Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
20.veebruaril 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-16037 TThagi KÜ XXX vastu 09.12.2010.a. KÜ XXX üldkoosoleku otsuse nr. 5 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse nr. 5 tühistamiseks 1 595 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TT(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja vandeadvokaat Raini Nõu (Advokaadibüroo Jaak Oja, Tõnismägi 3A-7, 10119 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: KÜ XXX (registrikood XXX asukoht XXX, XXX) Kostja esindaja Aase Sammelselg (epost: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
24.01.2013.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Kostja esindaja Aase Sammelselg
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud hageja TTkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.09.12.2010.a. toimus kostja üldkoosolek, millest hageja sai teada 13.01.2011.a. ning nimetatud kuupäeval sai hageja teada ka vastuvõetud otsustest. 09.12.2010.a. üldkoosolekul osales 4 kostja liiget, puudus 3 liiget. Hageja leiab, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuivõrd kostjal on hageja arvamuse kohaselt liikmeid rohkem kui 7. Seoses kostjaga on olemas 10 ruumi, s.o 9 eluruumi ja 1 mitteeluruum, mistõttu on hageja arvamuse kohaselt kostjal kokku 10 liiget. Hageja ainuomandisse kuuluvad korterid 3, 3a ja 4. Hageja teada ei ole AS-i Eesti Krediidipank, M, T ’i ja KT’i kostja liikmeks võetud, mistõttu ei saanud nad 09.12.2010.a. kostja üldkoosolekul osaleda-hääletada. Kui nimetatud isikud ikkagi olid kostja liikmed, siis ei olnud kõnealuse üldksooleku kokkukutsumine ja läbiviimine õiguspärane, kuivõrd koosolekut ei kutsunud kokku kostja juhatus. 09.12.2010.a. üldkoosoleku protokolli põhjal ei ole tuvastatav, kes, millal, kuidas, millise päevakorraga jne on selle koosoleku faktiliselt kokku kutsunud. Kuna hagejat polnud võimalik kostja juhatusest tagasi kutsuda, siis seetõttu polnud ka õiguslikku alust uue juhatuse liikme valimiseks. Hoolduslepingu sõlmimiseks pakkumise vastuvõtmine ja väidetavale uuele juhatuse liikmele selle lepingu sõlmimiseks volituse andmine ei olnud õiguspärane, kuivõrd kostja põhikirja p 4 tulenevalt peab kostja majandama-haldama ise, mitte aga et majandaminehaldamine toimub kellegi teise poolt. Hageja on seisukohal, et vaidlustatud otsus nr. 5 on tühine või vähemalt on see tühistatav. Kui ka kostja liikmete väidetaval 18.05.2011.a. üldkoosolekul on mõnd otsust kinnitatud, mis 09.12.2010.a üldkoosolekul vastu võeti, siis taoline taasotsustamine vaid kinnitab-tõendab, et 09.12.2010.a. kostja üldkoosoleku vastav otsus oli õigusvastane. Tõsi on, et hagejat polnud ametlikult kostja juhatuse liikmeks vastavalt uuesti valitud. Ent on oluline, et hageja oli siiski ka seisuga 09.12.2010.a. kostja juhatuse ainus liige. Hageja teada ei teinud ka registripidaja probleemi sellest, et hageja polnud uuesti, ametlikult kostja juhatusse valitud. Samas pidi keegi kostja juhatuses olema. Hageja palub tuvastada 09.12.2010.a. KÜ XXX üldkoosoleku otsuse nr. 5 tühisuse või alternatiivselt otsuse nr. 5 tühistada. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata aegumise tõttu. Kostja on hagiavalduses vaidlustatud otsuse nr 5 osaliselt korteriühistu 18.05.2011.a. üldkoosolekul kinnitanud. Ühistu liige, AS Eesti Krediidipank tegi 24.11.2010.a. hagejale ettepaneku koosoleku kokkukustumiseks. Hageja üldkoosolekut kokku ei kutsunud ning 09.12.2010.a. koosolek toimus 24.11.2010.a. teates sisaldunud ühistu liikme kutsel. Hageja on ekslikult asunud seisukohale, et mitme korteri kuulumine temale suurendab ühistu liikmete arvu. Seaduse ega ka kostja põhikirja alusel sellist järeldust teha ei saa. Kostjal on 7 liiget. Kostja ei nõustu hageja etteheidetega üldkoosoleku protokollile. Ühistu üldkoosoleku protokollis on kajastatud kõik seaduses ettenähtud andmed ja asjaolud. Kostja leiab, et hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumisega ei ole hageja õigusi rikutud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistaja ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Vaidlust ei ole selles, et elamus XXX, Tallinnas on asutatud korteriühistu (t/l 11). Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja on nimetatud korteriühistu liige. Pooled vaidlevad selle üle, kas 09.12.2010.a. üldkoosolekul päevakorrapunkt 5 raames vastuvõetud otsused on tühised või alternatiivselt tühistatavad.
5.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – KÜ XXX 09.12.2010.a. üldkoosoleku protokolli päevakorrapunkt 5 kohaselt on kostja üldkoosolek vastu võtnud järgmise otsuse: kutsuda juhatuse liikme kohalt tagasi TT, uueks juhatuse liikmeks valida MT, võtta vastu PK OÜ pakkumine hooldusteenuse osutamiseks ning anda juhatusele volitus sõlmida PKOÜ-ga vastav leping (t/l 910).
6.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 17 lg 1 järgi vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid. KÜS § 1 lg 2 järgi käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24ı lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
7.Esmalt annab kohus hinnangu hageja väitele selles, et kuivõrd AS Eesti Krediidipank, MT ja KT ei ole kostja liikmed, siis ei saanud nad vaidlusalusel üldkoosolekul osaleda-hääletada. Kohtule esitatud KÜ XXX põhikirja p. 9 kohaselt võivad ühistu liikmeks olla XXX asuva elamu korteriomanikud (t/l 81-86). Kohus hageja eelpool viidatud väitega ei nõustu ning need on ümberlükatud kohtule esitatud ehitusregistri väljatrükiga, millise kohaselt on reaalosade omanikeks nii AS Eesti Krediidipank, MT ja KT (t/l 87-88). Seega said nimetatud isikud vaidlusalusel üldkoosolekul osaleda ning hääletada.
8.Kohtule esitatud KÜ XXX üldkoosoleku protokolli ja osavõtnute nimekirja kohaselt osales üldkoosolekul 4 liiget ning puudus 3 liiget (t/l 9-10, 12, 87-88). MTÜS § 21 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kohtule esitatud kostja põhikirja p. 48 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Nimetatu on kooskõlas kostja põhikirja p. 49 (t/l 84), mistõttu ei ole ka asjakohased hageja väited selle kohta, et koosolekul puudus kvoorum.
9.Järgmisena annab kohus hinnangu hageja väitele selles osas, et kuivõrd vaidlusalust üldkoosolekut ei kutsunud kokku juhatus, siis esines eelkõige koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt oli hageja kostja juhatuse liige kuni 04.01.2011.a. (t/l 37). Seega lasus hagejal kohustus üldkoosolekute kokkukutsumiseks. Kooskõlas MTÜS § 20 lg 1 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Sama paragrahvi teise ja kolmanda lõike kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad ning juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. MTÜS § 20 lg 4 järgi kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Vaidlust ei ole selles, et antud juhul juhatus üldkoosolekuid pärast 1999.a. kokku kutsunud ei ole
(t/l 132).
10.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 16.08.2010.a. kirja nr. 3-1/1110-1 kohaselt on AS Eesti Krediidipank ühistu liikmena esitanud hagejale üldkoosoleku kokkukutsumise nõude 07.09.2010.a. kell 17.30 (t/l 60, 61). Asjaolu, et nimetatud nõue koos teatega on hagejale edastatud tõendab 02.09.2010.a. akt ning foto (t/l 63, 64). Koosolekut 07.09.2010.a. ei toimunud (t/l 65). 17.08.2010.a. on teatanud koosoleku kokkukutsumise soovist ühistu liige MT (t/l 66). Kuivõrd juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsunud, siis oli ühistu liikmel kooskõlas MTÜS § 20 lg 4 õigus ise koosolek kokku kutsuda. Seda õigust on ka käesoleval juhul kasutatud ning AS Eesti Krediidipank ühistu liikmena on 20.09.2010.a. kutsunud kokku ühistu üldkoosoleku 05.10.2010.a. kell 17.30 (t/l 67).
11.Asjaolu, et hageja on 05.10.2010.a. üldkoosoleku toimumisest teadlik, kinnitab hageja enda 05.10.2010.a. kiri AS-ile Eesti Krediidipank (t/l 68). Seega oli hagejal endal jätkuvalt võimalik üldkoosolekut kokku kutsuda, mida hageja aga ei teinud. Kuivõrd koosolekut nimetatud ajal ei toimunud, siis otsustati kokku kutsuda uus koosolek 04.11.2010.a., millisele teatele keeldus hageja allakirjutamast (t/l 68a, 69). Nimetatud asjaolu kinnitas ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja Kairi Tuulmägi (t/l 170).
12.24.11.2010.a. on AS Eesti Krediidipank teinud hagejale ettepaneku koosoleku kokkukutsumiseks 09.12.2010.a. kell 17.30 (t/l 76, 77, 78). Kuivõrd hageja koosolekut nimetatud päeval kokku ei kutsunud, siis kooskõlas MTÜS § 20 lg 4 kutsus koosoleku kokku ühistu liige AS Eesti Krediidipank (t/l 79). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja väited selle kohta, et kuivõrd juhatus pole koosolekut kokku kutsunud, siis on koosolek kokku kutsutud korda rikkudes, õiged. Koosolek on antud juhul kokku kutsutud kooskõlas seadusega ning seetõttu, et hageja ise vaatamata korduvatele nõudmistele seda ei teinud.
13.Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et antud juhul ei koosoleku kokkukutsumisel järgitud MTÜS § 20 lg 5 sätestatud vähemalt seitsme päevast etteteatamise nõuet. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on vastavad e-kirjad koos koosoleku kutsega ühistu liikmetele edastatud 24.11.2010.a. (t/l 76, 79). Seega ei ole käesoleval juhul kohtu ette toodud asjaolusid, millest kohus võib järeldada, et viidatud kuupäeval ei oleks saanud üldkoosolekut läbi viia või otsuseid vastu võtta. Kohus asub seisukohal, et 09.12.2010.a. üldkoosolek võis otsuseid vastu võtta, kuivõrd tema kokkukutsumisel järgiti seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid.
14.Hageja on esitanud hagis ka etteheited selle kohta, et päevakorraväliselt on otsustatud juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda hageja. KÜ XXX 09.12.2010.a. üldkoosoleku protokolli päevakorrapunkt 5 järgi on toimunud juhatuse liikmete (juhataja) valimine, nimetatu on märgitud ka üldkoosoleku teatel (t/l 78). Asjaolu, et juhatuse liikmete valimise raames on otsustatud tagasi kutsuda hageja ning valida juhatuse liikmeks uus isik, ei tähenda, et see oleks toimunud päevakorraväliselt. Kuivõrd üldkoosoleku päevakorras oli juhatuse valimine, siis võib nimetatu kaasa tuua isiku(te) muutuse.
15.Hageja on rahulolematu ka sellega, et eelpool viidatud päevakorrapunkti raames on päevakorraväliselt otsustatud anda juhatusele volitus hooldusteenuse osutamiseks PKOÜ-ga lepingu sõlmimiseks. MTÜS § 201 lg 5 ja 6 järgi küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet ning eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Iseenesest ei ole vastava lepingu sõlmimine vastuolus ühistu põhikirjaga, kuna põhikirja p. 35 kohaselt on ühistul õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega (t/l 83).
16.Samas ei nähtu koosoleku teatest, et ühistu liikmetele oleks osundatud küsimuse arutamisest eelnevalt teada antud (t/l 78). KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kooskõlas MTÜS § 241 lg 1 on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
17.Antud juhul esineb üldkoosoleku päevakorrapunkt 5 raames vastu võetud otsusega s.o. volituse andmine juhatusele hooldusteenuse osutamiseks PKOÜ-ga lepingu sõlmimiseks, vastuolu MTÜS § 201 lg 5, mis on aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks kooskõlas MTÜS § 24 lg 1. Kooskõlas MTÜS § 24 lg 2 ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Kohtule esitatud KÜ XXX 18.05.2011.a. üldkoosoleku protokolli päevakorrapunkt 3 kohaselt on üldkoosolek kinnitanud 09.12.2010.a. otsust PKOÜ pakkumuse alusel hooldusteenuse ostmiseks ja juhatusele lepingu sõlmimiseks volituse andmiseks (t/l 130-131, 161-164). Kohtule ei ole teada, et kostja 18.05.2011.a. üldkoosoleku otsuseid oleks kohtus vaidlustatud. Seega on kostja omaalgatuslikult osundatud vastuolu kõrvaldanud ning kohtul puudub alus nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja on esitanud aegumise vastuväite otsuse kehtetuks tunnistamise osas kooskõlas MTÜS § 24 lg 1. Kuivõrd KÜS § 13 lg 3 on korteriühistu otsuste vaidlustamisel erinormiks, siis tuleb sellest ka juhinduda. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
19.TsMS § 442 lg lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 131 lg 2 (kuni 30.06.2012.a kehtinud redaktsioon) on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 595 eurot. Menetluskulude jaotamine
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
21.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.