Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

dokumentidega tutvumise aeg 07.09.2010 kell 11.00, kuna juhataja keeldus dokumentide väljastamisest sidevahendite teel. 06.09.2010 õhtul sai hageja kätte OÜ Net Systems edastatud teise teate aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest 14.09.2010 kell 11.00. Sarnaselt esimese kutsega oli teine kutse dateeritud 24.08.2010 kuupäevaga. Samas erines teises kutses toodud üldkoosoleku päevakord oluliselt esimeses kutses toodust. Jäi arusaamatuks, kas teine kutse peaks asendama esimese kutse või toimub 14.09.2010 kell 11.00 kaks erineva päevakorraga üldkoosolekut või on kutsete väljastamine ekslik ning üldkoosolekut ei toimugi. Alles 07.09.2010, s.o vähem kui seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, selgus hagejale üldkoosolekuga seotud dokumentidega tutvumisel esmakordselt üldkoosoleku tõenäoline päevakord jm olulised asjaolud. Tutvumiseks esitatud dokumentidest nähtuvalt on AS Ecometal juhataja ja OÜ Net Systems esindaja koostanud 20.07.2010 kuupäevaga erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõude, mis sisult kattub teises kutses tooduga ning on ilmsete võltsimistunnustega. Kõigi Advokaadibüroo Raidla Leijns & Norcous koostatud dokumentide alumises vasakpoolses nurgas on dokumendi registrinumber, mis antakse dokumentidele advokaadibüroo kasutatava dokumentide haldamise programmi poolt nende loomise ajalises järjekorras. Registrinumbritest on ilmne, et väidetavalt 20.07.2010 esitatud nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on koostatud hiljem kui esimene ja teine kutse. 14.09.2010 teatas hageja juhatusele, et kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud kokkukutsumise korda, siis ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Faktiliselt ei ole OÜ Net Systems pöördunud 20.07.2010 juhatuse poole erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega ning juhatus ei ole saanud selle nõude rahuldamisest keelduda, mistõttu ei tekkinud OÜ-l Net Systems üldkoosoleku kokkukutsumise õigust. Hagejale ei toimetatud üldkoosoleku kutset kätte tähtaegselt ning hagejale ei olnud tagatud võimalus valmistuda üldkoosolekuks ÄS § 294 lg-s 3 sätestatud ühenädalase tähtaja vältel. E. Kaasik on T. Kaasiku abikaasa ja M. Kaasiku ema. E. Kaasiku valimisega nõukogu liikmeks on OÜ Net Systems saavutanud täieliku kontrolli AS Ecometal igapäevase majandustegevuse üle. A. Aru on nõukogu liikmena juhtinud tähelepanu AS Ecometal ja OÜ Net Systems vahel kavandatud ja teostatud tehingute õiguslikele riskidele ning keeldunud kooskõlastuste andmisest AS-le Ecometal kahjulike tehingute tegemiseks. OÜ Net Systems soovib hageja esindaja nõukogu tööst kõrvale tõrjuda, et OÜ-l Net Systems oleks võimalik saavutada enda eelistatud kohtlemine hageja kui kaasaktsionäriga võrreldes. OÜ Net Systems tegevus on suunatud hagejale kahju tekitamisele, milline käitumine on TsÜS § 138 lg-st 2 tulenevalt keelatud. Vastuolus ÄS § 272 ja TsÜS § 32 regulatsiooniga on olukord, kus enamusaktsionär ei võimalda 40%-list osalust omavale aktsionärile mitte ühtegi kolmest nõukogu liikme kohast. Heade kommetega ei ole kooskõlas vähemusaktsionäri esindajast nõukogu liikme asendamine enamusaktsionäri poolt viimase lähikondsega, kellel pealegi puudub erialane ettevalmistus ja kogemus sellel ametikohal tegutsemiseks.

märgitud ka esimeses kutses ning aktsiakapitali suurendamisega pidi kaasnema põhikirja muutmine. Hagejal võimaldati soovitud ajal tutvuda kostja asukohas kõigi üldkoosolekuga seonduvate dokumentidega. Äriseadustiku järgi ei ole nõutav, et aktsionär peaks saama dokumentidega tutvuda vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. OÜ Net Systems 20.07.2010 nõudest nähtub, et OÜ Net Systems on pöördunud juhatuse poole erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega. Juhatusel ei olnud võimalik erakorralist üldkoosolekut kokku kutsuda, sest nõukogu liikmete A. Aru ja M. Kaasiku ametiaja lõppemise tõttu ei olnud nõukogu pädev võtma vastu otsuseid, sh kinnitama üldkoosoleku päevakorda. Äriseadustikus ei ole ette nähtud juhatuse õigust üldkoosoleku päevakorda kinnitada. Juhatus informeeris sellest suuliselt OÜ-t Net Systems. Seega oli OÜ-l Net Systems õigus ise üldkoosolek kokku kutsuda. A. Aru volitused nõukogu liikmena lõppesid 18.01.2010 ja kostjal puudus kohustus väljastada A. Arule informatsiooni kostja tegevuse kohta. Samuti puudus kostjal üldkoosoleku väliselt kohustus väljastada informatsiooni kostja tegevuse kohta hagejale. Vastavalt ÄS § 287 lg-le 1 on aktsionäril õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta üldkoosolekul. Üldkoosolek on vaba valima nõukogu liikmeks iga isikut, keda üldkoosolek sobilikuks peab. Seadus ei näe ette kohustust, et mõni nõukogu liikmetest peab olema vähemusaktsionäri esindaja. Kokkulepet, et nõukogu koosseis peab kajastama aktsiaosalust, ei ole. Mingit „kontrolli haaramist“ OÜ Net Systemsi poolt ei ole toimunud. Kostja on tegutsenud kooskõlas seaduse, heade kommete ja hea usu põhimõttega.

MAAKOHTU LAHEND

OÜ-l Net Systems tahet hagejat eksitada. OÜ Net Systems saatis hagejale ka selgitava e-kirja, milles juhtis tähelepanu, et esimeses kutses oli päevakord märgitud ebaõigesti, ja kinnitas päevakorda, mis oli saadetud 27.08.2010 (I kd tl 117). Hageja sai üldkoosoleku kokkukutsumise teated kätte seaduses ette nähtud ajal, seega oli hagejale tagatud üldkoosolekust osavõtmine ja koosolekuks ettevalmistamine. Hageja väide, et alates teise teate kättesaamisest ja pärast üldkoosolekuga seotud dokumentidega tutvumist 07.09.2010 ta ei saanud aru, missuguse päevakorraga koosolek toimub, ja seetõttu otsustas koosolekust mitte osa võtta, ei ole mõistliku isiku käitumine. Arvestades kahe teate erinevusi, ei saanud mõistlikul isikul tekkida kahtlust, et 14.09.2010 saaksid toimuda kaks erinevat koosolekut ühel ajal samas kohas kahe erineva päevakorraga. Kui hagejal tekkisidki sellised kahtlused, siis mõistlik isik oleks kasutanud võimalust osaleda koosolekul, et saada selgust, missuguseid päevakorrapunkte arutatakse. Hageja pidi mõistma, et päevakorrapunktid, mis kattusid mõlemas teates, tulevad kindlasti arutamisele. Mõistliku isikuna võis hageja aru saada, et arutamisele tuleb lisaks päevakorrapunkt, mis oli märgitud teises teates. Hagejale oli esimese teatega teada antud, et üldkoosolekuga seotud dokumentidega on võimalik tutvuda alates 24.08.2010 tööpäeviti 08.00-16.30 AS Ecometal kontoris Sillamäel Kesk 1b. Hagejale oli tagatud teabe saamise võimalus äriseadustikus sätestatud korras. Kostjal ei olnud kohustust saata hagejale dokumente elektrooniliselt. Hageja 06.09.2010 avalduse alusel võimaldati hagejal soovitud ajal, s.o 07.09.2010 kell 11.00, tutvuda kostja asukohas kõigi üldkoosolekuga seonduvate dokumentidega. Hageja väide, et hagejal võimaldati dokumentidega tutvuda vähem kui seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, ei ole asjakohane, sest äriseadustiku järgi ei ole nõutav, et aktsionär peab saama dokumentidega tutvuda vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. Poolte vahel on vaidlus, kas OÜ-l Net Systems oli õigus kokku kutsuda aktsionäride erakorraline üldkoosolek. Kohtule on esitatud OÜ Net Systems 20.07.2010 kirjalik nõue erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks teises teates märgitud päevakorraga (I kd tl 70). 03.09.2010 kirjas, mille saatis hagejale kostja vastuseks hageja kirjale, on märgitud, et OÜ Net Systems pöördus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega juhatuse poole 20.07.2010. Juhatusel ei olnud võimalik erakorralist üldkoosolekut kokku kutsuda, sest nõukogu liikmete A. Aru ja M. Kaasiku ametiaja lõppemise tõttu ei ole nõukogu pädev vastu võtma otsuseid, sh kinnitama üldkoosoleku päevakorda. Kuna äriseadustikus ei ole ette nähtud juhatuse õigust ise üldkoosoleku päevakorda kinnitada, siis ei olnud juhatusel õigust ise üldkoosolekut kokku kutsuda. Ka juhatuse volitused olid tähtaja tõttu lõppenud. Kostja leidis, et ainus nõuetekohane võimalus aktsiaseltsile vajalike juhtorganite valimiseks oli aktsionäri poolt kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek, mida OÜ Net Systems tegigi (I kd tl 62). Kohtu arvates ei oma asja lahendamisel tähtsust põhjused, miks juhatus erakorralist üldkoosolekut aktsionäri nõudel kokku ei kutsunud. Vaidlust ei ole, et juhatus ei kutsunud ja ei kavatsenud erakorralist üldkoosolekut kokku kutsuda. Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerivate õigusnormide eesmärgiks on tagada, et üldkoosoleku toimumisest oleks aktsionäridele piisav aeg ette teatatud, mis võimaldab aktsionäril üldkoosolekust osa võtta ja selleks ette valmistada. Samas ÄS §-st 292 tuleneb aktsionäri õigus kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek, seega kui aktsionäril ei ole õigust kokku kutsuda üldkoosolekut, siis olekski rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest koosoleku oleks kutsunud kokku isik, kellel ei ole selleks õigust. Asjaoluga, et üks aktsionär kutsus ise kokku erakorralise üldkoosoleku, ei olnud takistatud teisel aktsionäril koosolekust teadasaamine, sellest osavõtmine ja ettevalmistamine. Seega kui kostja on kinnitanud, et temale oli nõue esitatud ja juhatus ei kavatsenud üldkoosolekut kokku kutsuda, siis ei ole põhjust kahelda, et üldkoosoleku kokkukutsumiseks nõue 20.07.2010 esitati. Aktsionäri üldkoosoleku kokkukutsumise nõue on ühepoolne tahteavaldus ja seadus sellele vorminõudeid ei sea. Hageja arvamus, et 20.07.2010 nõue on koostatud tagantjärele seetõttu, et 20.07.2010 nõue

kattub üldkoosoleku kokkukutsumise teise teatega ning teadetes ja kirjas sisalduvad dokumentide registreerimisnumbrid viitavad asjaolule, et 20.07.2010 teade on koostatud pärast muid dokumente, ei lükka iseenesest ümber aktsionäri soovi kutsuda kokku üldkoosolek teises teates märgitud päevakorraga, mis kolmandate isikute jaoks oli vormistatud sellisel moel, nagu on kohtule esitatud 20.07.2010 nõue. See, kuidas aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel sisemiselt toimus üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitamine, ei saa rikkuda hageja õigusi. Seadusest ei tulene ka juhatuse kohustust informeerida aktsionäre ühe aktsionäri nõudest kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et aktsionäride 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Üldkoosolekul valiti AS Ecometal uueks nõukogu liikmeks E. Kaasik. ÄS § 3011 lg 1 p 2 järgi on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus ei vasta headele kommetele. 17.10.2006 hageja ja OÜ Net Systems vahel allkirjastatud kokkuleppe p-s 7 on märgitud üldkoosolekul nõukogu koosseisu muutmine (I kd tl 37). Kohtu arvates sellises sõnastuses ja vormis kokkuleppega ei saa lugeda tuvastatuks, et kolmeliikmelise nõukogu üks liige peaks olema valitud hageja poolt. Asjaolu, et nõukogu liikmed tegutsesid nõukogu liikmetena kogu oma ametiaja vältel, ei saa nimetada pooltevaheliseks väljakujunenud praktikaks, mistõttu võiks arvata, et üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et OÜ Net Systems ei allkirjastanud 13.05.2010 üldkoosoleku otsuse projekti nõukogu liikme ametiaja pikendamiseks, on aktsionäri õigus, mis ei ole seaduse järgi keelatud. Seadusest ei tulene, et nõukogu liikmed peavad olema valitud aktsiaosaluste proportsioonide järgi. Võrdse kohtlemise rikkumiseks ei saa pidada enamusaktsionäri ja vähemusaktsionäri erinevaid õigusi. Ka väikeaktsionärile on tema õigused tagatud, seda aga teise äriseadustiku sätete alusel. Nõukogu liikmete valimise õigus on antud üldkoosolekule (ÄS § 319 lg 1) ja üldkoosolekul loetakse otsus ÄS § 299 kohaselt vastu võetuks, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Asjaolu, et E. Kaasik on T. Kaasiku abikaasa ja M. Kaasiku ema, ei ole äriseadustiku alusel takistuseks tema valimiseks nõukogu liikmeks. Üldkoosolekul oli seatud üles vaid üks nõukogu liikme kandidaat ning E. Kaasikut ja A. Aru võimete poolest ei hinnatud. Üldkoosolek võib võtta vastu otsuse seda põhjendamata. Hageja arvamus, et E. Kaasiku valimisega nõukogu liikmeks on hagejal takistatud aktsiaseltsi puudutavale teabele juurdepääs, ei ole veenev. Kostja on põhjendanud, et on keeldunud A. Arule informatsiooni jagamisest, sest üldkoosoleku väliselt on juhatuselt informatsiooni saamise õigus üksnes nõukogu liikmetel, kelleks A. Aru pärast 18.01.2010 enam ei olnud. Hagejale on kostja selgitanud õigust saada juhatuselt teavet üldkoosolekul. Aktsionäri õiguse teabele tagab ÄS § 287 lg 1, mille järgi on aktsionäril õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Ainuüksi asjaolu tõttu, et hageja sooviks on enda soovitud nõukogu liikme kaudu pääseda aktsiaseltsi puudutava informatsiooni juurde, ei saa E. Kaasiku nõukogu liikmeks valimise otsus olla heade kommetega vastuolus. Nõukogu otsus võetakse ÄS § 322 lg 1 järgi vastu siis, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Äriseadustik sätestab nõukogu liikme vastutuse. Seega ei ole põhjendatud hageja arvamus, et E. Kaasiku valimine nõukogu liikmeks võib olla vastuolus heade kommetega seetõttu, et E. Kaasik ei pruugi täita oma kohustusi sama kohusetundlikult kui hageja soovitud liige A. Aru. E. Kaasiku valimisega nõukogu liikmeks ei saavuta OÜ Net Systems suuremat kontrolli majandustegevuse üle hageja arvelt. Hagejal on alles kõik äriseadustikus sätestatud aktsionäri õigused. Nõukogu pädevus ja õigused on reguleeritud äriseadustikus, nõukogu tegevuse eesmärgiks ei ole aktsiaseltsile või aktsionärile kahju tekitamine. ÄS § 327 lg 2 järgi nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

Häälteenamuse nõue tuleb seadusest (ÄS § 299 lg 1, 2) ja seega ei saa otsus, mis on vastu võetud suurema häälteenamusega, olla iseenesest vastuolus heade kommetega. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et aktsionäride 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsus valida AS Ecometal uueks nõukogu liikmeks E. Kaasik, ei ole vastuolus heade kommetega. Kohus ei hinnanud poolte väiteid ja tõendeid AS Ecometal tehingute ja väärtuse suhtes (I kd tl 73-86, 114-115, 118-119, 166-180, 188-199; II kd tl 28-51), AS Ecometal 14.09.2010 otsuste alusel Viru Maakohtu registriosakonnale esitatud elektroonilist kandeavaldust ja aktsionäridele tutvumiseks esitatud otsuste eelnõude projekte (I kd tl 49-56), hageja väited ja tõendid, mis kirjeldavad aktsiate soetamist (I kd tl 38-40), hageja väiteid ja tõendeid AS Ecometal korralise aktsionäride üldkoosoleku läbiviimise kohta 11.05.2010 (I kd tl 149153), hageja väiteid ja tõendeid, et hageja pöördus 25.08.2010 kostja poole taotlusega aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks (I kd tl 57-58), sest neil ei ole tähtsust üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes seoses üldkoosoleku korra rikkumisega või E. Kaasiku heade kommete vastaselt nõukogu liikmeks valimisega. Kuna hageja on saanud kostja ja vandeadvokaat Jaanus Ikla kirjavahetuse enda valdusesse kostja põhiõiguse – õiguse sõnumisaladusele (põhiseaduse § 43) – rikkumisega, siis TsMS § 238 lg 1 p 3 ja lg 5 alusel jättis kohus nimetatud kirjavahetuse (I kd tl 156-164, 182-187) asja lahendamisel arvestamata. Kostja on põhjendanud, et tegemist on advokaadi ja kliendi konfidentsiaalse suhtlemisega, mida ei ole avaldatud kolmandatele isikutele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kostja kinnitusele (I kd tl 62). Nähtuvalt tõenditest (I kd tl 156-170) on kostja juhataja M. Kiristaja üldkoosoleku läbiviimisel tegutsenud kooskõlastatult OÜ-ga Net Systems, muuhulgas on asjaosalised kooskõlastanud üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud dokumentide vormistamise tagantjärele varasema kuupäevaga. On ilmselge, et kostja soovib kuriteo (dokumendi võltsimine) varjamiseks kinnitada võltsitud dokumendi autentsust. Kohus ei ole põhjendanud, mis kaalutlustel kostja ja OÜ Net Systems 20.07.2010 dateeritud nõuded tagantjärele vormistasid, juhul kui üldkoosoleku kokkukutsumise õiguse saamiseks ÄS § 292 lg 2 alusel piisanuks ka suulise nõude esitamisest juhatusele. Vastuoluline on kohtu väide, et hageja õigusi 20.07.2010 esitatud nõue juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei riku. Hageja õigusi rikub üldkoosoleku kokkukutsumine ÄS § 292 regulatsiooni rikkudes. Kohus on alusetult jätnud tähelepanuta kostja ja viimase õigusnõustajate vahelise e-kirjavahetuse (I kd tl 156-164, 182-187), kust muuhulgas on ilmne, et kogu üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud dokumentatsioon on vormistatud üheaegselt ning nõudeid üldkoosoleku kokkukutsumiseks OÜ Net Systems poolt varsemalt esitatud ei olnud. Tõendite arvestamata jätmine TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel on küüniline ja viitab kohtu erapoolikusele. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on kohus lugenud tõendatuks, et tõendid said hagejale kättesaadavaks läbi kostja õiguse sõnumisaladusele rikkumisega. Kostja lepingulise esindaja paljasõnalised väited tõendina käsitletavad ei ole. Hageja on selgitanud, et dokumendid esitati hagejale tutvumiseks 07.09.2010 üldkoosolekuga seotud dokumentide koosseisus. Kohus jättis adekvaatseid põhjendusi esitamata rahuldamata hageja taotluse kostja seadusliku esindaja M. Kiristaja ning tunnistajate T. Kaasiku ja M. Lumi vande all ülekuulamiseks. Nimetatud isikute ütluste põhjal oleks olnud võimalik üheselt välja selgitada üldkoosoleku kokkukutsumise asjaolud. M. Kiristaja keeldumine vande all ütluste andmisest on kinnituseks selle kohta, et kostja soovib üldkoosolekuga seotud asjaolusid kohtu eest varjata. Kaudselt kinnitab hageja väiteid ÄS § 292 rikkumise kohta kostja juhatuse tegevus, kuivõrd mõistlik ja hoolas juhatuse liige informeeriks ÄS § 292 lg 1 p 2 alusel esitatud nõudest kõiki huvitatud osapooli ning selgitaks, miks juhatus üldkoosoleku kokkukutsumist võimalikuks ei pea. Kohtulahendi pealiskaudsust ja kallutatust ilmestab ka viide kostja 03.09.2010 kirjale, kus kohus esitab väite, et „ka juhatuse volitused olid tähtaja tõttu lõppenud“. Sellist väidet tõendis ei sisaldu ja sellisele asjaolule ei tuginenud kumbki pool. Kostja juhataja M. Kiristaja volitused ei olnud ka juulis/augustis 2010 lõppenud. ÄS § 292 lg-st 2 ja § 293 lg-st 1 tuleneb, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitamisel aktsionäri poolt ÄS § 292 lg 1 p 2 alusel määrab koosoleku päevakorra kindlaks aktsionär. Seega puudusid juhatusel õiguslikud takistused üldkoosoleku kokkukutsumiseks OÜ Net Systems taotletud päevakorraga; 2) on rikutud ÄS § 294 regulatsiooni. Alusetu on kohtu järeldus, justkui saaks teise kutse lugeda hagejale kättetoimetatuks 30.08.2010 ja et ainuüksi teise kutse kättetoimetatuks lugemisega hiljemalt 06.09.2010 saab välistada ÄS § 294 lg 3 rikkumise. ÄS § 294 regulatsiooni eesmärk ei ole täidetud juhul, kui aktsionärile edastatakse üheaegselt erineva sisuga eksitavaid teateid, mis muudavad võimatuks sisulise valmistumise üldkoosolekuks ning aktsionäri õiguste teostamise. Õiguslikku tähendust ei ole sellel, kas erinevused esimese ja teise kutse vahel olid olulised või mitte. Teise kutsega tutvumisel ei olnud hagejal mõistlikult võimalik aru saada, millises ulatuses planeeritakse põhikirja muuta. Teises kutses sisaldus üksnes viide põhikirja muutmisele, kuid ei olnud lisatud materjale, millest nähtuks muudatuste sisu. Arvestades, et päevakorrapunkt aktsiakapitali suurendamisest tingituna eurole üleminekust sisaldus esimeses kutses, kusjuures muudatuse tegemine eeldas ka põhikirjas muudatuste tegemist, siis võis hageja mõistlikult eeldada, et teise kutsega põhikirja muutmist käsitleva punkti lülitamine päevakorda oli kantud OÜ Net Systems soovist viia põhikirja sisse suuremamahulisi muudatusi. Samuti ei oma õiguslikku tähendust OÜ Net

Systems kavatsused teise kutse saatmisel. Faktiliselt hageja erinevate kutsete edastamisega eksimusse viidi ning seeläbi muudeti võimatuks üldkoosolekuks valmistumine. Kohtu poolt hagejale omistatud väide, et hageja ei saanud pärast 07.09.2010 dokumentidega tutvumist aru, missuguse päevakorraga üldkoosolek toimub, ei vasta hageja avaldatule. Hageja on leidnud, et kuivõrd üldkoosoleku päevakord ja muud sellega seotud asjaolud said hagejale teatavaks alles 07.09.2010 dokumentidega tutvudes ning varasemalt ei võimaldanud esimese ja teise kutse vastuolud üldkoosolekuks valmistuda, siis on rikutud ÄS § 294 lg-s 3 sätestatud kohustust tagada aktsionärile vähemalt ühenädalane ettevalmistusaeg. Kohtu seisukoht, justkui pidanuks mõistlik isik hageja olukorras osalema üldkoosolekul, et saada selgust arutamisele tulevate päevakorrapunktide osas, on õiguslikult asjatundmatu. ÄS §-st 296 tulenevalt oleks hageja üldkoosolekul osalemisega kaotanud õiguse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumistele tugineda ja õigustühiseid otsuseid vaidlustada; 3) on üldkoosoleku otsus E. Kaasiku nõukogu liikmeks valimise kohta tühine ÄS § 3011 lg 1 p 2 alusel. Kohus ei ole üldkoosoleku otsuse nr 1 tühisust ÄS § 3011 lg 1 p 2 alusel sisuliselt analüüsinud. Apellant jääb ÄS § 3011 lg 1 p 2 rakendamise osas esimese astme kohtule esitatud seisukohtade juurde. Ainuüksi asjaolu, et OÜ Net Systems võib olla aktsionäri õigusi teostades käitunud formaalselt õiguspäraselt, ei tähenda, et otsus ei võiks olla ÄS § 3011 lg 1 p-st 2 tulenevalt vastuolus heade kommetega. OÜ Net Systems poolt E. Kaasiku valimine nõukogu liikmeks on ajendatud soovist saavutada kostja majandustegevuse üle absoluutne kontroll ja limiteerida hageja võimalusi kostja majandustegevuse kohta informatsiooni saamiseks. Kontrolli haaramine on OÜ-le Net Systems vajalik seetõttu, et jätkata enda kui enamusaktsionäri mõju kuritarvitamist ning rahaliste vahendite väljaviimist kostjast hageja seaduslikke huve ja õigusi kuritarvitades. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-7-10 on rõhutatud, et heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks ei saa lugeda aktsionäri tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel. Hageja viitas arvukatele OÜ Net Systems poolt kostjale pealesunnitud tehingutele, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärgiks on kostjast rahaliste vahendite väljaviimine aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet eirates. Tehingutega kaasneb ka maksurisk, kuna OÜ-le Net Systems näiliste tehingute alusel väljamaksete tegemine ei ole seotud kostja ettevõtlusega. Kuivõrd A. Aru valmistas OÜ-le Net Systems küsimuste esitamise ja järelevalve teostamisega ebamugavusi, siis otsustaski OÜ Net Systems poolte kokkuleppeid eirates asendada A. Aru nõukogus endale lojaalse usaldusisiku E. Kaasikuga. E. Kaasikul puudub kompetents antud valdkonnas tegutsemiseks. Olukorras, kus kostja enamusaktsionär on nõukogu liikmeteks valinud oma lähikondsed (T. Kaasik, E. Kaasik ja M. Kaasik on lähisugulased), on ilmne, et OÜ Net Systems tegutseb kontrolli haaramise eesmärgil Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-7-10 tähenduses. Kohtu hinnang 17.10.2006 hageja ja OÜ Net Systems vahel sõlmitud kokkuleppe p-le 7 on meelevaldne ning põhjendamata. Sätte tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreegleid. Poolte faktiline käitumine pärast kokkuleppe sõlmimist kinnitab, et kokkuleppe eesmärk oli tagada hagejale üks nõukogu liikme koht. Selline tõlgendus on kooskõlas ka lepingu sõlmimise asjaoludega, kuivõrd kokkulepe sõlmiti enne hageja ja OÜ Net Systems poolt kostja kaasaktsionäride ühist väljaostmist läbi valdusettevõtte Deltacom Holding OÜ, milles hageja ja OÜ Net Systems omasid võrdseid osalusi ning mida juhiti läbi ühise esindusõigusega kaheliikmelise juhatuse (A. Aru ja T. Kaasik). Mõistetav on, et olukorras, kus kaasaktsionärid osteti välja ühiselt, oli hageja eesmärgiks tagada endale kostja nõukogus esindatus ulatuses, mis vastab tema tulevasele aktsiaosalusele. Kohtu seisukoht, mille järgi ei ole veenev hageja arvamus, et E. Kaasiku nõukogu liikmeks valimise eesmärgiks on muuhulgas takistada hageja ligipääs kostja majandustegevust puuduvale teabele, on tõendeid arvestades küüniline. Kostja ja OÜ Net Systems õigusnõustaja

Raidla, Leijns & Norcous 10.09.2010 kirjast nähtuvalt on hagejale keeldutud mistahes informatsiooni avaldamisest väljaspool korralisi üldkoosolekuid, kusjuures 25.05.2011 kohtuistungil kostja poolt täiendava tõendina esitatud aktsionäride korralise üldkoosoleku protokolli väljavõttest nähtuvalt ei viibinud üldkoosolekul kostja juhataja M. Kiristaja, mistõttu ei olnud hagejal võimalik ÄS §-st 287 tulenevaid õigusi teostada ka üldkoosolekul. Vastuseta jäänud küsimustele ei ole juhatuse liige vastanud tänaseni. Apellant esitab asja juurde võtmiseks üldkoosoleku protokolli täies mahus koos lisadega ja apellandi lepingulise esindaja e-kirjad M. Kiristajale palvetega vastata üldkoosolekul esitatud küsimustele. Kohtu hinnang, et kuivõrd häälteenamuse nõue tuleneb seadusest, siis ei saa otsus, mis on vastu võetud häälteenamusega, iseenesest olla vastuolus heade kommetega, on vastuolus õigusliku regulatsiooni ja kohtupraktikaga. ÄS § 3011 lg 1 p 2 rakendamine eeldab imperatiivselt, et otsus oleks formaalselt õiguspäraselt vastuvõetud, kuna vastasel korral oleks otsus tühine muul alusel. Teiseks on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-7-10 väitnud, et heade kommetega vastuolus võib olla ka formaalselt õiguspäraste meetoditega ettevõttes kontrolli haaramise eesmärgil tegutsemine. Kohus on õigusvastaselt jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid kostja ja OÜ Net Systems vaheliste tehingute ning kostja initsiatiivil läbiviidud kostja kui ettevõtte väärtuse hindamise kohta. Tõenditest nähtuvad OÜ Net Systems tegutsemise motiivid. OÜ Net Systems ei ole huvitatud kostja majandamisest läbipaistavalt ja hageja kui kaasaktsionäri huve arvestades, vaid soovib kostja majandustegevuse üle absoluutset kontrolli saavutada, et alusetult omastada kostja rahalisi vahendeid. OÜ Net Systems motiivid ei ole kooskõlas heade kommetega, mistõttu on heade kommetega vastuolus ka üldkoosoleku otsus nr 1, millega võetakse kostja nõukogu täielikult OÜ Net Systems kontrolli alla. Samuti on kohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta muud hageja esitatud tõendid (I kd tl 38-40, 49-56, 57-58, 63-65, 149-153), kuna need omavad õiguslikku tähendust OÜ Net Systems tegevuse motiivide tuvastamisel ning viitavad kogumis üheselt sellele, et kostja ja OÜ Net Systems on pikema perioodi vältel tegutsenud vähemusaktsionäri õiguste rikkumise eesmärgil; 4) on kohus rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8). Kohtu järeldused on vastuolulised ning ei põhine tõenditel. Kohus ei ole põhjendanud hageja väidete ja seisukohtadega mittearvestamist.

Üldkoosolek kutsuti kokku aktsionäri poolt teises teates toodud päevakorraga. See, millise päevakorraga aktsionär juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist taotles, ei oma ÄS 3011 lg 1 p 4 alusel esitatud nõude lahendamisel tähtsust. Tegu on aktsionäri ja juhatuse sisesuhte, mitte aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelise küsimusega. Lisaks maakohtus ei tuginenud hageja asjaolule, et tähtsust omab konkreetne päevakord, millega aktsionär üldkoosoleku kokkukutsumist taotles. Ka apellatsioonkaebuse väide nagu oleks kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja juhataja on üldkoosoleku läbiviimisel tegutsenud kooskõlastatult OÜ-ga Net Systems, on asjakohatu nii menetluslikust aspektist kui sisuliselt. Hageja seadusliku esindaja A. Aru avalduse alusel alustatud kriminaalmenetlus dokumendi võltsimise tuvastamiseks lõpetati 04.07.2011. Vastustaja palub võtta asja juurde Põhja Prefektuuri 21.09.2011 teatis. Kohus on jätnud kostja ja tema õigusnõustajate kirjavahetuse õigesti arvestamata, kuna hageja sai kirjavahetuse enda valdusesse kostja põhiõiguse rikkumisega. Kostja ei ole esitanud hagejale kõnealust e-kirjavahetust ega sellele lisatud dokumente. Samuti ei ole neid dokumente hagejale esitanud saatja. Seega said need hageja valdusesse jõuda üksnes sõnumisaladust rikkudes. Kirjavahetuse hageja valdusesse saamise osas on käimas kriminaalmenetlus ebaseadusliku jälitustegevuse tunnustel. Kohtul oli õigus hinnata, kas M. Kiristaja, T. Kaasiku ja M. Lumi ütlused võivad asjas tähtsust omada või mitte. Asjas oli esitatud piisavalt muid tõendeid. Seda, et M. Kiristaja keeldus andmast nõusolekut enda vande all ülekuulamiseks, ei saa käsitleda selliselt nagu sooviks kostja varjata üldkoosolekuga seotud asjaolusid. Kõik vajalikud asjaolud on kirjalike tõenditega tuvastatud ning nende mitmekordne tõendamine ei ole vajalik. Väär on apellatsioonkaebuse väide nagu ilmestaks kohtuotsuse „pealiskaudsust ja kallutatust” see, et otsuses sisaldub lause „Ka juhatuse volitused olid tähtaja tõttu lõppenud”. Tegemist on avaliku informatsiooniga, mis on kajastatud äriregistris, samuti on kostja juhatuse volituste lõppemisele menetluse käigus tuginenud; 2) on üldkoosoleku kokkukutsumisel järgitud ÄS §-s 294 sätestatud korda. Aktsionäri poolt juhatusele eelnevalt esitatava nõude küsimus ei ole käsitletav üldkoosoleku kokkukutsumise korra osana ega saa kaasa tuua üldkoosoleku otsuste tühisust, sest see ei mõjuta aktsionäride võimalust üldkoosolekust osa võtta. Üldkoosoleku kokkukutsumine algab üldkoosoleku kutse saatmisega kõigile aktsionäridele. OÜ Net Systems saatis hagejale ka selgitava e-kirja, kus juhtis tähelepanu eksitusele ja rõhutas, et üldkoosolek toimub 27.08.2010 parandusteates sätestatud päevakorraga. Hagejale pidi olema üheselt selge, et üldkoosolek toimub teises kutses sätestatud päevakorraga. Esimeses ja teises kutses toodud päevakorrad erinesid formaalselt, kuna esimeses kutses oli ekslikult jäänud eraldi päevakorrapunktina välja toomata põhikirja muutmine, mis kaasnes aktsiakapitali konverteerimisega, see aga oli märgitud ka esimeses kutses. Kostja võimaldas hagejal äriseadustikus ettenähtud korras tutvuda üldkoosolekuga seonduvate dokumentidega kostja asukohas hageja valitud ajal, 07.09.2010 kell 11.00, milleks hageja avaldas soovi alles 06.09.2010. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja sai teise kutse kätte 30.08.2010. Otsuses on analüüsitud, millal võis hageja saada teate kätte kõige varem, kuid on lõppastmes tuvastatud, et hageja sai teate kätte 06.09.2010. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei saaks teise kutse kättesaamisega lugeda ÄS § 294 lg-s 3 sätestatud üldkoosolekust etteteatamise kohustust täidetuks. Oluline on see, et teine kutse, kus oli kajastatud ammendav päevakord, jõudis hagejani 06.09.2010. ÄS § 294 lg 3 ei näe aktsionärile ette ühenädalast ettevalmistusaega, vaid sätestab kohustuse üldkoosoleku kokkukutsumisest üks nädal ette teatada; 3) ei ole üldkoosoleku otsus nr 1 – E. Kaasiku nõukogu liikmeks valimine – vastuolus heade kommetega. Kohus on analüüsinud väidetavat vastuolu heade kommetega piisavalt, lähtudes asja materjalidest, aktsionäride õigusi reguleerivatest sätetest ning mõistlikkuse põhimõttest. Aktsionäride üldkoosolek on õigustatud võtma vastu otsuseid, keda valida nõukogu liikmeks.

Selline aktsionäride õiguste teostamine ei saa olla hea usu põhimõtte vastane. Seadus ei näe ette kohustust, et mõni nõukogu liikmetest peab olema vähemusaktsionäri esindaja. Füüsilisest isikust nõukogu liikmel on isiklikud kohustused ja organi liikmena vastutus, mitte ei ole tegemist aktsionäri esindamisega. Vähemusaktsionär osaleb äriühingu juhtimises läbi aktsionäride üldkoosolekul osalemise. Heade kommetega vastuolu hindamisel ei tule analüüsida, kas aktsionär on tegutsenud äriühingu üle kontrolli haaramise nimel ning teinud väidetavalt majandusliku sisuta või näilikke tehinguid. Selle hindamine on teise õiguskaitsevahendi, mida hageja ka on kasutanud (TsÜS § 38 lg 1), sisuks. Samadel põhjendustel on asjakohatu apellatsioonkaebuses toodu nagu oleks kohus jätnud õigusvastaselt tähelepanuta kõik hageja esitatud tõendid kostja ja OÜ Net Systems vaheliste tehingute ning kostja ettevõtte väärtuse hindamise kohta. Kostjal puudub üldkoosoleku väliselt kohustus väljastada hagejale informatsiooni kostja tegevuse kohta. Aktsionäril on õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta üldkoosolekul (ÄS § 287 lg 1). Üldkoosolekul hageja nõutavat teavet ka väljastati. Informatsioonile juurdepääsu küsimus on ka asjakohatu selles menetluses; 4) vaidleb vastustaja vastu apellandi täiendavatele tõenditele. Tõendid, mis väidetavalt tõendavad seda, et juhatuse liige ei ole andnud hagejale informatsiooni, ei ole asjakohased. Apellandi taotletud isikute ülekuulamiseks puudub vajadus ja alus. Muude tõenditega on tõendatud, et OÜ Net Systems esitas juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumise nõude 20.07.2010. Mis vormis ja kuidas see tehti, ei oma tähtsust. Asjaolu osas, mis on dokumentaalsete tõenditega tõendatud, puudub vajadus tunnistajaid üle kuulata (TsMS § 238 lg 1 p 2). Juhatuse liikme vande all ülekuulamine on ette nähtud erakorralisteks puhkudeks, kus pool ei ole suutnud oma väidete tõele vastavust muul viisil tõendada (TsMS § 267 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ning seetõttu puudus OÜ-l Net Systems õigus erakorralist üldkoosolekut kokku kutsuda, mis toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse ÄS § 3011 lg 1 p 4 järgi. Maakohus leidis, et hageja seisukoht ei ole põhjendatud. Asjaolud, et 20.07.2010 nõue erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks kattub aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teise teatega ning teadetes ja nõudes sisalduvad dokumentide registreerimisnumbrid viitavad sellele, et 20.07.2010 nõue on koostatud pärast teisi dokumente, ei lükka maakohtu otsuse kohaselt ümber aktsionäri soovi kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek teises erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorraga. See, kuidas aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel toimus sisemiselt erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitamine, ei saa maakohtu otsusest tulenevalt rikkuda hageja õigusi. Ringkonnakohus maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et OÜ Net Systems saatis hagejale 24.08.2010 esimese üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja 26.08.2010 teise üldkoosoleku kokkukutsumise teate ning teise teate päevakorrale oli lisaks esimeses teates märgitud päevakorrapunktidele lisatud punkt põhikirja muutmiseks seoses üleminekuga eurole. ÄS § 292 lg-st 2 tuleneb, et nõudes erakorralise üldkoosoleku kokkkutsumiseks peab olema märgitud ka nõutav päevakord ning 20.07.2010 nõudes on nõutav päevakord ka ära märgitud. OÜ Net Systems poolt 20.07.2010 kuupäevaga dateeritud nõudest erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise registrinumbrist (I kd, t.l 70), OÜ Net Systems poolt hagejale 24.08.2010 postitatud esimese kutse registrinumbrist (I kd, t.l 59) ja 26.08.2010 OÜ Net Systemas poolt hagejale postitatud teise kutse registrinumbrist (I kd, t.l 67) nähtub, et OÜ Net Systems poolt 20.07.2010 kuupäevaga dateeritud nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on koostatud hiljem kui 24.08.2010 ja 26.08.2010 üldkoosoleku kokkukutsumise teated. Sellest tulenevalt on õige hageja seisukoht, et tegelikkuses OÜ Net Systems AS Ecometal juhatusele nõuet erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks vastavalt ÄS § 292 lg-s 2 sätestatule ei esitanud ja sellest tulenevalt puudus tal seadusest tulenev õigus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kuivõrd 14.09.2010 erakorraline üldkoosolek on kutsutud kokku aktsionäri poolt, kelle puudus selleks tulenevalt ÄS § 292 lg-st 2 õigus, siis on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega ÄS § 296 tähenduses ning AS Ecometal 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsused on tühised ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja seisukoht, et ÄS § 292 lg 2 ei reguleeri üldkoosoleku kokkukutsumist ning isegi juhul, kui seda oleks rikutud, ei ole tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, on ebaõige. Ringkonnakohus leiab, et AS Ecometal 03.09.2010 kiri (I kd, t.l 62) ei tõenda, et OÜ Net Systems on esitanud ÄS § 292 lg 2 kohase nõude erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Märgitud kirjast nähtuvalt pöördus OÜ Net Systems AS Ecometal juhatuse poole 20.07.2010 ning kuna 20.07.2010 nõue on koostatud pärast 24.08.2010 ja 26.08.2010 kutseid, siis 03.09.2010 kiri ei tõenda, et OÜ Net Systems oleks pöördunud enne üldkoosolekute kutsete saatmist nõudega juhatuse poole erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ning tal oli õigus üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asja materjalides puuduvad tõendid, millised kinnitaksid, et OÜ Net Systems oleks pöördunud suulise nõudega AS Ecometal juhatuse poole erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ning milline oleks sellisel juhul nõutav üldkoosoleku päevakord. Maakohtu seisukoht, et OÜ-l Net Systems oli soov erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, ei ole piisav tuvastamaks ÄS § 292 lg 2 kohase nõude esitamist OÜ Net Systems poolt. TsMS § 442 lg 8 viimase lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas AS-i Ecometal 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel ning hageja teine nõue, s.o 14.09.2010 AS-i Ecometal 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsuse nr 1 tühisuse tuvastamine või kehtetuks tunnistamine, oli esitatud alternatiivselt, siis ei pea ringkonnakohus hageja teise nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Seoses AS Ecometal 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisusega puudub maakohtul vajadus jätkata menetlust 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsuse nr 1 kehtetuks tunnistamises (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 3).

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.