Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBE KORD

Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on KÜ Tuuslari 14 hagi OÜ Gelena Grupp vastu võlgnevuse nõudes. Pooled esitasid 10.10.2013.a. kohtule allkirjastatud kompromisslepingu. Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena on saavutatud osapooli rahuldav kokkulepe vaidluse lahendamiseks kompromissiga ning seda alljärgnevatel tingimustel: Kostja võlgnevus hageja ees perioodi eest 01.jaanuar 2010.a kuni 1.oktoober 2013 on kokku summas 12 177,84 eurot. Hagejal ja kostjal puuduvad üksteise vastu antud perioodi eest muud varalised nõuded ja pretensioonid. Lisaks on kostjal võlgnevus summas 2 585,65 (tsiviilasi nr 2-08-5985, kohtuotsus jõustunud ja tsiviilasi nr 2-10-41750, kohtuotsus jõustunud), milline on sundtäimisel (kohtutäitur N. M., täiteasjad nr 042/2013/1079, 042/2013/1303). Seega kogu kostja võlgnevus on 14 763,49 eurot. Kostja kustutab võlgnevuse tasudes alates 25 oktoober 2013.a igakuiselt järgnevalt: kompromissi punktis 1.2. nimetatud võlgnevuse katteks 25.10.2013.a 500 eurot, 25.11.2013.a 500 eurot, 25.12.2013.a 500 eurot, 25.01.2014.a 500 eurot, 25.02.2014.a 585,65 eurot. Kompromissi punktis 1.1 nimetatud võlgnevuse katteks 25.03.2014.a 500 eurot ja edaspidi alates järgnevast kuust igakuiselt 25-ks kuupäevaks 500 eurot, kokku 24 kalendrikuud ja 25 – ndal kuul 177,84 eurot. Käesolevaga teevad pooled tahteavalduse kohtutäitur N. M. ́le, täiteasjade nr 042/2013/1079 ja nr 042/2013/1303 peatamiseks (sh peatub arestimisaktide alusel nõude täitmine) seoses nõude ajatamisega. Alates oktoobrikuust 2013.a kostja kohustub tähtaegselt täitma igakuised jooksvad kohustused hageja ees. Kompromissis kohustuste rikkumisel ja võlgnevuse tasumisega viivitamisel rohkem kui 20 päeva, muutub sissenõutavaks kogu kostja võlgnevus, arvestatakse kogu võlgu olevale summale viivist 0,07% päevas ning hagejal tekkib õigus üle anda kogu nõude täitmiseks kohtutäiturile. Viru Maakohtu menetluses on hageja avaldus tsiviilasjas nr 208-5985 menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise kohtumääruse jõustumisel kostja kohustub hageja kasuks kindlaksmääratud menetluskulud tasuma alates punktis 1.4. nimetatud võlgnevuse kustutamist, st alates järgnevast kuust mitte vähem kui 500 eurot kalendrikuus kuni nõude täitmiseni. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Pooled on seisukohal, et kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse lõpetamine ei kahjusta avalikku huvi ega riku kolmandate isikute õigusi. Hageja menetluskulud jäävad hageja kanda, kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust selle tasunud isikule ja vastavalt tasutu pangarekvisiitidele. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest. Menetlusosalised kinnitavad kohtule, et esitatav kompromiss on saavutatud läbirääkimiste tulemusena, mis on toimunud nende vabal tahtel,

heas usus täita kompromissi ja ilma ühegi kompromissiosalise seisundit pahatahtlikult ära kasutades. Samuti kinnitavad protsessiosalised, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadustega, see ei riku avalikku huvi ega ühegi isiku õigusi ning kompromissi on võimalik reaalselt täita. Pooled paluvad kohtul vaadata käesoleva kompromissilepingu kinnitamine ja menetluse lõpetamine läbi kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et vastavalt TsMS-i §-is 432 sätestatule ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust KÜ Tuuslari 14 arveldusarvele nr 221019200861.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning komproimissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel. Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ning põhjendatud.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

Evi Kool Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.