Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
15.10.2013.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-25811
Tsiviilasi
KOÜ Vilde 6 valitseja V võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA: KOÜ Vilde 6 valitseja V V (ik: xxxx; xxxx Hageja lepinguline esindaja: Janek Pahka Õigusbüroo OÜ; reg.kood: 12039289; Kalevi 22, Kohtla- Järve; e-post: [email protected] KOSTJA: A M (ik: xxxx; elukoht: xxxx).
Hagi hind Kirjalik menetlus
611,93 eurot
V ’i hagi A M vastu
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
01.04.2002.a. otsustasid Vilde 6 korteriomanikud loobuda AS Kohtla Elamu teenustest ja moodustada korteriomanike ühisuse. Korteriomanike ühisus lähtub oma majandustegevuses korteriomandiseadusest ja üldkoosoleku otsustest. 09.05.2012.a. toimunud korteriomanike üldkoosolekul valiti korterelamu Vilde 6 valitsejaks V V . Kostja on korteriomandi xxxx omanik. Kostja võlgneb hagejale tema valitseda oleva korteriomandi (asukohaga xxxx) mõtteliste osade haldus- ja hoolduskulude ning korteriomandi kommunaalkulude eest ajavahemiku 01.01.2009 - 01.07.2012 a. eest põhivõlgnevus 1018,32 eurot. 24.05.2012 Üldkoosoleku otsusega otsustati kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks kohtu kaudu, milline ülesanne pandi KOÜ Vilde 6 valitsejale. KOÜ Vilde 6 majandamine ja kaasomandieseme korrashoid sõltub otseselt korteriomanike poolt tasutavatest haldus- ja hooldustasudest. Seoses sellega, et kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud, on kahjustatud ka teiste korteriomanike huvid. Kostja on vastavalt seadusele kohustatud tasuma temale kuuluva korteriomandi mõtteliste osade haldus- ja hoolduskulude ning korteriomandi kommunaalkulude eest vastavalt temale esitatud arvetele. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja pooltevahelisest võlasuhtest tulenevat tasumise kohustust. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja 2- le palub hageja kostja poolt hagile vastamata jätmise korral teha antud asjas tagaseljaotsus. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 palub hageja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendamisel tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja § 100, korteriomandiseaduse § 11 lg 1 ja 13 lg 1 ja 2, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §§ 146, 407 lg 1 ja 2 ning 1741 lg 3 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1018,32 eurot ning riigilõiv summas 150 eurot ning jätta kostja kanda KOÜ Vilde poolt tehtud kulutused õigusabile. Hageja esitas 30.07.2013 Viru Maakohtule taotluse, millega palus nõuet vähendada, kuna kostja on asunud võlgnevust kustutama. Taotluse kohaselt on 26.07.2013.a. seisuga kostja võlgnevuseks 611,93 eurot.
31.07.2013 korraldava määrusega võttis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja hagiavalduse menetlusse ning väljastas avalduse, koos lisadega kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja vastuse kohaselt ei ole tal vastuväiteid sellele, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja leidis, et põhjendatud on kommunaalkulude teenuste eest arve summas 1018,32 eurot, kuid lisas, et osa sellest on korteri eelmise omaniku võlg. Vastusest nähtub, et kostja oli sunnitud katkestama võla maksmise töövõimetuse tõttu ning esitab ka arstitõendi selle kohta.
Kostja on nõus tasuma võla osade kaupa selliselt, et oktoobrikuust 2013 igakuiselt kohtuväliselt 100 eurot võla katteks. Kostja ei ole nõus menetluskulude tasumisega summas 450 eurot ning palub menetluskulud määrata tasumiseks hagejale, põhjenduseks lisab kostja, et on varasemalt üritanud kokkulepet saavutada maksegraafiku koostamiseks. Kostja sõnul hageja keeldus sellest.
Hageja esitas vastuse kostja vastuväidetele. Hageja vastuse kohaselt on kostja oma vastuses tunnistanud hageja nõuet osaliselt. Hageja on seisukohal, et kostja tervislik seisund ei vabasta teda võlgnevuse tasumisest. Hageja leiab, et kantud menetluskulud on põhjendatud, kuna nende tekkimine on tingitud kostjast. Vastuses juhutakse tähelepanu asjaolule, et hageja oli sunnitud otsima õigusabiteenust, kuna kostja eitas võlgnevuse olemasolu ja ei olnud nõus asja kohtuväliselt lahendama. Selgituseks lisas, et 30.08.2013 saatis hageja kostjale kompromisslepingu, millest kostja loobus. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 611,963 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
04.09.2013 kohtumäärusega määras kohus asja arutamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele aega esitada lõplikud seisukohad hiljemalt 23.09.2013. Hageja kohtule lõplikku seisukohta ei esitanud. 05.09.2013 esitas kostja kohtule kirjavahetuse hagejaga kompromisslepingu sõlmimisest ning omapoolse kompromisslepingu. 20.09.2013 esitas kostja kohtule seisukoha, milles lisab, et uuris korduvalt V. V ’ilt võla suurust ja üksikasju. Samuti esitas kostja tõendi, millest nähtub, et ta on hagejale tasunud 450 eurot ning selgitab, et nüüdseks on tema võlg 161 eurot ning on nõus selle tasuma järgnevate kuude jooksul osamaksetena. Taaskord juhib kostja tähelepanu asjaolule, et juriidilise abi kulud on mõistmatult suured ning lisab, et arves esineb arvutusvigu, mis näitab, et arve on tehtud kiirustades ning hooletult.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab, et praeguseks hetkeks on hagejal kostja suhtes nõudeid 161,93 euro ulatuses ning selles osas kuulub hagi ka rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Juhindudes VÕS § 76 ls-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt korteriomandi seadusele (KOS) § 13 lg 1-le ja 2-le on korteriomanik kohustatud kandma kõik tema kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saa kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
Kostja on vastavalt seadusele kohustatud tasuma temale kuuluva korteriomandi mõtteliste osade haldus- ja hoolduskulude ning korteriomandi kommunaalkulude eest vastavalt talle esitatud arvetele. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahelisest võlasuhtest tulenevat tasumise kohustust KOS §13 lg 1 ja 2 ning VÕS §100 mõttes. VÕS § 100 sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine. Kostja on korteriomandi xxxx omanik. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kohustatud korteri omanikuna tasuma kommunaalteenuste eest. Samuti ei ole kostjal ja hagejal vaidlust selle üle, et kommunaalteenuste võlgnevus oli hagiavalduse esitamisel 1018,32 eurot. Samuti ei ole hageja ja kostja vahel vaidlust selles, et kostja asus menetluse kestel nõuet rahuldama. 30.07.2013 hageja teatise kohaselt vähendas hageja haginõuet 611,93 euroni. Seega vähendas kostja võlgnevust menetluse kestel 450 euro võrra. Kohus leiab, et kostja võlgnevus hageja ees on tõendatud, kuna kostja on sisuliselt hagi õigeksvõtnud. Oma kirjalikus vastuses ta kinnitab, et on tasunud osa haginõudest. Nõude täitmisele asumine on asjaolu, mis viitab nõude tunnistamisele. Kostja võlgnevuse jäägiks jäi menetluses 611,93 eurot, mida on kostja ka ise tunnistanud. Kostja esitas kohtule 05.09.2013 omapoolse kompromisslepingu, milles on palunud võlgnevus summas 611,93 jaotada osamaksetena seitsme kuu peale, seega on kostja tunnistanud, et tema võlgnevus on hageja ees 611,93 eurot. Kostja on oma lõplikus seisukohas avaldanud, et on vähendanud võlgnevust veel 450 euro võrra ning kostja esitas selle kohta ka maksekorralduse. Kostja väite kohaselt on nüüd tema võlgnevus hageja ees 161,93 eurot. Kohus on seisukohal, et ebamõistlik oleks kostjalt välja mõista summa 611,93 eurot, mis on kostja poolt juba hagejale võlgnevuse katteks osaliselt tasutud. Kostja poolt esitatud maksekorralduse kohaselt on 450 eurot tasutud 05.09.2013 KOÜ Vilde 6 arvelduskontole Swedbank’is. Kohus asub seisukohale, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista kostja poolt veel tasumata summa 161,93 eurot korteri kommunaalteenuste võlgnevuse katteks. Kohus selgitab veel, et kuivõrd kohtule on teada, et kostja on võlgnevuse katteks 450 eurot 05.09.2013 tasunud, siis tuleb võlgnevus hageja kasuks välja mõista just sellises summas, milles on võlgnevus veel tasumata, et hilisema täitemenetluse käigus vältida tekkida võivat segadust. Lisaks leiab kohus, et kostja on kahel korral hagimenetluse käigus tasunud võlgnevust (kahel korral 450 eurot) ning antud asjaolust võib järeldada, et kostja oli kompromissialdis, tunnistas võlgnevust ning oli valmis võlgnevust tasuma. Seega oleks hagejal olnud võimalik kostjaga mõlemale poolele sobiv kompromiss saavutada, et vältida asjas sisulist vaidlust. Hagejale oli teada asjaolu, et kostja oli nõuet vähendanud ning seega oleks hagejal olnud lõplikus seisukohas võimalus märkida, et kostja poolt on toimunud haginõude vähendamine, kuid hageja seisukohta ei esitanud. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole menetluses teinud kõikvõimalikku, et haginõue saaks rahuldatud vastavalt nõude jääksuurusele. Hageja on tõendanud, et kostjal on tekkinud hageja ees võlgnevus. Kostja on tõendanud, et on tasunud osa hagist suuruses 450 eurot ja seega on kostjal hageja ees kohustusi veel 161,93 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt summas 161,93 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus otsustab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS õ 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või isaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Marika Leimann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.