2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja Korteriühistu XXX kasuks menetluskulud summas 1 149,60 eurot.
3.Jätta rahuldamata Korteriühistu XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 626,40 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 20.02.2013.a otsusega XXX hagi KÜ XXX vastu rahuldamata ja poolte
menetluskulud hageja XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.05.2013.a otsusega Harju Maakohtu 20.02.2013.a otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäeti kõik hageja XXX kanda.
2.Harju Maakohtu otsus jõustus 04.07.2013.a. KÜ XXX esindaja esitas 12.07.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 48 eurot (käibemaksuga) 37h ulatuses, kokku 1 776 euro eest. Hageja vastuväited
3.Hageja vaidleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu. Kostja ei ole vastavuses TsMS § 174 lg-ga 3 kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 30-päevase tähtaja möödumise tõttu (TsMS § 174 lg 1) pole see ka enam tehtav.
4.Kostja pole lahti kirjutanud, kuidas saab praegusel juhul olla krediidiasutuse osutatavale teenusele lisandunud käibemaks (krediidiasutus, mis on kõnealusel juhul olnud ühistu esindaja, pole krediidiasutuse seaduse mõttes korteriühistutele õigusteenuse osutaja), mille on kostja lisanud enda märgitud menetluskulusummale. Samuti tuleb tähele panna, et kostjat esindas asjas ennekõike mitte kostja lepinguliseks esindajaks märgitud krediidiasutus, vaid selle asutuse töötaja. Vastuolus TsMS § 174 lg-ga 6 pole kostja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ja enam pole kostjal ka võimalik selles osas asjakohast kinnitada. Seega, pole alust kostja märgitud käibemaksusummast lähtuda, st seda hagejalt kostja kasuks välja mõista.
5.Kostja pole lisanud enda vastatavale menetlusdokumendile arveid, millised ehk kostjale ülalmärgitud krediidiasutuse poolt väljastatud on. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 5). Dokumentide põhjal on kohtupoolselt kas tuvastatavad või mitte tuvastatavad praegusel juhul asjakohased asjaolud (kas arved on väljastatud, kui jah, siis mis summades, jne).
6.Hagihind oli käesoleval juhul 1 595 eurot. Kostja soovib kulu väljamõistmist kogusummas 1 776 eurot. See summa on ülemäära suur. Menetluskulude nimekirja järgi kulunud hageja menetlusdokumentidega tutvumiseks (mitte aga läbitöötamiseks) 2-4 tundi. Mõistlikuksvajalikuks kuluks saaks pidada poolt kostja märgitud ajast (väljaarvatud aeg seoses hagiavaldusega tutvumisega, mida saab pidada adekvaatseks, ning kulu seoses hageja 14.06.2011.a ja 19.10.2012.a menetlusdokumendiga, mille puhul 50% on liigne.
7.Kostja esindajal on 3 tundi kulunud hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks – küsimuste ring oli vastavalt sama, mis esimeses astmes juba esile toodud ehk millega kostjapoolselt eelnevalt juba tutvutud; ka ei olnud apellatsioon mahukas. Poolt kostja märgitud ajast ei saa siiski pidada õigeks hageja 19.10.2012.a menetlusdokumendiga tutvumise osas (kostja sõnutsi kulunud tutvumiseks 2 tundi) – 0,25h on selles osas piisav aeg. Ka pole põhjendatud pidada poolt kostja märgitud ajast õigeks hageja 14.06.2011.a menetlusdokumendiga ja selle lisadega (lisasid seejuures ei olnud) tutvumise osas (kostja sõnutsi kulunud tutvumiseks 3 tundi) – 1h on selles osas piisav aeg.
8.18.04.2012.a istungiga seonduv on hageja hinnangul ülepaisutatud: istungi kestvus oli 1,75h, ettevalmistamiseks võis kuluda 1h, seega kokku 2,75h, mitte kostja märgitud 3,5h. 16.10.2012.a istungiga seonduv on samuti hageja hinnangul ülepaisutatud: istungi kestvus oli 1,75h, ettevalmistamiseks võis kuluda 1h, seega kokku 2,75h, mitte kostja märgitud 3,5h.
9.Ka ei ole täielikult usutav kostjapoolsete menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg: 02.08.2011.a menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks võiks pidada 1h, mitte 2h, nagu kostja märgib; sisuliselt poolel lehel oleva 23.10.2012.a menetlusdokumendi koostamiseks kulunud 1h (arvestades kõnesoleva dokumendi sisu, siis 0,25h on piisav aeg);
07.10.2012.a menetlusdokumenti pole kostjapoolselt koostatud, kuid kui selle all pidada silmas 07.11.2012.a menetlusdokumenti, siis 2h on mõistagi liiast (0,75h võiks olla küllaldane aeg); sisuliselt 1-l lehel olnud 15.04.2013.a menetlusdokumendi koostamiseks kulunud 2h (usutav võiks olla 0,75h). Kostja vastus hageja vastuväidetele
10.Kostja ei nõustu hageja 27.08.2013.a vastuväidetes märgituga selles, et kostja ei ole kinnitanud menetluskulude kandmist seoses kõnealuse kohtumenetlusega. Hageja tõlgendus TsMS § 174 3. lõike sisust on selgelt kitsendav ja formaalne. Seadusandja tahe ei ole mitte kõikidesse menetluskulude hüvitamise taotlustesse seaduse teksti kordava lause kohustuslikuks muutmine, vaid menetluskulude kindlaksmääramise menetluses mistahes muude kulutuste hüvitamise nõude esitamise ärahoidmine. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos allkirjastatud menetluskulude nimekirjaga. Nimekirja igas punktis sisaldub detailne seostatus konkreetses kohtuasjas tehtud menetlustoiminguga, mis on kostja hinnangul TsMS § 174 lg 3 tähenduses nõutavaks kinnituseks. Kostja kinnitab ka käesolevas avalduses, et menetluskulude nimekirja kantud kulutused on kantud seoses kõnealuse kohtumenetlusega.
11.Hageja käsitlus TsMS § 174 lg 1 märgitud tähtajast on vastuolus TsMS §-s 174 lg 5 sätestatuga, mis näeb ette võimaluse täpsustada hüvitatavate menetluskulude nõuet ja esitada kohtu nõudmisel kuludokumente. Kostja, so korteriühistu XXX, ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt puudub kostjal õigus tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus ei ole kostjalt menetluskulusid tõendavaid dokumente nõudnud; seega lähtub kostja TsMS §-s 174 lg 5 teises lauses sätestatust.
12.Kostja ei nõustu vastuväidete p-s 4 märgituga. Esindaja on menetlustoimingutega seonduvas lähtunud vajalikkuse, otstarbekuse ja põhjalikkuse põhimõtete koostoimest. Hageja märgitud mahtudes töötamine viinuks kliendi huvide kahjustamisele. Kostja jääb menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotluses ja sellele lisatud nimekirjas märgitu juurde ning palub kohtul taotlus rahuldada. Kohtu põhjendused
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 04.07.2013.a. KÜ XXX esindaja esitas 12.07.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses
lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
16.Alljärgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja avalduse kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 1 776 eurot (käibemaksuga), mis on tekkinud õigusteenuse osutamise eest 37h ulatuses. Hageja vaidleb kostja taotletud menetluskulude kindlaksmääramisele vastu. Hageja märgib, et kostja ei ole vastavuses TsMS § 174 lg-ga 3 kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 30-päevase tähtaja möödumise tõttu (TsMS § 174 lg 1) pole see ka enam tehtav. Kostja hagejaga ei nõustu. Kostja arvates on hageja tõlgendus TsMS § 174 3. lõike sisust kitsendav ja formaalne. Seadusandja tahe ei ole mitte kõikidesse menetluskulude hüvitamise taotlustesse seaduse teksti kordava lause kohustuslikuks muutmine, vaid menetluskulude kindlaksmääramise menetluses mistahes muude kulutuste hüvitamise nõude esitamise ärahoidmine. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos allkirjastatud menetluskulude nimekirjaga. Nimekirja igas punktis sisaldub detailne seostatus konkreetses kohtuasjas tehtud menetlustoiminguga, mis on kostja hinnangul TsMS § 174 lg 3 tähenduses nõutavaks kinnituseks. Kostja kinnitas täiendavalt 02.09.2013.a avalduses, et menetluskulude nimekirja kantud kulutused on kantud seoses kõnealuse kohtumenetlusega.
17.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 3 viimase lause sisust nähtub selgelt, et avalduses tuleb esitada kinnitus, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seega ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et menetluskulude nimekirja igas punktis sisalduv detailne seostatus konkreetses kohtuasjas tehtud menetlustoiminguga on TsMS § 174 lg 3 tähenduses nõutavaks kinnituseks. Kinnitus peab olema selgesõnaline, mitte kaudselt ja ebamääraselt väljendatud. AS Eesti Krediidipanga esindusõigus on tõendatud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentidega. Korteriühistut XXX esindas Harju Maakohtus 20.05.2010.a koostatud volikirja alusel AS Eesti Krediidipank (I kd, tlk 93, volikiri). 20.05.2011.a koostatud volikirjaga volitas AS Eesti Krediidipank XXX esindama KÜ-t XXX tsiviilasjas nr 2-11-16037(I kd, tlk 94, volikiri). Lähtudes eeltoodust ning kohtutoimikus olevatest materjalidest, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud summa 1 776 eurot (käibemaksuga) on käesolevas tsiviilasjas KÜ XXX poolt kantud õigusteenuskulu. 02.09.2013.a esitas kostja seisukoha, milles kinnitas, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Seega puudub kahtlus, et kulud ei ole kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
18.Hageja on seisukohal, et puudub alus menetluskulude väljamõistmiseks koos käibemaksuga. Kostja ei ole selgitanud, kuidas saab olla krediidiasutuse osutatavale teenusele lisandunud käibemaks. Samuti tuleb tähele panna, et kostjat esindas asjas mitte kostja lepinguliseks esindajaks märgitud krediidiasutus, vaid selle asutuse töötaja. Kostja pole esitanud TsMS § 174 lg 6 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esindaja märgib 02.09.2013.a vastuses, et korteriühistu XXX ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt puudub kostjal õigus tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud tuleb hagejalt välja mõista koos käibemaksuga, kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Käesoleva määruse eelmises punktis on kohus selgitanud ka kostja esindaja esindusõigusega seonduvaid asjaolusid.
19.Hageja märgib, et kostja pole lisanud menetlusdokumendile arveid, mis kostjale tema lepingulise esindaja poolt väljastatud on. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 5, taotleb hageja, et
kohus kohustaks kostjat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid. Dokumentide põhjal oleks tuvastatavad või mitte tuvastatavad asjakohased asjaolud (kas arved on väljastatud, kui jah, siis mis summades jne). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kuna menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamise kohustuse panemine menetlusosalisele on kohtu kaalutlusotsus, ei pea kohus käesoleval juhul vajalikuks vastavat otsust teha. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-142-09 ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud. Antud juhul on kostja esitanud dokumendi, millest ilmneb menetluskulude suurus, vastavad toimingud ja nende teostamiseks kulunud aeg, seega on kostja Riigikohtu lahendist tuleneva nõude täitnud ja esitanud dokumendi, mis tõendab menetluskulude tekkimist. TsMS § 174 lg 3 teises lauses nimetatud nimekirja põhjal on võimalik seaduspäraselt hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et kostja esindaja on vastavaid toiminguid teinud ning puudub alus eeldada, et kostja esindaja oma teenuseid tasuta osutab.
20.Hageja, viidates asjaoludele, et hagihind oli käesoleval juhul 1 595 eurot ja kostja soovib kulu väljamõistmist kogusummas 1 776 eurot, leiab, et see summa on ülemäära suur. Kohus ei pea sellist võrdlust asjakohaseks, kuna Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot.
21.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on hageja 14.06.2011.a esitatud seisukoha ja selle lisadega tutvumiseks kulunud 3h. Hageja seisukoht oli sisuliselt veidi üle 1 lehekülje pikk ning sellele oli lisatud väljatrükk samast dokumendist. Seega ei olnud sellele lisatud mahukaid ega keerukaid tõendeid, mille puhul oleks vastav ajakulu põhjendatud. Kohus peab sellist ajakulu ülemääraseks ning hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 1 h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 2 h võrra.
22.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 18.04.2012.a kohtuistungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud 3,5h. Samasugune ajakulu on märgitud seoses 16.10.2012.a kohtuistungiga. Kokku on istungitega seonduv ajakulu 7h. Hageja hinnangul on 18.04.2012.a istungiga seonduv ülepaisutatud: istungi kestvus oli 1,75h, ettevalmistamiseks võis kuluda 1h, seega kokku 2,75h, mitte kostja märgitud 3,5h. 16.10.2012.a istungiga seonduv on samuti hageja hinnangul ülepaisutatud: istungi kestvus oli 1,75h, ettevalmistamiseks võis kuluda 1h, seega kokku 2,75h, mitte kostja märgitud 3,5h. Kohus nõustub hagejaga ning on seisukohal, et antud toimingute ajakulu on ülemäärane. Mõlemad istungid kestsid ca 1,75h. Käesoleva vaidluse puhul ei ole esitatud mahukaid ja keerukaid tõendeid ning menetlusdokumente. Samuti pidi kostja esindaja nendeks hetkedeks olema käesoleva tsiviilasja materjalidega juba piisavalt tuttav. Arvestades ka mõistlikku istungiks valmistumise aega, hindab kohus antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 5,5h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 1,5h võrra.
23.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on hageja 21.06.2012.a esitatud seisukoha ja selle lisadega tutvumiseks kulunud 2h. Hageja seisukoht oli sisuliselt 1 lehekülg pikk ning sellele oli lisatud 2 lehekülge kirjavahetust. Seega ei olnud sellele lisatud mahukaid ega keerukaid tõendeid, mille puhul oleks vastav ajakulu põhjendatud. Kohus peab sellist ajakulu ülemääraseks ning hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 0,5h, vähendades märgitud toimingule kulunud aega 1,5h võrra.
24.Kostja
menetluskulude
nimekirjast
nähtub,
et
kostja
esindajal
on
02.08.2011.a
menetlusdokumendi koostamiseks kulunud 2h. Hageja märgib, et 02.08.2011.a menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks võiks pidada 1h, mitte 2h nagu kostja märgib. Kohus nõustub hagejaga. Dokument on sisuliselt veidi üle 1 lehekülge pikk ning sellele ei ole lisatud täiendavaid tõendeid. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, peab kohus antud toimingu ajakulu ülemääraseks ning hindab selle põhjendatud ajakuluks kokku 1h, vähendades märgitud toimingule kulunud aega 1h võrra.
25.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on hageja 19.10.2012.a esitatud vastuväidetega tutvumiseks kulunud 2h. Hageja on seisukohal, et antud dokumendiga tutvumise osas on piisav aeg 0,25h. Kohus nõustub iseenesest hagejaga ning peab samuti sellist ajakulu ülemääraseks. Hageja vastuväide olid sisuliselt alla 1 lehekülje pikk, samuti ei olnud tegemist õiguslikult keeruka dokumendiga. Antud dokumendis esitas hageja vastuväited kohtu tegevusele ning ühtlasi esitas ka protokolli parandamise taotluse. Kuna antud menetlusdokument ei olnud otseselt kostja seisukohtade ümberlükkamisele suunatud, puudus vajadus seda süvitsi analüüsida. Kohus hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 0,3h, vähendades märgitud toimingule kulunud aega 1,7h võrra.
26.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 23.10.2012.a menetlusdokumendi koostamiseks kulunud 1h. Hageja märgib, et arvestades kõnesoleva dokumendi sisu, on piisav aeg 0,25h. Kohus nõustub hagejaga ning peab antud toimingu ajakulu ülemääraseks, kuna dokument on sisuliselt 0,5 lehekülge pikk ning sellele ei ole lisatud tõendeid. Kohus hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 0,4h, vähendades märgitud toimingule kulunud aega 0,6h võrra.
27.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on hageja 01.11.2012.a esitatud täiendava seisukohaga tutvumiseks kulunud 2h. Hageja seisukoht oli sisuliselt 1,5 lehekülge pikk ning sellele ei olnud lisatud tõendeid. Arvestades kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu, peab kohus sellist ajakulu ülemääraseks ning hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 1h, vähendades märgitud toimingule kulunud aega 1 h võrra.
28.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 07.10.2012.a menetlusdokumendi koostamiseks kulunud 2h. Hageja märgib, et 07.10.2012.a kuupäevaga menetlusdokumenti pole kostja koostanud, kuid kui selle all pidada silmas 07.11.2012.a menetlusdokumenti, siis ajakulu 2h on liigne. Hageja peab küllaldaseks ajaks 0,75h. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja oleks 07.10.2012.a kuupäevaga menetlusdokumendi koostanud, küll aga nähtub 07.11.2012.a koostatud vastus. Kohus nõustub hagejaga ning peab antud toimingu ajakulu ülemääraseks, kuna dokument on sisuliselt 0,5 lehekülge pikk ning sellele on lisatud 4 lehekülge tõendeid. Kohus hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 0,75h, vähendades märgitud toimingule kulunud aega 1,25h võrra.
29.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks kulunud 3h. Hageja on seisukohal, et apellatsioonkaebuses käsitletud küsimustering oli sama, mis esimeses astmes ehk millega kostja oli juba eelnevalt tuttav, ka ei olnud apellatsioon mahukas. Kohus nõustub hageja vastuväidetega ning peab samuti antud toimingu ajakulu ülemääraseks. Hageja kaebus oli sisuliselt 3 lehekülge pikk ning sellele ei olnud lisatud täiendavaid tõendeid. Arvestades kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu, ning asjaolu, et see käsitles sama probleemistikku, mis oli esimese astme kohtus teemaks, peab kohus sellist ajakulu ülemääraseks ning hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 1,5h, vähendades märgitud toimingule kulunud aega 1,5h võrra.
30.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on 15.04.2013.a apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud 2h. Hageja märgib, et sisuliselt 1-l lehel olnud menetlusdokumendi koostamiseks võiks kuluda 0,75h. Kohus nõustub hageja
vastuväidetega ning hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks 1h, vähendades märgitud toimingule kulunud aega 1h võrra. Ülejäänud osas on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ning vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult.
31.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 23,95h (37h – 13,05h), mis vastab kostja esindaja tunnihinda (48 eurot käibemaksuga) arvestades 1 149,60 eurole, milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 626,40 eurot (taotletud summa 1 776 eurot – taotluse rahuldatud osa 1 149,60 eurot).
32.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1 597,79 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 2 on kostja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
33.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.