XXX hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
899.46 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX; e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja Merily Allak (Tormi Team Raamatupidamisteenuste OÜ (aadress Kotka 26-327; 11312 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja Tallinna linn Kommunaalameti kaudu (aadress Mündi 2, 15197 Tallinn, Harjumaa; e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja Tarmo X (e-post: XXX)
esindajad
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
2-13-34002 koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 18.07.2013 hagiavalduse kostja vastu 829 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagiavalduse oma 30.07.2013 määrusega menetlusse ja teatas pooltele, et menetleb asja lihtmenetluse korras. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas kostja vastusele seisukohad ja vastuväiteid 29.08.2013.a.
2.09.10.2013.a. toimus poolte ärakuulamine.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
3.Esitatud hagiavalduse kohaselt hageja juhtis 10.05.2013 umbes kella 12.30 ajal endale kuuluvat sõidukit Range Rover reg-märgiga XXX mööda Vilde tee tänavat ning sõitis maja nr 92 juures läbi augu, mis vigastas sõidukit. Teel asuvat löökauku ei olnud võimalik vältida. Löökaugust läbi sõitmine tekitas hagejale varalise kahju sõiduki parandamiseks kantud kulude näol summas 829 eurot. Hageja leiab, et nimetatud löökauk ei olnud märgistatud ning hageja täitis kõiki liiklusseaduse nõudeid. Hageja on kandnud XXXOÜ kalkulatsiooni ja arve alusel sõidukile tekkinud kahju summas 829 eurot, millise summa palub välja mõista kostjalt. Kohtule 16.08.2013 esitatud seisukohtades tõi hageja välja, et ohtlik löökauk oli kostja poolt nõuetekohaselt tähistamata. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“, mille § 12 kohaselt peab auk läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Nimetatud löökauk oli liikluskorraldusvahenditega tähistamata. Hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ ei anna liiklejale selgelt märku, et kusagil asetseb löökauk, mis sealt läbi sõites sõiduki liiklusohtlikuks muudab. Teeseisundi nõuete § 3 lg 1 kohaselt tähistatakse teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Kui teed ei ole suletud ja liiklust või kiirust ei ole piiratud, on juhil õigus eeldada, et liiklemine antud teelõigul on ohutu. Seda eeldas ka hageja. Tee seisundinõuded määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu
2-13-34002 pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Puudub vaidlus, et kahju tekitanud löökauk oli läbimõõduga üle 20-cm ja sügavus üle 5-cm.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud õnnetuse toimumiskohas teekatte mittevastavust ning kahjujuhtumi toimumist teekatte mittevastavuse tagajärjel. Tallinna tänavate liigitus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 26. septembri 2012 määrusega nr 46 „Tallinna teede liigid“. Kvartalisisesed teed on liigitatud kooskõlas Tee seisundinõuete määruse lisaga 2 juurdepääsuteel asuvaks kvartalisiseseks teeks, millel on kehtestatud 1 seisunditase. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määruse nr 45 «Tee seisundinõuded» lisa 3 kehtestab kattega tee seisundinõuded, mille kohaselt võib 1 ja 2 seisunditasemega tänavatel esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm maanteel ja tänaval 15. novembrist kuni 15. maini. Sama määruse lisa 2 määratleb tänava liikidele vastava seisunditaseme. Tulenevalt eeltoodust on XXXkõrval asuv tee teeseisundinõuete määruse Lisa 2 tähenduses juurdepääsuteel asuv kvartalisisene tee, millel kehtib nõutav seisunditase 1, millel on teeseisundinõuete määruse Lisa 3 kohaselt lubatud esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm maanteel ja tänaval 15. novembrist kuni 15. maini, mistõttu on alusetu Hageja väide, et XXXkõrval asuvad ebatasasused olid vastuolus lubatud teeseisundi nõuetega. Õuealal kehtestatud liikumiskord välistab nõuete täitmisel kahju tekkimise: XXX kõrval asuv kvartalisisene tee asub osutusmärgi 573 (Majandus ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 lg 35) „Õueala” mõjualas, mis osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord. Kooskõlas Liiklusseaduse § 2 lg 96 on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Sama seaduse § 15 lg 6 kohaselt on õuealal lubatud sõidukiirus 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija vahetuses läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega. Sama määruse § 4 lõike 3 kohaselt võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Käesoleval juhul on kostja seisukohal, et tee seisundinõuded on täidetud ning lubatud sõidukiirusel liiklemisel, hoolsuskohustust täites ei ole võimalik tehniliselt korras sõidukit kirjeldatud viisil kahjustada. Vastavalt liiklusseaduse § 50 lõikele 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Eeltoodud autojuhikoolituse alustõed on normideks, mille täitmist eeldatakse igalt liikluses osalejalt. Käesoleval juhul on teeomanik pidanud õuealal kehtivat liikluskorda piisavaks, mistõttu on kostja seisukohal, et toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
2-13-34002 tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja –vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. 30.07.2013 hagi menetlusse võtmise määruses määras kohus menetleda XXX hagi Tallinna linna (Kommunaalameti kaudu) vastu lihtmenetluses ning selgitas pooltele muuhulgas, et kui pooled soovivad, et kohus kuulaks nad TsMS § 405 lg 2 kohaselt ära, peavad nad sellest kohtule teatama. Poolte ärakuulamine toimus 09.10.2013.
7.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt on deliktilise kahju hüvitamise nõude eelduseks kahju tekitaja poolt teisele isikule kahju tekitamine (st kahju tekitaja tegu või tegevusetus, mille kausaalseks tagajärjeks on kannatanul teatava kahjuliku tagajärje tekkimine), kahju tekitaja teo õigusvastasus ning kahju tekitaja süü.
8.Teeseaduse (edaspidi TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille kohaselt teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 Valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks
9.Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et kostja tee omanikuna on jätnud täitmata TeeS-st tulenevad tee omaniku kohustused. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXX näol on tegemist kvartalisisese teega. Nimetatut kinnitab https://maps.google.com/ kaart ja foto. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja läbis sõidukiga augu, mis oli läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm. Tallinna tänavate liigitus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 26. septembri 2012 määrusega nr 46 „Tallinna teede liigid“. Kvartalisisesed teed on liigitatud kooskõlas Tee seisundinõuete määruse lisaga 2 juurdepääsuteel asuvaks kvartalisiseseks teeks, millel on kehtestatud 1 seisunditase. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
17.detsembri 2002. a määruse nr 45 «Tee seisundinõuded» lisa 3 kehtestab kattega tee seisundinõuded, mille kohaselt võib 1 ja 2 seisunditasemega tänavatel esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm maanteel ja tänaval 15. novembrist kuni 15. maini. Hagiavalduses esitatu kohaselt tekkis kahju august läbi sõites 10. mail 2012.a., mil 1 ja 2 seisunditasemega tänavatel võib esinda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et auk, mida hageja sõiduk läbis, oli eraldi tähistamata ning asus õueala piirkonnas. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“, mille § 12 kohaselt peab auk läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Osutusmärk 573 (Majandus ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 lg 35) „Õueala” osutab kohale, kus hakkab kehtima õuealale kindlaksmääratud liikluskord. Kooskõlas Liiklusseaduse § 2 lg 96 on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Sama seaduse § 15 lg 6 kohaselt on õuealal lubatud sõidukiirus 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija vahetuses läheduses tohib sõiduk liikuda selle jalakäija kiirusega. Sama määruse § 4 lõike 3
2-13-34002 kohaselt võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle.
10.Seega on kahju tekkimise koha näol tegemist alaga, kus hoiatusmärgid võisid puududa. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja ei ole rikkunud TeeS tulenevat kohustust hoida tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Samuti ei olnud kostja kohustatud auku eraldi tähistama. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta hageja kanda.
Ingrid Kullerkann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.