Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-13-28222 punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud OÜ XXXesitas 04.06.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 710,00 euro saamiseks. Kohus tegi 24.07.2013 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 25.07.2013 aadressil XXX. Võlgnik XXX esitas 26.07.2013 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt tunnistab võlgnik nõuet osaliselt summas 400 eurot. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 06. augusti 2013. aasta määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus tegi 19.08.2013. a XXX poolt tunnustatud OÜ XXX nõude osas maksekäsu ning XXX kohustati tasuma OÜ-le XXX 400 (nelisada) eurot. Seejuures kohustas kohus OÜ-d XXX esitama kohtule oma täiendava nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul antud kohtumääruse kättesaamisest. 30.09.2013. a kohtumäärusega võttis Harju Maakohus hageja hagiavalduse menetlusse ja kohustas osapooli muuhulgas teatama, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega. 15.10.2013. a edastati Harju Maakohtule hageja ja kostja poolt allkirjastatud kompromissleping. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule 15.10.2013. a esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-13-28222 lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud

2-13-28222 alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on hageja ja kostja kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale lisaks hagiavalduse aluseks olevale nõudele, 265 eurot, täiendavalt menetluskulud summas 77,50 eurot (määruse resolutsioon p 1.1), mis moodustub osalise riigilõivu (vastavalt 45 eurot ja 30 eurot, TsMS § 150 lg 2) ja VÕS § 1131 lg 1 alusel (40 eurot). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 75 (seitsekümmend viis) eurot. Hageja tasus 04.06.2013. a riigilõivu summas 45 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369 (selgitus: „Riigilõiv OÜ XXX avalduse eest XXX vastu“). Täiendavalt tasus hageja 13.09.2013. a riigilõivu summas 30 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumbriga 2900072123 (selgitus: „Riigilõiv OÜ XXX avalduse eest XXX vastu Tsiviilasi nr 2-13-28222“). Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega tagastab kohus hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda XXX OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.