkoosoleku otsus juhatuse kinnitamise kohta. Kuna kolleegium leiab, et hageja ei ole MTÜS § 24 lg 3 kohaselt isikuks, kes saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist hageda, siis ringkonnakohus ei anna hinnangut hagiavalduses esitatud kehtetuse aluseks olevate asjaolude kohta. Ülaltoodu alusel kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.