Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. oktoober 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-45842
Tsiviilasi
Navaka Transport AS hagi 621,21 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
621,21 eurot
Manverk
OÜ
vastu
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Navaka Transport AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. september 2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) – Navaka Transport AS (rk: 10165133), esindaja Andry Krass Vastustaja (kostja) – Manverk OÜ (rk: 10696113), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2013 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada Navaka Transport AS hagi Manverk OÜ vastu ning mõista Manverk OÜ-lt
Navaka Transport AS kasuks välja võlgnevus 621 (kuussada kakskümmend üks) eurot 21 senti ja jätta poolte menetluskulud maakohtus Manverk OÜ kanda. Menetluskulude jaotus
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Manverk OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Navaka Transport AS esitas 26.09.2011 maakohtule Manverk OÜ vastu hagi 621,21 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud alljärgnevad veolepingud: 01.10.2010 ühekordne veoleping nr TV-VR-10/3826, 10.09.2010 ühekordne veoleping nr TV-VR-09/3507 ja 24.09.2010 ühekordne veoleping nr TV-VR-09/3722. Hageja teostas tellitud kaubaveod, mida tõendavad 10.09.2010, 01.10.2010 ja 24.09.2010 CMR saatelehed. Saatelehtedel on märgitud, et kaup on kätte toimetatud ning kauba kättesaamise kohta on antud allkiri. Hageja esitas vedude eest kostjale alljärgnevad arved: - 21.09.2010 arve nr TV-VR-09/8586 summas 3240 krooni (207,07 eurot) koos käibemaksuga, maksetähtajaga 05.10.2010 (veolepingu nr TV-VR-10/3826 alusel osutatud veoteenuse eest); - 13.10.2010 arve nr TV-VR-10/9358 summas 3240 krooni (207,07 eurot) koos käibemaksuga, maksetähtajaga 20.10.2010 (veolepingu nr TV-VR-09/3507 alusel osutatud veoteenuse eest) ja - 10.10.2010 arve nr TV-VR-10/9216 summas 3240 krooni (207,07 eurot) koos käibemaksuga, maksetähtajaga 20.10.2010 (veolepingu nr TV-VR-09/3722 alusel osutatud veoteenuse eest). Arved on maksmata. Kostja teavitas hagejat rohkem kui kuu pärast kauba üleandmist saajale, et kaup olevat transpordi ajal kahjustada saanud, ning teatas, et selgitab välja tekkinud kahju ja pärast seda arveldab hagejaga. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja mingeid nõudeid ega tõendeid kahju tekkimise osas hagejale esitanud. Vastavalt CMR konventsiooni art 30 p-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 801 oleks kostja pidanud esitama põhjendatud
pretensiooni/kahjunõude 7 päeva jooksul pärast kauba üleandmist. Seega on kostja minetanud õiguse esitada pretensioon ning ei saa tugineda asjaolule, et kaup oli vigastatud.
2.Kostja esitas 24.10.2011 kohtule vastuse ja vastuhagi 1192,83 euro väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas 22.02.2012 otsusega Navaka Transport AS taotluse kohaldada vastuhagile aegumist ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei täitnud hageja oma lepingulisi kohustusi korrektselt, kuna kaup sai 13.09.2010 transpordil kahjustada. Vale on hageja väide, et kostja ei ole mingeid nõudeid ega tõendeid kahju tekkimise osas hagejale esitanud. Lisaks mitmetele telefonivestlustele saatis kostja seaduslik esindaja 15.11.2010 hageja esindaja e-posti aadressile [email protected] teatise sisuga: „Tere Veljo, tõime Rootsist tagasi 132 detaili need mis koormas upakile kukkusid (pildid ja video kaasas), parandasime ja viisime tagasi. Teeme selle nädala jooksul selgeks palju see kulu on ja annan Sulle teada. Enne seda me arveid ei tasu. Tervitades Priit Aland Manverk OÜ”. Kirjale olid lisatud kauba saaja tehtud fotod ja video kahjustatud kaubast. Antud juhul ei kuulu otseselt kohaldamisele CMR konventsiooni art 30, kuna antud artikkel reguleerib vedaja ja saaja, mitte vedaja ja saatja vahelisi õigussuhteid. CMR konventsioon ei sätesta, missuguses vormis peab saaja esitama oma nõude kauba kahjustumise kohta. Seetõttu on piisav, kui kauba vastuvõtja, kes teeb kauba väliste tundemärkide järgi kindlaks, et kaup on saanud või võib olla saanud kahjustada, annab sellest teisele poolele lihtsalt teada, saajalt ei saa nõuda koheselt täpsemat kahju kirjeldamist. Kauba saaja tegi vedaja esindaja (veoauto juht) juuresolekul fotod ja video sellest, kuidas kaup oli koormas külili kukkunud, ning objektiivselt võis eeldada, et kaup pakendis võis olla saanud kahjustusi. Hageja seisukohad on meelevaldsed ning vastuolus nii CMR konventsiooni kui ka riigisiseste seadusesätete mõtte ja eesmärkidega. Kuna hageja põhjustas kostjale kaupade kahjustamise läbi kahju 1192,80 eurot, tegi kostja hagejale kirjaliku tasaarvestuse avalduse 12.08.2011. Aegumise kohaldamine vastuhagile ei võta kostjalt võimalust tugineda vastavale õiguskaitsevahendile. Kostja on keeldunud oma kohustuse täitmisest, kuna hageja on tekitanud kostjale kahju, mis on tõendatud ja põhjendatud. Hageja on professionaalne vedaja ja oleks pidanud koorma paremini paigutama või võtma kasutusele muud meetmed.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 15. jaanuari 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on pooled veolepingutes leppinud kokku, et lepingu täitmisel ja vaidluste lahendamisel lähtuvad pooled CMR konventsioonis sätestatust, kehtivatest seadustest ja normidest. Kuna 1) kauba üleandmise ja vastuvõtmise koht asuvad eri riikides, 2) kaupade vedamise eest on kokkulepitud tasu maksmine ning 3) vähemalt üks riik on ühinenud CMR konventsiooniga, kuulub Rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsiooni (CMR konventsioon) art 1 p 1 järgi kohaldamisele CMR konventsioon. 16.09.2010 e-kirjas, s.o 3 päeva pärast kaubavedu, esitas saaja saatjale pretensiooni, kus on viide veose kahjustumisele, lisatud on pildid ja video (tl 73). Kostja teavitas hagejat, et seoses kahjustatud veose parandamisega on kostjal tekkinud kahju (tl 74). CMR konventsiooni art 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kohaletoimetamisega viivitamise eest. Veolepingus on poolte kohustused vastastikused. Vedaja põhikohustusteks on toimetada veos ettenähtud ajal sihtkohta ja kaitsta veost vedamisel tekkida võiva kahju eest, saatja põhikohustuseks on aga vedajale tasu maksmine. Esitatud tõenditega on tõendatud veose
kahjustumine ning hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et veose kahjustumise oleks tinginud kostja tegevus, mis vabastaks hageja vastutusest CMR konventsiooni art 17 lg-tes 2–4 sätestatud juhtudel. Kauba saatja teatas temale tekkinud kahjust. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohus asus seisukohale, et kostja keeldus põhjendatult tasu maksmise kohustuse täitmisest. VÕS § 110 lg 1 kohaldamist ei välista ka nõude aegumine, sest täitmisest keeldumise õigus on tekkinud enne aegumistähtaja lõppemist (VÕS § 110 lg 4).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Navaka Transport AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
15.jaanuari 2013 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega Navaka Transport AS hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus ebaõigesti kohaldamata CMR konventsiooni art 30 p 1, mille järgi tuleb avaldus kauba kahjustumise kohta esitada kauba üleandmisel, kui vigastus oli väline, või hiljemalt 7 päeva jooksul, kui kahjustumine oli varjatud. Kostja informeeris hagejat kauba kahjustumisest 15.11.2010 (tl 74), s.o 59 päeva pärast kauba üleandmist 13.09.2010. Kostja esitatud kuludokumentidest (tl 71, 72) ja kostja ütlustest nähtub, et kostja käis kahjustatud detaile parandamas ajavahemikul 21.–24.10.2010. Seega pidi kostja hiljemalt 24.10.2010 teadma kahju iseloomu ja ulatust sellise täpsusega, et sellest hagejale teada anda. Kostjal kulus 21 päeva kahjust teatamiseks ning vaatama viivitusele ei sisaldanud teade konkreetset rahalise hüvitise nõuet, vaid ultimatiivses vormis esitatud teadet arvete mittetasumise kohta; 2) on kohtu otsus hageja kauba kahjustamise eest vastutavaks tegemisel lähtudes CMR konventsiooni art 17 p-st 2 ebaõige, mille järgi vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine leidis aset nõude avaldaja ebaõige toimingu või hooletuse tõttu, nõude avaldaja juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus, kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Kauba pakendamise ja pealelaadimine eest vastutas kostja ning kostja hooletus kauba pakendamisel on menetluse käigus leidnud tõendamist. Toimikus olevatelt fotodelt ja kauba saaja kirjast (tl 73, tõlge tl 140) nähtub, et kostja poolt hagejale vedamiseks üle antud kaup oli asetatud kaubaalusele, mille vastupidavus oli kauba raskust ja gabariite arvestades ebapiisav; 3) rikkus kohus menetlusõiguse normi. Kohus rajas otsuse kostja esitatud fotodele ja videole. Samas ei näita fotod ja video kauba faktilist kahjustumist, vaid üksnes selle „upakil olekut“. Vaatamata „upakil olekule“ võttis kauba saaja selle hagejalt vastu ilma pretensioonideta (tl 16, 17, 19). Olukorras, kus kauba vastuvõtmine toimus pärast kauba „upakile vajumist“ ning kostja ei esitanud tõendeid kauba vigastuste kohta, on kohtu seisukoht kauba kahjustumise tõendatusest ekslik; 4) hindas kohus valesti kauba saaja 16.09.2010 e-kirja (tl 73, tõlge tl 140), asudes seisukohale, et tegemist on pretensiooniga hageja tegevuse suhtes. Tegelikult on kauba saaja esitanud pretensiooni kostjale, heites talle ette kauba pakendamise ebakvaliteetsust ja saadetud detailide pikkust;
5) ei ole kostja tõendanud oma tasaarvestatavate kulude suurust hagi esemega samas mahus. Kostja on ainsa arvestatava tõendina esitanud laevapileti summas 445,53 eurot (tl 71, 72). Kuna hageja esitas kostja kulude suuruse ja tõendite sobivuse kohta vastuväite (tl 140), pidanuks kohus selgitama, miks ta hindab kostja kantud kulusid tõendatust suuremateks.
5.Manverk OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jääb arusaamatuks väide, et kohus jättis kohaldamata CMR konventsiooni art 30 p 1. Nimetatud säte reguleerib kauba saaja õigussuhet kauba vedajaga, mis tähendab seda, et kauba saajal võib kauba kahjustamise korral olla õigus esitada kahjunõue vedaja vastu. Antud vaidluses on tegemist kauba saatja ja vedaja vahelisest lepingust tuleneva vaidlusega, kus CMR konventsiooni art 30 p 1 otseselt ei kohaldu, ning isegi kui kohaldub, siis ei tähenda asjaolu, et kauba saaja ei ole vedajat 7 päeva jooksul kauba kahjustamisest teavitanud, seda, et kauba saatja oleks kaotanud vedaja vastu nõudeõiguse. CMR konventsiooni art 30 p-st 1 tulenevalt, kui saaja ei ole 7 päeva jooksul vedajale kahjunõudeavaldust esitanud, muutub tõendamiskoormis kauba nõuetekohasuse osas, sest prima facie tähendab „kuni vastupidise tõestamiseni”. Seega 7-päevase reegli eiramine ei tähenda seda, et saaja kaotab nõudeõiguse või võimaluse kaupade kahjustamisele tugineda, tal on lihtsalt vastav tõendamiskoormis; 2) esitas saaja saatjale 16.09.2010 e-kirjas, s.o 3 päeva pärast kaubavedu, pretensiooni, kus viitas veose kahjustumisele, lisatud olid pildid ja video. Kostja saatis fotod ja video kauba vigastustest 15.11.2010 e-kirjas edasi hagejale. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud veose kahjustumine ning hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et veose kahjustumise oleks tinginud kostja tegevus, mis vabastaks hageja vastutusest CMR konventsiooni art 17 lg-tes 2–4 sätestatud juhtudel. Apellatsioonis puuduvad väited, mis annaksid aluse tõendeid ümber hinnata. Nii fotodelt kui ka videolt on näha, et veos (kaup) sai vedamise ajal kahjustada, terve koorem mööblidetaile oli lastud ümber kukkuda. Selle tagajärjel pidi kostja märkimisväärse osa detaile Rootsist tagasi toimetama, parandama ja uuesti saajani toimetama. Kahju arvestus on toodud 12.08.2011 arvel summas 1192,80 eurot. 16.09.2010 e-kirjas tehtud viide detailide pikkusele ei ole asjakohane, kahjunõue puudutab vaid ümberkukkunud ja kahjustunud detaile, mille osas ei olnud mõõtude osas probleeme. Hageja viide, et saatja oli kauba pakendamisel või pealelaadimisel hooletu, on sisutühi ja tõendamata. Hageja kui professionaalse vedaja ülesanne on tagada veose säilimine. Hageja ei täitnud oma vedaja kohustusi ja tekitas saatjale kahju; 3) kohaldas kohus õigesti VÕS § 110 lg 1, mille järgi võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kuigi vastuhagi jäeti aegumise tõttu rahuldamata, on kostja selle kahjunõude alternatiivse seisukoha järgi tasaarvestanud hageja nõudega (kui see oleks rahuldatud). VÕS § 200 lg 2 kohaselt saab tasaarvestada ka nõuded, mis on aegunud. Tasaarvestamist peaks arvestama juhul, kui ringkonnakohus ei pea VÕS § 110 lg 1 kohaldamist õigustatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning mõistab Manverk OÜ-lt Navaka Transport OÜ kasuks välja võlgnevuse 621,21 eurot
ning jätab menetluskulud Manverk OÜ kanda. Navaka Transport OÜ apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Hageja nõue põhines pooltevahelisest veolepingust tuleneval saatja kohustusel tasuda hagejale (vedajale) veotasu. Maakohus leidis, et hageja on põhjustanud kauba kahjustumise, millega tekitas kostjale kahju ning seetõttu on kostja põhjendatult keeldunud veotasu maksmisest. Maakohus jättis seetõttu hagi rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu.
8.Vastavalt CMR konventsiooni art 30 p-le 1 kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie, et saaja sai kauba kätte sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kauba kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult. Asja materjalidest nähtuvalt tegi saaja 13.09.2010 kauba saamisel kahjustatud kaubast fotod (t.l 79-83) ja video (videot ei ole asja materjalide juurde esitatud) ning esitas need saatjale I, mille viimane edastas 16.09.2010 e-kirjaga saatjale II, s.o kostjale (t.l 73, tõlge t.l 141). Nimetatud e-kirjast nähtuvalt oli eelmistel kordadel pakend väga hea, kuid seekord väga halb. On vaja alati kasutada bandi (koormarihma). Probleem veel detailide pikkusega, peab olema 112 mm, aga oli ainult 106 mm. Eelnevast järeldub, et saaja ei ole koos vedajaga kaupa selle vastuvõtmisel nõuetekohaselt kontrollinud (fotodelt ja e-kirjast ei nähtu vigastatud detailide arv) ning et saaja ei ole vedajale suulist ega kirjalikku avaldust vigastuse olemuse kohta esitanud. Saatjale I esitatud avaldusest ja fotodelt nähtuvalt oli probleem kauba pakendiga (t.l 81 asuvalt fotolt nähtuvalt oli euroalus väiksem kui sellele pakendatud detailid ning detailid oli vigastatud samast kohast, kust lõppes detailide kokkupuutepunkt euroalustega). Selline saaja käitumine viitab sellele, et saaja arvates põhjustas detailide kahjustumise saatja poolt kaupade ebaõige pakendamine. Vaidlust ei ole selles, et kauba paigaldas euroalustele kostja. Iseenesest õige on kostja see seisukoht, et CMR konventsiooni art 30 p-s 1 sätestatud kahjust teatamata jätmine toob kaasa kuni vastupidise tõendamiseni eelduse, et kaup anti üle saatedokumendis ettenähtud seisundis ning sellisel juhul peab saatja/kostja või saaja tõendama, et kaubal esinesid üleandmisel vigastused, mille eest vastutab vedaja. Asja materjalidest nähtuvalt toetub kostja oma vastuväidetes saaja esitatud fotodele ning kauba vigastuste olemust tõendab veel saaja e-kiri saatjale I. Nimetatud kahe tõendi alusel on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud seda, et kauba kahjustamise oleks tinginud kostja tegevus. Esmalt märgib ringkonnakohus seda, et antud juhul oli kostja kohustuseks tõendada, et kauba kahjustamine toimus hageja kohustuste rikkumise tõttu (eelduslikult anti kaup saajale üle saatedokumendis ettenähtud seisundis). Sellist seisukohta on kinnitanud ka senises menetluses vastustaja. CMR konventsiooni art 17 (analoogne norm VÕS § 778) järgi on kauba pakkimine saatja kohustuseks. Nimetatud kohustus tuleneb asjaolust, et saatjal on vedajaga võrreldes lähedasem seos, kuna ta tunneb paremini kauba omadusi ning pakend peab olema selline, mis välistaks kauba kahjustamise normaalse transpordi korral. CMR konventsiooni art 17 p 4b kohaselt vedaja vabaneb vastutusest artikli 18 punktide 2 kuni 5 järgimise korral, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud pakendi puudumise või defektidega juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakenditaveetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud. Fotod ja
16.09.2010 e-kiri tõendavad, et kauba vigastamine oli tingitud ebaõigest pakendamisest ning puuduvad tõendid, et kaup sai vigastada vedaja tegevuse tõttu. Kostja väide selle kohta, et kaup on koormas ümber kukkunud, ei ole tõendatud ning see ei nähtu ka esitatud tõenditest. Kuna hageja on veolepingust tuleneva omapoolse kohustuse nõuetekohaselt täitnud, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale veotasu. Hageja nõue tuleb rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 621,21 eurot. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus veel järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, milline arv detaile oli saajale üleandmisel kahjustatud. Hageja on vastu vaielnud kostja väitele (t.l 74), et saajale anti üle 132 kahjustatud detaili. Seega on kostja väide kahjustatud detailide arvu kohta tõendamata. Lisaks nähtub saaja 16.09.2010 e-kirjast, et osa detaile oli vale mõõduga. Seega võivad nii kostja detailide parandamise kui transpordi kulu olla ebaõiged, kuna kostja ei ole tõendanud kahjustatud detailide arvu ega seda, kas transpordikulu hõlmab ainult kahjustatud detaile või ka vales mõõdus saadetud detailide asendamist. Seega isegi juhul, kui hageja vastutaks kauba vigastamise eest, ei oleks kostja nõude suurus hageja vastu selge ning maakohtul puudunuks alus VÕS § 110 või § 197 kohaldamiseks.
9.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 ja ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.