2-11-55961/20 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 09.05.2011 esitas Korteriühistu Faehlmanni 3 hagi Harju Maakohtusse Pille Tammeti vastu põhivõla 803,58 eurot, viivise 20 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt on korteriühistu asutatud Faehlmanni 3 asuva elamu haldamiseks. Hageja on teinud majandamiskulusid KÜS § 151 lõikes 1 sätestatud tähenduses ning on need kulud jaganud korterite omanike vahel, esitades neile igakuiselt arveid. Kostjale kuulub omandiõiguse alusel 24/100 mõttelist osa korterist nr 1 ja kostja mõttelisele osale vastav korteri suurus on 31,15 m2. Kaasomandis oleva korteri nr 1 omanikud ei ole oma esindajat KÜS § 5 lg 5 alusel määranud. Põhikirja p 26.4 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid, makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse korteri pinna ja majas asuvate korterite pinna suhtest, välja arvatud elaniku kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Hageja esitas 2011. aastal kostjale kaasomandi osas arveid kogusummas 803.58 eurot, kostja jättis arved tasumata. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et ta ei ole korteriühistu liige ning seega ei saa hageja tema vastu nõuet esitada. Hageja põhikirja p 10 näeb ette, et liikmeks astuja võetakse ühistu liikmeks kirjaliku avalduse ja korterile omandiõiguse tekkimist tõendava dokumendi alusel ühistu juhatuse otsusega. Põhikirja p 12 kohaselt loetakse ühistu liikmeks vastuvõtmise päevaks vastava otsuse tegemise päeva ning päevast, mil liikmeks astuja loetakse ühistu liikmeks, tekivad tal ühistu liikme õigused ja kohustused. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on korteri omanik. Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Samasid summasid nõuab hageja liikmelt Tarmo Türilt, kellele kuulub korter nr 3. Kostja valduses ega kasutuses pole juba ammu ühtegi elamus asuvat ruumi. Korter nr 1 on tehtud kaheks eraldiseisvaks korteriks ning kostja ei ole kummagi kasutaja. Korteri nr 1 osas tehti kolme kaasomaniku kokkuleppel kaasomandi osaline lõpetamine ja asi sai jagatud selliselt, et kostja õiguspärases ainuvalduses-kasutuses olnud ruum eraldati korteri nr 1 koosseisust ja see hakkas edasiselt kuuluma korter nr 3 koosseisu. 09.12.2010 üldkoosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine ei olnud õiguspärane, kuna seda üldkoosolekut ei kutsunud kokku hageja juhatus. 09.12.2010 protokolli põhjal pole tuvastatav, kes, millal, kuidas ja millise päevakorraga on koosoleku kokku kutsunud. Üldkoosolekul otsuse nr 5 vastuvõtmine ei olnud õiguspärane ja see on tühine (või vähemalt olnud tühistatav). Juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine on ei olnud seadusega kooskõlas. Päevakorraväliselt võeti vastu otsus tagasi kutsuda juhatuse liige Tarmo Türi, valida uus juhatuse liige ning võtta vastu Pindi Kinnisvarahoolduse OÜ pakkumine hooldusteenuse osutamiseks. Samas ei olnud otsuse vastuvõtmise ajal sellist äriühingut olemas. Puudus õiguslik alus uue juhatuse liikme valimiseks, kuna Tarmo Türi polnud võimalik juhatusest tagasi kutsuda ja Mario Tellerit polnud õigus juhatusse valida ning anda

talle volitus hooldusteenuslepingu sõlmimiseks. Kostja leidis, et hoolduslepingu sõlmimine ei ole põhjendatud ja selleks polnud volituse andmine õiguspärane. 02.02.2011 üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised MTÜS § 241 lg 1 ja 2 alusel. Koosoleku on kokku kutsunud Mario Teller, kelle juhatuse liikmeks valimine 09.12.2010 üldkoosolekul oli tühine, mistõttu on tühised ka edaspidiselt üldkoosolekul vastuvõetud otsused. 02.02.2011 üldkoosolekul protokollimist ei toimunud, sellele oli registreerinud 4 isikut, mitte 5 isikut. Seega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline. Kostja leidis, et kusagilt ei nähtu halduriteenuse osutamine. Raamatupidamisteenuse õiguse osutamist pole 09.12.2010 üldkoosolekul antud. Samuti ei ole osutatud hooldusteenust. Arvete esitamine ei tähenda ega tõenda, et arvega seonduvat toimingut on nõuetekohaselt osutatud. Harju Maakohus rahuldas hagi. Kohus leidis, et kaasomandi lõpetamine ei ole tõendatud ning tulenevalt olemasolevatest andmetest kuulub kostjale 24/100 mõttelist osa korterist tähisega 1 suurusega 31,15 m2. Kuna korter on kaasomandis, tuleb lähtuda KÜS § 5 lg 5 sättest. Hageja pole tõendanud, et korteri nr 1 osas on korteriühistu liikmeks vastu võetud kostja. Samas ei välista see kostja kohustusi hageja ees. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-124-10, et KÜS § 5 lg 5 tuleb tõlgendada lähtuvalt selle sätte eesmärgist, s.o lahendada küsimus, kellel on korteriühistu üldkoosolekul hääleõigus, kui korteriomand on mitme isiku kaasomandis, kuivõrd KÜS § 11 lg 1 kohaselt annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti, ning KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige. Seega on Riigikohus leidnud, et KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb lähtuda KÜS § 5 lõikes 1 sätestatud üldreeglist ning korteriühistu liikmeteks on käesoleval juhul ka korteri kaasomanikuks olev kostja. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostja reaalselt oma kaasomandis oleva korteri osa valdab või kasutab. Kostja vaidlustas 09.12.2010 ja 02.02.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid. Esiletoodud asjaoludel ei tuvastanud kohus, et üldkoosolekul vastuvõetud otsused on kostja poolt esiletoodud põhjendustel tühised. 09.12.2010 ja 02.02.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei riku mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või häid kombeid. Kohus leidis, et hageja on välja toonud ja tõendanud, millest tema nõue koosneb, s.t millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja on jätnud tasumata. Hageja ei ole kostja omandis oleva kaasomandi osa suhtes esitanud topelt arveid teisele korteriomanikule (korter nr 3). Ehitisregistri väljavõtte kohaselt on korteri nr 3 üldpind 183,1 m2 ning selle järgi on kulutusi nimetatud korteriomanikule määratud. Hageja lähtus sellest, et kostja on korteri nr 1 kaasomanik ning on sellest tulenevalt kulutusi arvestanud. Isegi olukorras, kus kostja kaasomandi osa on tegelikkuses nüüd korteri nr 3 osa nagu väidab kostja, ei muuda see hageja arvutusi kostjale määratud majandamiskulude osas ebaõigeks. Hageja on kõikide kulutuste kandmist tõendanud pangakonto väljavõtetega. Kohus leidis, et hageja tõendas, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud perioodil jaanuarseptember 2011, mille eest kostjalt tasumist nõutakse. Kostja väitis, et teenuseid pole osutatud. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt tulnuks kostjal oma väiteid tõendada.

Hageja nõudis võlgnevuselt viivist seaduses sätestatud määras, s.o väiksemas määras, kui on määratud üldkoosoleku poolt. Kostja hageja viivisearvestusele vastuväiteid ei esitanud. 03.05.2012 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Pille Tammeti apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 05.04.2012 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-55961. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja leidis, et kohus rikkus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 sätteid. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ilma kandva põhjenduseta. Kohus jättis ka vajaliku tähelepanuta asjaolu, et hageja nõudis samade summade tasumist ka Tarmo Türilt, kelle korteri nr 3 koosseisu tegelikult kuulub see pind, mida hageja seostab kostjaga. Kohus ei tuvastanud, mille arvelt on korteri nr 3 pindala tõusnud 183,1 m2 –ni, kui varasemalt oli selle korteri pindala väiksem. Maakohtu otsuses puuduvad nõuetekohased põhjendused, miks kohus ei käsitlenud kostja esiletoodud hageja 09.12.2010 üldkoosolekuga seonduvat. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei kohaldanud seoses üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisega MTÜS § 21 lg-tes 1 ja 3 ning § 241 lgs 1 sätestatut. KÜS-st ja MTÜS-st ning nende kaudu ka hageja põhikirjast tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda (TsÜS § 87). Hageja 09.12.2010 üldkoosoleku otsus nr 5 on tühine (või vähemalt olnud tühistatav). Kohus pidi kohaldama TsÜS § 84 lg 1. Muu kõrval ei pööranud kohus vajalikku tähelepanu koosoleku kokkukutsumisega seonduvatele asjaoludele, teades, et kostja tugines ka sellele, et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Samuti ei argumenteerinud kohus, miks ta on jätnud arvestamata kostja vastuväited seoses 02.02.2011 hageja üldkoosolekuga, kus ei ole protokollimist korrektselt toimunudki, kuivõrd seda kinnitavad allkirjad on puudu. Hageja ei esitanud tõendeid, millest võinuks järeldada, et koosoleku kokkukutsumine oli õiguspärane. Kusagilt ei nähtu, et halduriteenust oleks reaalselt üldse osutatud (hageja ise ka ei väida, et oleks osutatud), või kui siiski, siis milles see on väljendunud. Kostja taotles menetluse peatamist kuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-11-16037 menetluse lõppemiseni, kuna selle asja lahendamise tulemusest sõltub, kas M. Tellerit on saanud pidada hageja ainsaks seaduslikuks esindajaks, kes on käesoleval juhul otsustanud kostja vastu hagi esitada, kas 09.12.2010 hageja liikmete üldkoosoleku otsust nr 5 saab pidada õiguspäraseks, kas M. Teller on saanud kokku kutsuda ja väidetavalt läbi viia hageja liikmete üldkoosolekut, jne. Kostja leiab, et TsMS § 637 lg 21 on apellatsioonkaebuse esitamise võimatust sätestavana vastuolus eestkätt PS § 148 esimese lausega, mille kohaselt on kohtusüsteem Eestis kolmeastmeline, ning § 24 viimase lausega, mille järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, aga ka põhiseaduse § 11 esimese lausega, §-ga 14 ja §-ga 15. Ei ole õiguspärane/põhiseaduspärane, et esimese astme kohtunik keelab enda tehtud otsuse vaidlustamise ja et menetlusosaline, kelle kahjuks selline otsus tehti, ei saagi apellatsiooni korras lahendit vaidlustada. Taoliseks edasikaebamise keelamiseks-välistamiseks pole kaalukaid põhjendusi. Kohtulik edasikaebeõigus on isiku põhiõigus. Seega tuleb TsMS § 637 lg 21 tunnistada sel juhul PS § 11 esimese lausega, §-ga 14, §-ga 15, § 24 viimase lausega ja § 148 esimese lausega koostoimes vastuolus olevaks osas, mille kohaselt on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks maakohtupoolselt edasikaebamiseks loa andmatus, ning jätta TsMS § 637 lg 21 asjas kohaldamata.

Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 ja § 638 lg 1 järgi keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 803,58 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Lihtmenetluse asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Maakohus leidis õigesti, et kostja on korteri kaasomanik ning asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja ka reaalselt kaasomandis oleva korteri osa valdab või kasutab. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud seadust jättes kostja poolt taotletud tunnistajad üle kuulamata. TsMS § 405 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse varalise nõudega hagi hagihinnaga alla 2 000 eurot lihtsustatud korras. Lihtmenetluses on tõendite kogumine paindlikum. Maakohus on kostjale selgitanud, et tema poolt esitatud tunnistajate ütlused ei ole kohaseks tõendiks, millega tõendada kaasomandi lõpetamist, mistõttu ei ole alust tunnistajate ärakuulamiseks. Samuti on maakohus hinnanud kostja väiteid hageja üldkoosoleku otsuste kehtivuse kohta. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt on TsMS § 637 lg 21 on vastuolus põhiseadusega. Kolleegiumi arvates ei takista TsMS § 637 lg 21 kohtuotsuse peale edasi kaevata. Olenemata maakohtu poolt apellatsioonkaebuse esitamise lubamisest, peab ringkonnakohus kontrollima kaebuse saamisel menetlusõiguse ja materiaalõiguse normide kohaldamist ja vajadusel võtma kaebuse menetlusse. Samuti on võimalik ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kaevata edasi Riigikohtule. Seaduses toodud võimalus lihtsustatult kontrollida lihtmenetluse asjas tehtud otsuse õigsust tagab menetlusökonoomia ja on sätestatud arvestades, et lihtmenetluses lahendatakse ainult alla 2 000 euro suurusi varalisi nõudeid.