Otsuse tegemise aeg ja koht 08.10.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-20081
Tsiviilasi
XXXhagi Tallinna linna vastu Tallinna Kommunaalameti kaudu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
276,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX; XXX; e-post: XX); Kostja: Tallinna linn Tallinna Kommunaalameti (registrikood 75014913, Mündi 2, Tallinn 15197).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
kaudu
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja XXX kasuks välja kahjuhüvitis summas 276,60 (kakssada seitsekümmend kuus eurot ja 60 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Tallinna linna kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt juhtis hageja 21. veebruaril 2013 umbes kella 20 ajal endale kuuluvat sõidukit Škoda Superb registrimärgiga XXX mööda Tartu maanteed suunaga linnast välja ning sõitis Sossimäe bussipeatuse ja Statoili bensiinijaama vahelisel lõigul läbi augu, mis vigastas sõidukit. Teel asuvat löökauku ei olnud võimalik vältida. Löökaugust läbi sõitmine tekitas hagejale varalise kahju sõiduki parandamiseks vajaminevate kulude näol summas 276,60 eurot. Hageja leidis, et nimetatud löökauk ei olnud hästi märgistatud ning hageja täitis kõiki liiklusseaduse nõudeid.
2.Hageja tõi välja, et ta esitas kostjale 25. veebruaril pretensiooni nõudega summas 276,60 eurot ja 23. märtsil korduva läbivaatamise nõude. Kostja ei tunnistanud nõuet ning kokkuleppele nõude tasumise kohta ei jõutud. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 276,60 eurot.
3.Hageja leidis, et TeeS § 10 lg 1, § 25 lg 3 ja § 37 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on Tallinna linn tee omanikuna kohustatud korraldama tee remontimist ja hooldamist selleks, et tagada tee vastavus tee seisundinõuetele. Tee seisundinõuded on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45 „Teeseisundi nõuded“.
4.Hageja täpsustas 02.08.2013.a, et tema liikumisteekond õnnetuse õhtul oli Sikupilli Kaubanduskeskuse maa-alusest parklast väljasõit pöördega vasakule Tartu maanteele. Hageja tõi välja, et ajutine liiklusmärk „Ebatasane tee“ Tartu maanteel, mis on madalam kui tavapärased märgid, asetseb otse bussipeatuse taga ning on nähtav eelkõige otse äärmises (esimeses) parempoolses rajas sõitjatele. Kokku on sõiduradasid selles suunas kolm. Tulles aga vasakpöördest teise ritta, varjasid peatusest väljasõitnud buss ja teised sõidukid selle täielikult. Sõites edasi mööda Tartu maanteed reastus hageja ümber äärmisesse parempoolsesse ritta ning seal sattus hageja asfaldiauku.
5.Hageja märkis, et kiirus oli tavapärane linnas liikumise kiirus, umbes 40 km/h. Muid täiendavaid august hoiatavaid ega liiklemist piiravaid märke sellel lõigul polnud. Intsidendijärgsel koha vaatlemisel selgus ka, et vahetult löökauguga kohakuti oli küll olemas tänavavalgustuslamp, kuid see ei põlenud. Seega, lõpetades just ümber-reastumist ei olnud võimalik märgata pimedas kohas musta auku mustas asfaltkattes. Hageja märkis, et teadupärast manöövri ohutuks lõpetamiseks on vaja jälgida eelkõige kaasliiklejaid, mitte kramplikult uurida teekatte seisukorda, mis peaks olema seisukorras, mis võimaldab autot lõhkumata liigelda. Kokkuvõtvalt oli hageja hinnangul tema liikumiskiirus igati vastavuses eeldatavate teeoludega ja muude liiklusseaduse nõuetega.
6.Hageja täpsustas, et läbisõidu tagajärjel said kahjustada hageja sõiduki esimese parempoolse ratta rehv ja velg ning põrutada esisild. Kohale kutsutud politsei fotografeeris sündmuskoha ning autole tekkinud kahjud. Hageja tõi välja, et politsei tehtud fotodest on näha augu suurus 60x20 cm ja sügavus 12,5 cm ning parempoolne terav järsk serv, mis deformeeris velje ning lõikas kummi sügavalt sisse. Tekkinud kahju lasi hageja hinnata XXX AS-s, kelle kalkulatsiooni kohaselt kulub kahjude likvideerimiseks 276,60 eurot vastavalt pakkumisele XXX. Pakkumine sisaldab velje ja rehvi vahetust ning veermiku kontrolli. Rehv ei kuulu remontimisele ning velje taastamine ei ole otstarbekas. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et kõnealune teelõik oli tähistatud nõuetekohaselt ning liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega anti sõidukijuhile teada eesoleva teelõigu seisundist ning samuti kohustas sõidukijuhti sõitma erilise hoolsuse ja tähelepanelikkusega. Tallinna teedel teehoiu järelevalvet teostava XXXAktsiaseltsi andmetel oli kõnealune teelõik alates 28.01.2013.a tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, mistõttu asus õnnetuse põhjustanud löökauk hoiatusmärgi nr 152 mõjupiirkonnas. Kostja on seisukohal, et hoiatav liiklusmärk nr 152 oli paigaldatud MKM 22. veebruari 2011 määruse nr 12 nõuetele vastavalt ning märgi paigaldamisega on teeomanik andnud autojuhile informatsiooni teeolude kohta ning hoiatava liiklusmärgi paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud vajalikud abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks.
8.Kostja märkis, et liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega anti liiklejatele märku teeoludest ja ohtudest, millest tulenevalt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis võimaldab peatada sõiduki teel mis tahes etteaimatava takistuse ees. Vastavalt liiklusseaduse § 50 lõikele 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Käesoleval juhul on teeomaniku poolt liiklejat liikluskorraldusest ja ohtudest teavitatud, mistõttu on kostja seisukohal, et toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt. Kostja leidis, et rakendamisele kuulub TeeS § 37 lg 2, mis välistab teeomaniku vastutusest tekkinud kahju eest. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
10.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 21.02.2013 umbes kella 20 ajal juhtis hageja endale kuuluvat sõidukit Škoda Superb registrimärgiga XXX mööda Tartu maanteed suunaga linnast välja ning sõitis Sossimäe bussipeatuse ja Statoili bensiinijaama vahelisel lõigul läbi löökaugu, mis vigastas sõidukit; 2) õnnetuse toimumise fikseeris politsei, kelle tehtud fotodest nähtub, et õnnetuskohal oli löökauk, mis oli ligikaudu 60 cm pikk, 20 cm lai ja 12,5 cm sügav; 3) löökauku sõitmise tagajärjel said kahjustada hageja sõiduki esimese parempoolse ratta rehv ja velg ning põrutada esisild; 4) õnnetus leidis aset kostja hallataval teelõigul; 5) hageja sõiduki velje ja rehvi remonditööde maksumus koos veermiku kontrolliga on 276,60 eurot; 6) enne õnnetuse toimumise kohta oli samal sõidusuunal Sossimäe bussipeatuse lähedale paigaldatud märk nr 152 „Ebatasane tee“; 7) vahetult enne löökauku ühtegi liiklusmärki paigaldatud ei olnud.
11.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas märgi „Ebatasane tee“ olemasolu tõttu on kostja vastutav hagejale tekitatud kahju eest. Kostja on leidnud, et hagejat on teeomaniku poolt liikluskorraldusest ja ohtudest teavitatud, mistõttu toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt. Kostja leidis, et rakendamisele kuulub TeeS § 37 lg 2, mis välistab teeomaniku vastutusest tekkinud kahju eest.
12.VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samuti on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
13.Kohus leiab, et kostja kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks oli korraldada Tallinna linnas tänavate korrashoidu ning sellise kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju eest on vastutav kohalik omavalitsusüksus. Täpsemalt reguleerivad tänavate ja teede korrashoiust tulenevaid kohustusi teeseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. TeeS § 51 järgi loetakse kohalikuks teeks muuhulgas tänavat. Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama TeeS § 10 lg 1 kohaselt tee seisundinõuetele ning avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis (TeeS § 10 lg 4). Tee seisundinõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega (TeeS § 10 lg 2).
14.Tee hooldamise eesmärgiks on TeeS § 17 lg 31 järgi tagada tee seisundi vastavus teeseaduses ja TeeS § 10 lõikes 2 toodud nõuetele. Teehoidu korraldab valla- või linnavalitsus ning ta on kohustatud looma tingimused teedel ohutuks liiklemiseks (TeeS § 25 lg 3). Avalikult kasutatava tee omanik on muuhulgas kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis TeeS § 37 lg 1 p 2 alusel. Tee omanik on vastavalt TeeS § 37 lõikele 6 kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul. TeeS § 37 lg 2 näeb ette, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et liiklus õnnetuse toimumise kohas Tartu maanteel Sossimäe bussipeatuse ja Statoili bensiinijaama vahelisel teelõigul ei olnud piiratud ega suletud. Seega tuleneb eeltoodud õigusaktidest, et Tallinna linnal oli kohustus tagada linna tänavate vastavus teeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning teostama selleks regulaarset teede ülevaatust. Tee korrashoiu tagamiseks ette nähtud kohustuste rikkumise korral tuleb kohalikul omavalitsusüksusel hüvitada oma kohustuste rikkumisest tulenev kahju.
15.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning sama määruse § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestas, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas nr 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
16.Liikluskorraldusvahendite paigaldamist ja nende tähendust reguleeris õnnetuse toimumise ajal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 22.02.2011.a määrusega nr 12 kehtestatud „Liiklusmärkide ning teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Määruse § 4 lg 2 nägi ette, et hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest
oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Määruse § 4 lg 3 järgi võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Vastavalt määruse § 5 punktile 17 hoiatavad märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee” ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis. Sama määruse § 21 reguleerib lisatahvlite tähendusi ning see näeb ette, et tahvel 821 „Mõjupiirkond” näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust.
17.Liiklusseaduse § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab muuhulgas arvestama sõidukiiruse valikul teeolusid, tee seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
18.Eeltoodud normidest tuleneb, et ülisuuri löökauke avalikult kasutatavatel linnatänavatel ja – teedel olla ei tohtinud ning sellise augu ilmnemisel tuli see nõuetekohaselt tähistada liikluskorraldusvahenditega. Kui aga on tegemist aukudega alaga, siis tee seisundinõuetest tulenes selgelt, et aukudega ala pidi olema tähistatud lõigu kogu pikkust näitava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kuigi juht peab oma sõidukiiruse kohandama teeoludele vastavaks, saab juht arvestada siiski etteaimatavate takistustega. Kohus leiab, et ainuüksi märk „Ebatasane tee“ ei hoiatanud juhte sellest, et Tartu maanteel on Sossimäe bussipeatuse ja Statoili bensiinijaama vahelisel teelõigul ülisuur löökauk. Asjas ei ole ka tõendatud, et märk „Ebatasane tee“ oleks asunud vahetult enne löökauku.
19.Kohus selgitas kostjale oma 28.06.2013.a pöördumises (toimiku lk 58) vajadust tõendada, millal paigaldati hagiavalduses märgitud teelõigule märk „Ebatasane tee“. Samuti selgitas kohus kostjale vajadust välja tuua, kas koos hoiatava märgiga piirati sõidukiirust. Kohus palus kostjal selgitada, millisele seisunditasemele pidi vastama Tartu maantee kohas, kus õnnetus toimus. Samuti selgitas kohus, et VÕS § 139 kohaldamiseks peab kostja välja tooma ja tõendama, millises ulatuses tekkis kahju hagejast tulenevatel asjaoludel. Kostja kinnitas kohtu pöördumise kättesaamist, kuid ei esitanud kohtule ühtegi täiendavat seisukohta ega tõendit.
20.Kohtule esitatud fotodest (toimiku lk-d 22-25, 78-80, 89 ja 94-95) nähtuvad sõiduki velje ja rehvi kahjustused. Politsei teatisest (toimiku lk 44) tuleneb, et sõiduk Škoda Superb registrimärgiga XXX sõitis Tartu maanteel läbi tähistamata löökaugust. Teatises on märgitud, et tee suund oli linnast välja bussipeatuse ja Statoili vaheline pime teelõik. Teatisele on lisatud politsei poolt tehtud fotod löökaugu mõõdistamise kohta (toimiku lk-d 30-32, 37-39, 42-43), samuti fotod kahjustatud sõidukist (toimiku lk 20-26). Fotodelt (toimiku lk 27-29) nähtub märk „ebatasane tee“, kuid fotolt ei nähtu, et see märk oleks asunud vahetult löökaugu ees.
21.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et õnnetuse põhjustanud löökauk ei olnud nõuetekohaselt tähistatud. Vahetult enne löökauku ei olnud paigaldatud ühtegi aukude eest hoiatavat liiklusmärki. Samuti juhib kohus tähelepanu, et ei olnud piiratud asulasisese tee suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h (LS § 15 lg 1 p 2) ning kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kiirust ületanud.
22.Kohus leiab, et löökauk oleks tulnud tähistada hoiatusmärgiga nr 153, kusjuures märk oleks pidanud asuma vahetult enne löökauku. Kuivõrd löökauk oli tähistamata, ei saa kostja vastutusest vabanemiseks väita, et hageja ei valinud õiget kiirust, mis oleks võimaldanud õnnetuse toimumist vältida.
TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja
vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõiduki kiirus enne õnnetuse toimumist oli ebasobiv. Kuivõrd kostja soovis vastutusest vabanemiseks tugineda ebasobivale kiirusele, oleks kostjal tulnud oma väiteid tõendada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et löökauk oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks ta võib vastutusest vabaneda TeeS § 37 lg 2 alusel, sest õnnetuse toimumise kohas ei olnud liiklust suletud ega ümber suunatud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest TeeS § 37 lg 6 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.
24.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Samuti sätestab VÕS § 132 lg 3, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
25.Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahjuna 276,60 eurot. XXX AS pakkumise (toimiku lk-d 5 ja 63) järgi on kummi- ja sillatööde (pakkumine sisaldab uut rehvi ja velge) ning veermiku kontrolli maksumus 276,60 eurot. Kostja ei ole hageja kahju nõude suurusele ega selle arvestusele vastuväiteid esitanud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 276,60 eurot.
26.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.