Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

XXX

tagastama

Aktsiaselts

XXX

(pankrotis)

pankrotivarasse

ajavahemikul 24.11.2011 kuni 04.01.2012 Aktsiaseltsilt XXX (pankrotis) saadud 61 609,99 (kuuskümmend üks tuhat kuussada üheksa eurot ja 99 senti) eurot.

29.05.2012 edastas haldur kostjatele nõuded, paludes hageja kontolt teostatud ülekannete tulemusena saadud 45 903,22 euro ning 61 601,99 euro tagastamist. Kostjad ei ole eelmainitud summasid hagejale tagastanud. Hageja leiab, et kostjad kahjustasid eelpool nimetatud tehingutega teadlikult võlausaldajate huve. Kui hageja kontolt ei oleks „kanditud“ raha hageja lähikondsetele, oleks hageja arveldusarvel endiselt vara, millega rahuldada võlausaldajate nõudeid. Õigusliku aluseta tehtud ülekanded on käsitatavad võlausaldajate huvisid kahjustavana, kuivõrd ülekantud rahasummade arvelt oleks hagejal olnud võimalik täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Kostjate vastuväited Kostjad on seisukohal, et hageja nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostjad leiavad, et nimetatud raha ülekannetega ei ole AS XXX (pankrotis) võlausaldajate huvid kahjustatud. OÜ XXX, XXXAS ja kohtutäitur Priit Petter vahel 16.12.2011 sõlmitud kokkuleppe kohaselt täitemenetluse 023/2008/1480 raames tasus 28.04.2009 OÜ XXX täituri tasu summas 120 385,68 eurot. Nimetatud kokkuleppega leppisid osapooled kokku selles, et kohtutäitur Priit Petter tagastab OÜ-le XXX kuuluva rahasumma 120 385,68 eurot AS XXX arveldusarvele 3 tööpäeva jooksul kokkuleppe sõlmimisest arvates. AS XXX arveldusarvele laekus 19.12.20111 kohtutäitur Priit Petterilt 60 000 eurot selgitusega ”täituri tasu tagastamine OÜ-le XXX täiteasjas 023/2008/1480; 02372009/607 I kanne“ ning 20.12.2011 laekus nimetatud kontole kohtutäitur Priit Petterilt 60 385,68 eurot selgitusega ”täituri tasu tagastamine OÜ-le XXX täiteasjas 023/2008/1480; 023/2009/607 II kanne – kokkulepe täidetud”. Seega on ajavahemikul 24.11.2011 ja 19.–20.12.2011 AS-le XXX (pankrotis) OÜ-lt XXX ja kohtutäitur Priit Petterilt ülekantud raha näol tegemist OÜ-le XXX kuuluva rahaga. Pärast eelnimetatud OÜ-le XXX kuuluvate rahasummade AS-le XXX (pankrotis) kontole kandmist andis OÜ XXX AS-le XXX (pankrotis) 16.12.2011 kokkuleppe alusel korraldused kanda osa OÜ-le XXX kuuluvast rahasummast kostja I ja kostja II arveldusarvetele. Kogu AS-lt XXX (pankrotis) kontolt kostjate arveldusarvetele laekunud raha andsid kostjad kassa sissetuleku orderite alusel üle OÜ-le XXX. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostjate esindaja ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tuvastamist on leidnud, et Harju Maakohus kuulutas 29.02.2012 määrusega välja Aktsiaselts XXX pankroti ning pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Urmas Ustav. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et perioodil 20.12.2011 kuni 11.01.2012 on Aktsiaselts XXX (pankrotis) kontolt kantud kostja I XXXarvelduskontole 45 903,22 eurot ja perioodil 24.11.2011 kuni 04.01.2012 kostja II XXXarvelduskontole 61 601,99 eurot. Kostjad on seisukohal, et nimetatud summade näol on tegemist OÜ-le XXX kuuluva rahaga ning ülekanded tulenesid hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud kokkuleppest. Seega kostjad ei vaidlusta hageja poolt kostjate kontodele tehtud väljamakseid. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Harju Maakohtu 17.01.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-294 nimetati Aktsiaselts XXX ajutiseks halduriks vandeadvokaat Urmas Ustav. Hageja pankrot kuulutati välja 29.02.2012 ning nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas Ustav. Kohtule esitatud AS Swedbank arvelduskonto väljavõtte kohaselt tehti hageja arvelduskontolt kostja II XXXarvelduskontole rahalised ülekanded 24.11.2011 summas 3 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 25.11.2011 summas 3 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 19.12.2011 summas 3 000

eurot selgitusega „XXXeest“; 20.12.2011 summas 3 000 eurot selgitusega „XXXeest“; 23.12.2011 summas 12 000 eurot selgitusega „XXXeest“; 27.12.2011 summas 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 29.12.2011 summas 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“; 30.12.2011 summas 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“ ja 04.01.2012 summas 1 601,99 eurot selgitusega “XXXeest“. Kostja I XXXarvelduskontole tehti hageja arvelduskontolt rahalised ülekanded 20.12.2011 summas 1 500 eurot selgitusega „XXXeest“; 21.12.2011 summas 5 000 eurot selgitusega „XXXeest“; 02.01.2012 summas 12 000 eurot selgitusega „XXXeest“; 09.01.2012 summas 12 000 eurot selgitusega „ülekanne“ ja 11.01.2012 summas 11 500 eurot selgitusega „ülekanne“. Seega tehti hageja poolt kostjate arvelduskontodele rahalised ülekanded perioodil 24.11.2011 kuni 11.01.2012, so ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja seega on täidetud PankrS § 110 lg 1 p 2 sätestatud esmane eeldus. Kohus on seisukohal, et kostjad teadsid, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Esimene ülekanne teostati 24.11.2011, so vähem kui kaks kuud enne ajutise halduri nimetamist ning viimane ülekanne on tehtud 11.01.2012, so kuus päeva enne ajutise halduri nimetamist. Harju Maakohus nimetas 17.01.2012 määrusega Aktsiaselts XXX ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas Ustavi. Nimetatud määrusest nähtuvalt esitas AS XXX02.01.2012 Harju Maakohtule avalduse Aktsiaselts XXX pankroti väljakuulutamiseks ning eelistung toimus 12.01.2012. Seega oli kostja XXX teada 11.01.2012 ülekande tegemise ajal pankrotiavalduse esitamine Aktsiaselts XXX vastu. Nimetatud asjaolu kinnitab ka hageja hagiavalduses esitatud asjaolu, et pankrotiavalduse kättesaamist 09.01.2012 on XXXkinnitanud Aktsiaselts XXX 11.01.2012 vastuses AS XXXpankrotiavaldusele. Kostjda nimetatud asjaolule vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Kostja XXXon äriregistri andmetel alates 01.08.2011 kuni 05.03.2012 Aktsiaselts XXX juhatuse liige. Seega on kostja XXXAktsiaselts XXX (pankrotis) lähikondne ning tulenevalt PankrS § 110 lg 3 eeldatakse, et kostja I teadis, et Aktsiaselts XXX (pankrotis) kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 117 lg 2 p 6 ja § 117 lg 2 p 1 ning § 117 lg 1 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juriidilise isiku juhtorgani liikme abikaasa. Seega on kostja II XXXAktsiaselts XXX (pankrotis) lähikondne ning seega eeldatakse et kostja II teadis, e Aktsiaselts XXX (pankrotis) kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kostjad on esitanud vastuväite, et nimetatud rahalised vahendid kuulusid kolmandale isikule ning seetõttu ei saa nimetatud rahalisi vahendeid lugeda hageja omandiks ning PankrS § 123 lg 1 kohaselt pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kohus on seisukohal, et eelpool nimetatud rahalised vahendid kuulusid hagejale ning kostjad on ilma õigusliku aluseta tehtud ülekannetega Aktsiaselts XXX (pankrotis) lähikondsetele kahjustatud teadlikult võlausaldajate huve. Nimetatud ülekannete arvelt oleks Aktsiaseltsil XXX (pankrotis) olnud võimalik täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt ilmne võlausaldajate huvide kahjustamine ning on täidetud kõik rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise nõude rahuldamise eeldused. Eeltoodust tulenevalt tuleb Sergei Hadžil hagejale tagastada 45 903,22 eurot ja Katrin Hadžilt 61 601,99 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 järgi võivad pooled kokku leppida seadusest erineva intressimäära. Sellisel juhul tuleb kohaldada, lähtuvalt lepinguvabaduse põhimõttest, lepingus kokku lepitud intressimäära. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjatelt viivist alates 29.05.2012, so ajast mil hageja esitas kostjatele vastava nõude. Hageja esitas 05.02.2013 toimunud kohtuistungil

täpsustatud viivisenõude, mille kohaselt on kostjalt I nõutav viivis alates 29.05.2012 kuni seisuga 05.02.2013 2 524,05 eurot ja kostjalt II nõutav viivis alates 29.05.2012 kuni 05.02.2103 3 387,27 eurot. Hageja palub kostjatelt viivise välja mõista TsMS § 367 alusel kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi viivis protsendina põhinõudest otsuse tegemisest arvates kuni otsuse täitmiseni. Seega tuleb kostjalt I välja mõista viivis alates 29.05.2012 kuni 04.03.2012 summas 2 787,30 eurot (2 524,05 eurot + 27x9,75 eurot). Kostjalt II tuleb välja mõista viivis alates 29.05.2012 kuni 04.03.2012 summas 3 740,43 eurot (3 387,27 eurot + 27x13,08 eurot). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 05.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kasuks, vastutavad kaashagejad või – kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib ohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 165 lg 1 menetluskulud 50% ulatuses kostja XXXja 50% ulatuses kostja XXXkanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.