Kohtulahend

üldkoosoleku otsuste nö üle kinnitamisega ei ole võimalik kõrvaldada üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist. Olukorras, kus kostja on ise asunud seisukohale, et 24. mai 2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsustega täitis kostja hagi esemeks oleva nõude, tuleb kohtuvaidluse jätkamist (sh kassatsioonkaebuse esitamist Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2012 lahendi peale) käsitleda kostja poolt menetlusõiguste kuritarvitamisena. Asjakohatu on kostja väide, et seoses ühe alternatiivnõude rahuldamisega on teine nõue ebavajalik. Alternatiivnõuete esitamisel saabki rahuldada vaid ühe nõuetest. TsMS ei sisalda mistahes eriregulatsiooni, mis võimaldaks TsMS § 370 lg 2 alusel alternatiivsete nõuete esitamisel jätta menetluskulud sellisel juhul osaliselt hageja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2012 otsusega jäeti poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus täies ulatuses kostja kanda. Juhul, kui kohus oleks leidnud, et ühe alternatiivnõude menetlemisega seotud kulu oleks tulnud kanda hagejal endal, siis oleks seda kohtulahendis sisalduvas menetluskulude jaotuses märgitud.

MAAKOHTU LAHEND

protokolli analüüs, emailid kliendiga: ajakulu 30 min jättis kohtunikuabi arvestamata, kuna protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline. Meilivahetus kliendiga ei ole toimiku materjalide põhjal kontrollitav. 5) 18.10.2010 AS Ecometal kirjaliku vastuse analüüs: ajakulu 2 h ja 20 min luges kohtunikuabi täielikult põhjendatuks. 16.-17.11.2010 seisukoha koostamine kostja kirjaliku vastuse osas: ajakulu 7 h ja 20 min ja 18.11.2010 seisukoha täiendamine, komplekteerimine ja edastamine: ajakulu 2 h rahuldas kohtunikuabi kokku 5 h ulatuses. Hageja seisukoht ei ole õiguslikult sedavõrd keeruka sisuga, et selle koostamisele, täiendamisele, komplekteerimisele ning edastamisele kulub üle ühe tööpäeva. 14.-15.03.2011 seisukoha koostamine kostja 20.12.2010 seisukoha osas: ajakulu 4 h ja 25 min jättis kohtunikuabi arvestamata, kuna toimikus ei ole dokumenti, mille kohaselt oleks kohus kohustanud hagejat esitama kirjalikku vastust (Riigikohtu lahendi 3-2-1-158-12 p-ga 12 analoogne olukord). 6) 28.03.2011 kostja 25.03.2011 seisukoha analüüs, emailid kliendiga: ajakulu 55 min luges kohtunikuabi põhjendatuks 30 min ulatuses. Kostja ei esitanud uusi asjaolusid, mistõttu oli hageja esindaja kostja seisukohtadega eelnevalt juba kursis. 7) 29.-30.03.2011 istungiks ettevalmistumine ja osalemine 30.03.2011 kohtuistungil: ajakulu 9 h ja 25 min pidas kohtunikuabi põhjendatuks 2 h ja 35 min ulatuses. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 1 h ja 35 min. Sama esindaja on hagejat esindanud kohtumenetluse algusest peale olles pidevalt kursis menetluse senise käiguga, mistõttu ei ole põhjendatud arvestada istungiks ettevalmistusele peaaegu tööpäeva (8 tundi). Kohtunikuabi arvestas ettevalmistusajaks 1 h ja kohtuistungil viibitud ajaks 1 h ja 35 min. 24.-25.05.2011 istungiks ettevalmistumine ja osalemine 25.05.2011 kohtuistungil: ajakulu 8 h ja 25 min pidas kohtunikuabi põhjendatuks kokku 4 h ulatuses. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung 2 h. Kuna sama esindaja on hagejat esindanud kohtumenetluse algusest peale, on ettevalmistusajaks põhjendatud 2 h ja kohtuistungil viibitud ajaks samuti 2 h. 8) 05.04.2011 taotluse koostamine Viru Maakohtu 30. märtsi kohtuistungi protokolli täiendamiseks ja taotluse koostamine täiendava tõendi võtmiseks asja materjalide juurde: ajakulu 1 h ja 45 min luges kohtunikuabi põhjendatuks 30 min ulatuses. Kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, mistõttu ei ole põhjendatud arvestada ka protokolli täiendamise taotluse koostamisele ajakulu. Taotlus täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks on tavapärase ja lihtsa sisuga, selliste taotluste koostamine on vandeadvokaadi tavapärane töö, mistõttu on põhjendatud ajakuluks 30 min. 9) 17.06.2011 Viru Maakohtu 17.06.2011 kohtuotsuse analüüs: ajakulu 30 min ja 14.-18.07.2011 apellatsioonkaebuse koostamine: ajakulu 7 h ja 10 min pidas kohtunikuabi osaliselt põhjendatuks. Maakohtu otsus on 14-l lehel, sellest kohtuotsuse põhjendused 8-l lehel. Apellatsioonkaebuse koostamisele eelneb maakohtu otsuse põhjalik analüüs ja seda olukorras, kus kohus jättis enamuse hageja nõuetest rahuldamata. Apellatsioonkaebus on 14l lehel, õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Kohtunikuabi arvestab maakohtu otsuse analüüsiks 2,5 h ja kaebuse koostamiseks 5 h (menetlusdokumendi maht ning keerukusaste on sarnane hagiavaldusega), seega kokku 7,5 h. 10) 07.10.2011 kostja kirjaliku vastuse analüüs: ajakulu 30 min pidas kohtunikuabi täielikult põhjendatuks. 11) 07.05.2012 Tartu Ringkonnakohtu istungiks valmistumine, seisukoha koostamine kostja poolt esitatud täiendava tõendi asjakohasuse kohta: ajakulu 2 h ja 40 min pidas kohtunikuabi põhjendatuks 2 h ja 30 min ulatuses, millest seisukoha koostamisele 1 h 30 min ja istungiks ettevalmistamiseks 1 h 08.05.2012 osalemine Tartu Ringkonnakohtu

istungil: ajakulu 5 h ja 50 min. Istungi protokolli kohaselt kestis istung 1 h ja 5 min. Kuna Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-65-13 tulenevalt ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu aja kulu, siis ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. 12) 28.05.2012 Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2012 lahendi analüüs, emailid kliendile: ajakulu 30 min pidas kohtunikuabi põhjendatuks 15 min ulatuses, kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldati ning maakohtu otsus tühistati täielikult. 13) 04.07.2012 kostja kassatsioonkaebuse analüüs ja positsioon: ajakulu 1 h pidas kohtunikuabi põhjendamatuks. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, mistõttu puudus hagejal alus ja kohustus kaebust analüüsida ning seisukohta kujundada. Eeltoodud analüüsi tulemusena on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabi ajakulu kokku 31,933 h ja tunnihinnaks on märgitud 150 eurot. Seega on hageja lepingulisele esindajale tehtud põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 4789,95 eurot (ilma käibemaksuta).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7) on kohtunikuabi määruse p-s 12 avaldatud seisukohad ekslikud ning Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-158-12 suunised antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Kassatsioonimenetluse kuludega seonduv ei ole ülekantav menetlusele esimese astme kohtus, kus poolel on õigus avaldusi, taotlusi, seisukohti ja tõendeid esitada omal äranägemisel kuni kohtu poolt selleks antud tähtaja saabumiseni; 8) ei ole kohtunikuabi poolt kohtuistungiks ettevalmistumisel põhjendatuks peetud üks töötund ilmselgelt piisav mitmesajal leheküljel paiknevate materjalidega tutvumiseks. Samuti on arusaamatu, miks on kohtunikuabi pidanud erinevateks istungiteks valmistumisel põhjendatuks erinevat ajakulu; 9) sisaldab istungiks ettevalmistumise ja seal osalemisega seotud ajakulu ka istungile sõitmiseks kulunud aega, kui kohtuistung toimub väljaspool lepingulise esindaja igapäevast tegevuskohta. Samuti ei ole millegagi põhjendatud kohtuistungil osalemise ajakulu hüvitamisel üksnes kohtuistungi protokollis fikseeritud istungi kestvusest lähtumine. Viru Maakohtu 30. märtsi 2011 eelistung pidi vastavalt kohtukutsele algama kell 11:00, kuid istungi algus viibis kostja esindajast tingituna 25 min. Seega tuleks istungil osalemisega seotud kulusid hüvitades lähtuda vähemalt kohtukutsel märgitud istungi algusajast; 10) on ebaõige kohtunikuabi väide, justkui ei vastutaks menetlusosaline protokolli võimalike ebatäpsuste eest. TsMS § 55 kohaselt saab kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes protokollile tuginedes. Protokollis sisalduvale ebatäpsusele reageerimiseks on menetlusosalisel võimalik esitada taotlus protokolli parandamiseks; 11) on arusaamatu kohtunikuabi järeldus, mille kohaselt õigustab ajakulu vähendamist asjaolu, et tõendite asja juurde võtmise taotluste koostamine on eelduslikult vandeadvokaadi tavapärane töö. See ei tähenda, et vastavaid toiminguid võiks teha kiirustatult; 12) ei ole jälgitavad määruse p-s 18 ja 19 avaldatud seisukohad. Lepingulise esindaja ajakulu on vähendatud marginaalselt 10 minuti võrra. Seejuures on kohtunikuabi lugenud maakohtu otsuse analüüsiks vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 2,5 h ning seda olukorras, kus hageja ise on vastava ajakulu suuruseks avaldanud 0,5 h; 13) kajastab kohtulahendi analüüsi ka suhtlust kliendiga. Kuigi kohtulahend oli hagejale soodne, tuli lepingulisel esindajal hagejale selgitada vastaspoole võimalusi kohtulahendi vaidlustamiseks, kohtulahendi võimaliku jõustumise ajalist perspektiivi ning ka menetluskulude hüvitamisega seonduvat; 14) ei ole hageja taotlenud kostja kassatsioonkaebusele vastuse koostamisega seoses kantud kulutuste hüvitamist, vaid üksnes selliste kulude hüvitamist, mis kaasnesid esitatud kassatsioonkaebusega tutvumisega. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-158-12 seisukohad ei välista sedalaadi kulude hüvitamist, kuivõrd mõistlikult lepinguliselt esindajalt ei saa eeldada menetluse käigus esitatud menetlusdokumendi ignoreerimist.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

põhjendatust ümber hinnata. Samuti nõustub kostja maakohtu määruses esitatud väidetega hageja menetluskulude põhjendamatuse kohta; 2) jääb kostja oma varasema seisukoha juurde, et hageja on ise kohtuvaidluse tarbetult pikaks, mahukaks ja keeruliseks ajanud, tekitades endale põhjendamatuid ja ebavajalikke kulutusi õigusabile. Hageja jätkas menetlust pärast oma eesmärgi saavutamist ning esitas asjakohatu alternatiivse nõude; 3) ei ole asjakohane hageja väide, et registriasjas tehtud taotlus seondus käesoleva vaidluse esemega. Kuna vaidlusalune toiming ei olnud tehtud käesoleva tsiviilasja raames, ei ole registriasja menetluses tehtud kulutused käesolevas tsiviilasjas hüvitatavateks kuludeks; 4) oli ajakulu hageja seisukoha koostamiseks kostja vastuse osas osaliselt põhjendamatu ja ebavajalik. Hageja seisukohad kordasid osaliselt hagis esitatut ning lisaks oli suur osa menetlusdokumendile lisatud tõenditest asjakohatud; 5) ei saanud põhjendatud ajakulu kostja 25. märtsi 2011 menetlusdokumendi analüüsiks saanud olla pikem kui pool tundi, kuna kostja jäi oma varem esitatud seisukohtade juurde; 6) leides määruse p-des 18, 19 ning 21, et vastavate toimingute põhjendatud ajakulu on 10 minuti võrra väiksem, kui nähtub hageja menetluskulude nimekirjast, on kohus rakendanud oma diskretsiooniõigust. Kostja leiab, et diskretsiooni on kohaldatud õigesti ning seetõttu ei saa kõrgema astme kohus neid järeldusi ümber hinnata; 7) on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-65-13 p-s 17 sõnaselgelt öelnud, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest; 8) on hageja esindaja ajakulu 28. mai 2012 ringkonnakohtu otsuse analüüsiks põhjendamatult suur, arvestades otsuse põhjendava osa pikkust. Kohtuotsuse kirjeldav osa koosnes senise menetluse kokkuvõtetest, millega menetlusosalised on juba tuttavad; 9) ei ole kassatsiooniga tutvumine enne selle menetlusse võtmist vältimatult vajalik õigusabi toiming ning seetõttu ei kuulu selle kulu vastaspoole poolt hüvitamisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

keerukusele. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai lugeda hageja poolt õigusabile tehtud kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega muuhulgas selles, et taotluses näidatud ajaliselt hilisemate menetlustoimingute ja menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega on alust pidada ülepaisutatuks, kuna lepinguline esindaja on olnud vaidluse asjaoludega jooksvalt kursis.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.