Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-31802 • 7551,25 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress; • 447,23 eurot tasumata lepingu sõlmimise tasu; • 442,98 eurot viivis.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on BIGBANK AS-i hagi XXX vastu võlgnevuse 20 532,37 euro ja lisanduva viivise nõudes. 07.10.2013.a esitasid pooled kohtule kompromissi mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses istungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle ning TsMS § 432 alusel ei

2-13-31802 saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled on teadlikud, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokkuleppinud, et kostja tasub hagejale hageja poolt tasutud pool riigilõivust summas 375 eurot ning õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus jätab käesoleva kohtumääruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Kohus lühendab menetlusosaliste soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse tähtaega (TsMS § 661 lg 4). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on 26.06.2013.a tasunud hagiavalduselt riigilõivu (maksekorraldus nr 46416) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank viitenumbriga 2900072123 summas 750 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub menetluses tasutud riigilõivust hagejale tagastamisele pool s.o 375 eurot. Hageja esindaja taotlusel tuleb riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr 10102032581003 AS-is SEB Pank, selgitusega: „lep nr XXX, tsiviilasi nr 2-13-31802, riigilõivu osaline tagastamine".

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.