P. O. (IK xxx, registri järgne elukoht xxxelukoht: xxx) N. O.-G. ( IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx )
RESOLUTSIOON
1.Korteriühistu Tiigi 7 hagi rahuldada solidaarvõlgniku N. O.- G. suhtes õigeksvõtuotsusega.
2.Välja mõista solidaarvõlgnikult N. O.- G.`lt KÜ Tiigi 7 kasuks põhivõlgnevus 2 836 ( kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend kuus) eurot 05 senti.
3.Välja mõista solidaarvõlgnikult N. O. - G.`lt KÜ Tiigi 7 kasuks seisuga 01.03.2013.a. sissenõutavaks muutunud viivis 859 (kaheksasada viiskümmend üheksa) eurot 52 senti.
4.Välja mõista solidaarvõlgnikult N. O.- G.`lt põhinõudelt (2836,05 euro) viivis määraga 0,07% päevas alates 02.03.2013.a kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate P. O. ja N. O.-G. kanda ja välja mõista solidaarvõlgnikult N. O.- G.`lt KÜ Tiigi 7 kasuks menetluskulud summas 1200 (üks tuhat kakssada ) eurot.
6.Välja mõista solidaarvõlgnikult N. O.- G.`lt KÜ Tiigi 7 kasuks viivis menetluskuludelt (1200 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.
ASJAOLUD JA ASJADE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on KÜ Tiigi 7 hagi P. O. ja N. O.- G. vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. 01 märtsil 2013.a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjatele kaasomandina korteriomand asukohaga xxx. Kostjatel on tekkinud võlg korteriühistu ees. Hageja on igakuiselt esitanud kotjatele arved, millistes sisalduvad osutatud teenused ning kostjate poolt tasumisele kuuluvad summad. Kostjad ei ole esitatud arvete alusel korrektselt ja õigeaegselt tasunud, mistõttu on neil tekkinud võlgnevus. Seisuga 01.03.2013a on kostjate põhivõlg hageja ees 2836,05 eurot ning viivised 859,52 eurot.
2.Hageja palus vastavalt KÜS § 5 lg 1, § 7 lg 4, § 15 1 lg 1, KOS § 13 lg 1 välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus kogusummas 3695,57 eurot s.h põhivõlgnevus 2836,05 eurot ning seisuga 01.03.2013.a sissenõutavaks muutunud viivis 859,52 eurot samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt KÜS § 7 lg 4 ettenähtud määras
3.Juhul, kui kostja ei esita kirjalikku vastust hagile, palus hageja hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
4.Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Hagimaterjalid on kostjatele kätte toimetatud 10.05.2013.a, P. O.`le isiklikult ja N. O.- G.`le 17.04.2013 isiklikult. Kostja P. O. kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole.
2 (3)
5.Kostja N. O.- G. esitas kohtule hagiavaldusele vastuse, milles ta ei tunnista võlgnevust, kuna neil jäi kostja P. O.`ga kokkulepe, et P.O. tasub korteriomandi kulud. Kostjad on oma abielu lahutanud 05.10.2010.a. ja elavad erinevatel aadressidel. Kostja N. O.- G. selgitab, et tal on 3 (kolm) alaealist last, kellest üks on invaliid ja tal on kontod arestitud seoses täitemenetlustega. 6.Kohtuistungil 30.09.2013 palus hageja esindaja rahuldada hagi kostja P. O. osas tagaseljaotsusega. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde. Tegemist on ikkagi solidaarvõlgnikega, siis tuleb ka vastutada solidaarselt, kostjate omavahelised kokkulepped on nende siseasi. Kostjad on ühisomandi kaasomanikud ning hageja jaoks ei ole vahet kumb maksab. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjatelt välja mõista solidaarselt hagiavalduses toodud summa ulatuses. Kostja P. O. kohtuistungile ei ilmunud, esimese istungi kohtukutse on kostjale kätte toimetatud isiklikult 25.06.2013, mis leiab kinnitust allkirjaga (tl. 102). Teise istungi kohtukutse on kotjale kättetoimetamata, kohtukutse tagastatud märkega „hoiutähtajaja möödumisel“ Kolmanda istungi toimumise kohta 30.09.2013 on P. O. kohtukutse kätte saanud 25.09.2013. 7.Kostja N. O.- G. tunnistas haginõuet ja võtab haginõude omaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. 8.VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Võlausaldaja saab solidaarkohustuse kaudu valikuvõimaluse, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millised ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ja kostjatelt välja mõista solidaarselt hagiavalduses toodud summa ulatuses.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja N. O.- G. võttis 30.09.2013. a kohtule esitatud vastuses hagi õigeks. TsMS § 231 lg 1 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
11.Hagi on tõendatud kostjate õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg 2, § 23 lg 1, § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 94, § 102, § 113 lg 1. Menetluskulud
3 (3)
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
13.Hageja palus kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja poolt kantud menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskulud summas 1200 eurot, s.h hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot (lk 43) ja kohtuvälised kulud 900 eurot. Seega kulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 1200 eurot.
14.Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1200 eurot ja viivise menetluskuludelt (1200 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. 15.TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 1200 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (1200 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 16.Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Evi Kool Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.