Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 09.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-12-24638/40
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.10.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2662

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 9.10.2013, Tallinn 2-12-24638 Aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi hagi S H ja K H vastu tehingute tagasivõitmiseks Harju Maakohtu 05.03.2013 otsus S H ja K H apellatsioonkaebus 107 505 eurot 21 senti Hageja aktsiaselts Semiramis (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav Kostja I S H (ik xxxxxxxxxxxx) Kostja II K H (ik xxxxxxxxxxxxx) Kostjate esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Kohtuistungi toimumise aeg

26.09.2013

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 05.03.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 50% ulatuses S H ja 50% ulatuses K H kanda.

3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue

1.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

kogusummas 45 903 eurot 22 senti; kohustada kostjat I tagastama aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) pankrotivarasse ajavahemikul 20.12.2011 - 11.01.2012 aktsiaseltsilt Semiramis saadud 45 903 eurot 22 senti; kohustada kostjat I tasuma tagastatavalt 45 903 eurolt 22 sendilt kasutusintress 183 eurot 95 senti; kohustada kostjat I tasuma tagastatavalt 45 903 eurolt 22 sendilt viiviseid kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi protsendina põhinõudest; tunnistada kehtetuks aktsiaseltsi Semiramis poolsed rahaülekanded kostjale II ajavahemikul 24.11.2011 - 04.01.2012 kogusummas 61 609 eurot 99 senti; kohustada kostjat II tagastama aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) pankrotivarasse ajavahemikul 24.11.2011 04.01.2012 aktsiaseltsilt Semiramis saadud 61 609 eurot 99 senti; kohustada kostjat II tasuma tagastatavalt 61 609 eurolt 99 sendilt kasutusintress 269 eurot 1 sent ning kohustada kostjat II tasuma tagastatavalt 61 609 eurolt 99 sendilt viiviseid kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhinõudest. 05.02.2013 toimunud kohtuistungil esitas hageja täpsustatud viivise arvestuse, mille kohaselt on ta arvestanud seisuga 05.02.2013 kostjale I viiviseid 2 524 eurot 5 senti ja kostjale II viiviseid 3 387 eurot 27 senti. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 29.02.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-294 välja aktsiaseltsi Semiramis pankrot ning nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas Ustav. AS Swedbank kontoväljavõttest ilmnes, et perioodil 20.12.2011 – 11.01.2012 oli tehtud aktsiaseltsi Semiramis kontolt aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) juhatuse liikme kostja I arvelduskontole ülekandeid kogusummas 45 903 eurot 22 senti selgitustega „Haltransa eest, ülekanne“. Lisaks oli kontoväljavõttest nähtuvalt perioodil 24.11.2011 – 04.01.2012 tehtud aktsiaseltsi Semiramis kontolt kostja II (s.o kostja I abikaasa) arvelduskontole ülekandeid kogusummas 61 601 eurot 99 senti selgitustega „Haltransa eest, ülekanne“. Aktsiaseltsile Semiramis nimetati ajutine haldur 17.01.2012 ning aktsiaseltsi Semiramis rahalised ülekanded kostjate arvelduskontodele leidsid aset vähem kui ühe aasta jooksul enne aktsiaseltsile Semiramis ajutise halduri nimetamist. Esimene ülekanne teostati 55 päeva enne ajutise halduri nimetamist ning viimane ülekanne kõigest kuus päeva enne ajutise halduri nimetamist. 23 500 eurot on kostjatele üle kantud alates 09.01.2012, mil kostjale I oli teada pankrotiavalduse esitamine aktsiaseltsi Semiramis vastu. Pankrotiavalduse kättesaamist 09.01.2012 on kostja I kinnitanud aktsiaseltsi Semiramis 11.01.2012 vastuses aktsiaseltsi TALLINNA SADAM pankrotiavaldusele. 29.05.2012 edastas haldur kostjatele nõuded, paludes aktsiaseltsi Semiramis kontolt teostatud ülekannete tulemusena saadud 45 903 euro 22 sendi ning 61 609 euro 99 sendi tagastamist. Kostjad ei ole eelmainitud summasid hagejale tagastanud. Kostjad kahjustasid nimetatud tehingutega teadlikult võlausaldajate huve. Kui aktsiaseltsi Semiramis kontolt ei oleks „kanditud“ raha aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) lähikondsetele, oleks aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) arveldusarvel endiselt vara, millega rahuldada võlausaldajate nõudeid. Õigusliku aluseta tehtud ülekanded on käsitatavad võlausaldajate huvisid kahjustavana, kuivõrd ülekantud rahasummade arvelt oleks aktsiaseltsil Semiramis (pankrotis) olnud võimalik täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Kostjate vastuväited

3.Harju Maakohus rahuldas hagi, tunnistas kehtetuks aktsiaseltsi Semiramis poolsed rahaülekanded kostjale I ajavahemikul 20.12.2011 - 11.01.2012 summas 45 903 eurot 22 senti, kohustas kostjat I tagastama aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) pankrotivarasse 45 903 eurot 22 senti, mõistis kostjalt I välja viivise 2 787 eurot 30 senti aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) kasuks, mõistis kostjalt I välja viivise protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 05.03.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) kasuks. Maakohus tunnistas kehtetuks aktsiaseltsi Semiramis poolsed rahaülekanded kostjale II ajavahemikul 24.11.2011 - 04.01.2012 summas 61 609 eurot 99 senti, kohustas kostjat II tagastama aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) pankrotivarasse ajavahemikul 24.11.2011 - 04.01.2012 aktsiaseltsilt Semiramis saadud 61 609 eurot 99 senti, mõistis kostjalt II välja viivise 3 740 eurot 43 senti aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) kasuks ning mõistis kostjalt II välja viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 05.03.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) kasuks. Poolte vahel puudub vaidlus, et perioodil 20.12.2011 - 11.01.2012 on aktsiaseltsi Semiramis kontolt kantud kostja I arvelduskontole 45 903 eurot 22 senti ja perioodil 24.11.2011 04.01.2012 kostja II arvelduskontole 61 601 eurot 99 senti. Kostjad on seisukohal, et nimetatud summade näol on tegemist OÜ-le Boat Residence kuuluva rahaga ning ülekanded tulenesid aktsiaseltsi Semiramis ja OÜ Boat Residence vahel sõlmitud kokkuleppest. Seega kostjad ei vaidlusta aktsiaseltsi Semiramis poolt kostjate kontodele tehtud väljamakseid. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Harju Maakohtu 17.01.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-294 nimetati aktsiaseltsi Semiramis ajutiseks halduriks vandeadvokaat Urmas Ustav. Aktsiaseltsi Semiramis pankrot kuulutati välja 29.02.2012 ning nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas Ustav. AS Swedbank arvelduskonto väljavõtte kohaselt tehti aktsiaseltsi Semiramis kontolt kostja II kontole rahalised ülekanded 24.11.2011 3 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 25.11.2011 3 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 19.12.2011 3 000 eurot selgitusega „Haltransa eest“; 20.12.2011 3 000 eurot selgitusega „Haltransa eest“; 23.12.2011 12 000 eurot selgitusega „Haltransa eest“; 27.12.2011 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 29.12.2011 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 30.12.2011 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“ ja 04.01.2012 1 601 eurot 99 senti selgitusega “Haltransa eest“. Kostja I arvelduskontole tehti aktsiaseltsi Semiramis kontolt rahalised ülekanded 20.12.2011 1 500 eurot selgitusega „Haltransa eest“; 21.12.2011 5 000

eurot selgitusega „Haltransa eest“; 02.01.2012 12 000 eurot selgitusega „Haltransa eest“; 09.01.2012 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“ ja 11.01.2012 11 500 eurot selgitusega „ülekanne“. Seega tehti aktsiaseltsi Semiramis poolt kostjate arvelduskontodele rahalised ülekanded perioodil 24.11.2011 - 11.01.2012, s.o ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja täidetud on PankrS § 110 lg 1 p 2 sätestatud esmane eeldus. Kostjad teadsid, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Esimene ülekanne teostati 24.11.2011, s.o vähem kui kaks kuud enne ajutise halduri nimetamist ning viimane ülekanne on tehtud 11.01.2012, s.o kuus päeva enne ajutise halduri nimetamist. Harju Maakohtu 17.01.2012 määrusest nähtuvalt esitas aktsiaselts TALLINNA SADAM 02.01.2012 Harju Maakohtule avalduse aktsiaseltsi Semiramis pankroti väljakuulutamiseks ning eelistung toimus 12.01.2012. Seega oli kostjale I teada 11.01.2012 ülekande tegemise ajal pankrotiavalduse esitamine aktsiaseltsi Semiramis vastu. Nimetatud asjaolu kinnitab ka hageja hagiavalduses esitatud asjaolu, et pankrotiavalduse kättesaamist 09.01.2012 on kostja I kinnitanud aktsiaseltsi Semiramis 11.01.2012 vastuses aktsiaseltsi TALLINNA SADAM pankrotiavaldusele. Kostjad nimetatud asjaolule vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Kostja I on äriregistri andmetel alates 01.08.2011 05.03.2012 aktsiaseltsi Semiramis juhatuse liige. Seega on kostja I aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) lähikondne ning tulenevalt PankrS § 110 lg 3 eeldatakse, et kostja I teadis, et aktsiaselts Semiramis (pankrotis) kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 117 lg 2 p 6 ja § 117 lg 2 p 1 ning § 117 lg 1 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juriidilise isiku juhtorgani liikme abikaasa. Seega on kostja II aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) lähikondne ning seega eeldatakse, et kostja II teadis, et aktsiaselts Semiramis (pankrotis) kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kostjad on esitanud vastuväite, et nimetatud rahalised vahendid kuulusid kolmandale isikule ning seetõttu ei saa nimetatud rahalisi vahendeid lugeda aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) omandiks ning PankrS § 123 lg 1 kohaselt pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kohus leiab, et eelpool nimetatud rahalised vahendid kuulusid aktsiaseltsile Semiramis (pankrotis) ning kostjad on ilma õigusliku aluseta tehtud ülekannetega aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) lähikondsetele kahjustanud teadlikult võlausaldajate huve. Nimetatud ülekannete arvelt oleks aktsiaseltsil Semiramis (pankrotis) olnud võimalik täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Eelnevast tulenevalt on võlausaldajate huvide kahjustamine ilmne ning on täidetud kõik rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise nõude rahuldamise eeldused. Seega tuleb kostjal I hagejale tagastada 45 903 eurot 22 senti ja kostjal II 61 601 eurot 99 senti. Hageja on õigustatud nõudma kostjatelt viivist VÕS § 113 lg 1 järgi alates 29.05.2012, s.o ajast mil hageja esitas kostjatele vastava nõude. Hageja esitas 05.02.2013 täpsustatud viivisenõude, mille kohaselt on kostjalt I nõutav viivis alates 29.05.2012 kuni 05.02.2013 2 524 eurot 5 senti ja kostjalt II nõutav viivis alates 29.05.2012 kuni 05.02.2103 3 387 eurot 27 senti. Hageja palub kostjatelt viivise välja mõista TsMS § 367 alusel kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi viivis protsendina põhinõudest otsuse tegemisest arvates kuni otsuse täitmiseni. Seega tuleb kostjalt I välja mõista viivis alates 29.05.2012 kuni 04.03.2012 2 787 eurot 30 senti (2 524, 05 + 27 x 9,75). Kostjalt II tuleb välja mõista viivis alates 29.05.2012 kuni 04.03.2012 3 740 eurot 43 senti (3 387, 27 + 27 x 13,08). TsMS § 367 kohaselt kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 05.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel jäävad menetluskulud 50% ulatuses kostja I ja 50% ulatuses kostja II kanda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellandid on kaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Apellandid heidavad maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Maakohus tuvastas õigesti 107 505 euro 21 sendi kuulumise hagejale. Vaidlust ei olnud selles, et apellantidele kui aktsiaseltsi Semiramis lähikondsetele oli hageja arvelt eelnimetatud summa ulatuses tehtud rahaülekandeid. Kuna tagasivõitmise hagi esitatakse isiku vastu, kes on soorituse või tehinguga rikastunud, on hagi esitatud õigete isikute vastu. Apellantide seisukoht, et OÜ-l Boat Residence oli sõlmitud kokkulepe aktsiaseltsi Semiramis arvelduskonto kasutamiseks, ei muuda raha kuulumist. Maakohus luges õigesti raha ülekandmise hetkest raha hagejale kuuluvaks. Maakohus hindas õigesti hageja kirjalikke tõendeid ja kohaldas õigesti materiaalõigus norme, tuvastades võlausaldajate huvide kahjustamise ning PankrS § 109 lg 1 ja § 110 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused. Maakohus tuvastas õigesti, et nimetatud summa 107 505 euro 21 sendi võrra oli pankrotivõlgniku vara vähenenud, mis kahjustas võlausaldajate huve ja et ülekanded olid tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, mille tõttu eeldatakse, et apellandid teadsid tehingutega võlausaldajate huvide kahjustamisest. Maakohus on hinnanud TsMS § 232 lõikest 1 tulenevalt kõiki tõendeid seadusest tulenevalt kogumis, täielikult, igakülgselt ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades apellantide kanda TsMS § 171 lõike 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.