Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
08.oktoobril 2013.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
2-13-15130 XXXOÜ hagi aktsiaselts XXX vastu võla ja viivise nõudes 350,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood 11909564, asukoht Kuninga 24, 80010 Pärnu; e- post: [email protected]); Kostja: aktsiaselts XXX(registrikood XXX, asukoht XXX; epost: XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AS-ilt XXX XXXOÜ kasuks võlgnevus summas 308,29 eurot, millest põhivõlgnevus 154,29 eurot ja viivised 154 eurot.
3.Välja mõista AS-ilt XXX XXXOÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 154,29 eurolt alates 02.04.2013.a. kuni rahalise kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
4.Jätta hageja menetluskulud 88 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 12 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sai 06.02.2012.a. OÜ XXX puksiiriteenuseid osutava äriühinguna telefoni teel, numbrilt XXX väljakutse Pärnus Pargi tänavale. Helistajaks oli AS-ile XXX kuuluva transpordivahendi Volvo, riikliku registreerimismärgiga XXX, juht XXX, kelle juhitud varemmainitud sõidukil oli õhusüsteem külmunud, pidurid vajasid mahakeeramist ning sõiduk tuli pukseerida Pärnu maakonnas Audru vallas paiknevasse Mauri tehnokülla. Puksiiriteenuse osutamise osas koostati 06.02.2013.a. ühekordne tellimusleping. OÜ XXX väljastas 07.02.2012.a. AS-ile XXX arve nr. XXX, summas 394,29 maksetähtajaga hiljemalt 10.02.2012.a. Kostja tasus alles 26.04.2012. a. OÜ-le XXX 240 eurot. 19.11.2012.a. sõlmisid OÜ XXX ja XXXOÜ nõudeõiguse loovutamise lepingu nr. XXX.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 154,29 eurot, viivis 154 eurot, menetlustasu 30 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 154,29 eurolt alates 02.04.2013.a. kuni rahalise kohustuse täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et leping (samuti lepingus kokkulepitud summa) ei ole sõlmitud AS XXXja XXX OÜ vahel, kuna kostja seaduslik esindaja ei ole lepingule alla kirjutanud, samuti puudub vastav volitus bussijuht XXXl, kes on lepingule alla kirjutanud. Seega XXX OÜ-l puudus ühekordsest tellimuslepingust tulenev nõue AS XXX vastu. Kostja vaidleb arve summale vastu. Hageja poolt esitatud arvel nr. XXX on märgitud, et kohapealseid töid teostati 4,5 tundi, mis on kostja arvates põhjendamatu ning mida ei ole XXX OÜ ka põhjendanud. Kostja on tasunud 1,6 tunni eest, mis võis maksimaalselt kuluda teenuse osutamiseks kohapeal. Kostja leiab, et see on piisav summa, arvestades varasemat praktikat, on see ka oluliselt suurem summa. Bussijuhi, kui tunnistaja, sõnul kulus enamus aega puksiirteenuse osutajatel selleks, et tuua sündmuskohale mitmeid tööriistu, mis olid vajalikud puksiirteenuse osutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleva hagi hind on 350,25 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja)
vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käesoleval juhul on pooltel vaidlus puksiirteenuse osutamisest tulenevalt.
7.Poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale osundatud teenuse eest 154,29 eurot. Samuti leiab kostja, et ühekordset lepingut puksiirteenuse osutamiseks ei ole allkirjastanud kostja seaduslik esindaja ja bussijuhil puudus selleks volitus.
8.Esmalt annab kohus hinnangu, kas 06.02.2012.a. ühekordne puksiirteenuse leping nr. XXX (t/l 27) on allkirjastatud selleks õigustatud isiku poolt või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 kohaselt esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
9.Õiguskirjanduses on leitud, et tehingu tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad tehingu teisele poolele äratuntavalt teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 350). 06.02.2012.a. lepingu on allkirjastanud kostja poolt viimase töötaja, s.o bussijuht. Seega oli hagejal õigus eeldada, et bussijuhil on volitus puksiirteenuse lepingu sõlmimiseks. Igapäevases majandustegevuses oleks mõeldamatu, kui ühekordseid puksiirteenuse lepinguid allkirjastaksid transpordiettevõtete seaduslikud esindajad. Kostja nõustumust lepingu sõlmimise kohta kinnitab ka asjaolu, et viimane on tasunud hagejale lepingu alusel väljastatud arve alusel 240 eurot.
10.Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale täiendavalt 154,29 eurot. 07.02.2012.a. arve nr. XXX kohaselt kuulub tasumisele 394,29 eurot. Nimetatud arve kohaselt toimus juhtum Pärnus Pargi tänaval ning buss transporditi Mauri tehnokülla. Juhtumi iseloomustuseks on märgitud: õhu süsteem külmunud, pidurite maha keeramine, pukseerimine (t/l 28). Kostja leiab, et arves märgitud töödele kulunud kohapealne aeg, s.o 4,5 tundi on põhjendamatult suur ajakulu. Hageja leiab, et tegemist ei ole põhjendamatult suure ajakuluga, kuivõrd nimetatu tingisid ilmastikuolud ning hageja on täiendavate tööriistade nö objektile toimetamise aja võrra kompromissina arvet redutseerinud.
11.Kostja on kohtule esitanud tõenditena XXX09.03.2012.a. arve nr. 216305 (tehnilise abi väljakutse) (t/l 50) ja 15.07.2013.a. arve nr. 315584 (tehnilise abi väljakutse) (t/l 86), XXX OÜ 27.02.2012.a. arve nr. XXX (t/l 51). Kohus leiab, et antud juhul ei saa nimetatud arveid ning arvet nr. XXX omavahel võrrelda, kuivõrd teenuseid on osutanud XXXning spetsifikatsiooni on märgitud üksnes tehnilise abi väljakutse. Kohtule esitatud XXX OÜ 27.02.2012.a. arve on loetamatu ning seetõttu kohus seda ei arvesta. Kohtul ei ole antud juhul alust kahelda hageja poolt esitatud arves märgitud ajakulus ning vastupidist kostja tõendanud ei ole. Samuti nõustub kohus hagejaga, et viimane on teinud kostjale allahindlust 06.02.2012.a. osundatud teenuselt. Arvest nr. XXX nähtub, et kostjale ei ole osundatud üksnes puksiirteenust, vaid kohapeal on tehtud ka muid töid. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 154,29 eurot.
12.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude summas 154 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja
viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole ning seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 154 eurot.
13.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja täiendav viivise nõue, mille kohaselt palub viimane kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni rahalise kohustuse täitmiseni.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista menetlustasu summas 30 eurot. Kohus leiab, et menetlustasu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, menetluskulu summas 30 eurot kandmist. Samuti ei ole hageja hagiavalduses täpsustanud, millest koosneb ja tuleneb vastav nõue kostja vastu.
15.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 350,25 eurot. Menetluskulude jaotamine
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele, tuleb hageja menetluskulud 88 % ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 12 % ulatuses hageja kanda.
19.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.