Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-13-11235 summas 355,68 eurot (kolmsada viiskümmend viis eurot ja 68 senti) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (10 181,58 eurot) iga viivitatud päeva eest alates 07.10.2013 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Aktsiaselts XXX esitas 11.03.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Osaühing XXX 5876,08 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 25.03.2013 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 01.04.2013. Võlgnik esitas 01.04.2013 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.05.2013 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Harju Maakohus jätkas 20.05.2013 määrusega menetlust ja kohustas hageja esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Aktsiaselts XXX (hageja) esitas 03.06.2013 Harju Maakohtule hagi Osaühing XXX (kostja) vastu võla 10 181,58 euro, viivise 207,40 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 04.06.2013 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama.

2-13-11235 Hagi on kostjale kätte toimetatud 07.06.2013. Hageja esitas 13.06.2013 oma menetluskulude nimekirja. Kostja esitas 21.06.2013 taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas. Kostja esitas vastuse hagile 12.07.2013. Hageja esitas seisukoha kostja vastuse osas 07.08.2013. Hagiavaldus Hagi esemeks on hageja rahaline põhinõue kostja vastu summas 10 181,58 eurot (võrreldes maksekäsu kiirmenetluse avalduses tooduga hageja suurendab oma nõuet, lisades ka arvest nr. 148/2 tuleneva nõude) ja viivisnõue summas 207,40 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 22.06.2009 lepingu nr 170. Vastavalt lepingule ning selle lisale 1 kohustus hageja villima 380 000 pudelit valget viina “Classic Elite”. Pudelid pidid olema varustatud “Classic Elite” viina nime kandva korgiga ja etiketiga. Samuti pidi “Classic Elite” viina nime kandva etiketiga olema varustatud pakend (kastid). Tellimuse täitmiseks ostis müüja vajalikus koguses korke, etikette, kaste ja reste. Lepingu punkti 4.5 kohaselt pidi kostja esitama hagejale üks kord kvartalis orienteeruva tellimuste plaani. Lepingu punkti 4.6 kohaselt oli kostja kohustatud esitama iga kuu 20. kuupäevaks tellimused. Seisuga 12.12.2012 oli kostja tellinud ja välja ostnud 211 810 pudelit. Viimane tellimus oli kostja poolt esitatud enam kui 1,5 aastat tagasi. Hoolimata hageja meeldetuletustest telefoni ja e-posti teel ei olnud kostja enam kui 1,5 aasta jooksul saatnud tellimuste plaani ega tellimusi. Lepingu punkti 11.2 kohaselt on kummalgi poolel õigus leping ühepoolse tahteavaldusega lõpetada, kui teine pool ei täita lepinguga võetud kohustusi. Lepingu ühepoolse lõpetamise teade tuleb saata nii, et teine pool saab selle kätte 60 päeva enne lepingu lõpetamise tähtaega. 12.12.2012 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, lõpetades sellega lepingu ühepoolselt alates 28.02.2013. Nimetatud teatele kostja ei reageerinud. Vastavalt lepingu punktile 3.3. tuleb lepingu lõpetamise korral kostjal hagejalt välja osta tootmiseks varutud materjalide jääk. 06.03.2013 saatis hageja kostjale arved 148/1 ja 148/2 ning nõude. Arveid kostja ei tasunud ja nõudele ei reageerinud. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid ja vaidleb hagile vastu. Kostja arvates on hageja rikkunud nende vahel 22.06.2009 sõlmitud lepingut nr 170. Lepingu punktide

2-13-11235 kvaliteeditingimustele ei vasta. Samal päeval edastas kostja kaebuse hagejale. Kostja selgitab, et pooled eelistasid pidada omavahelised läbirääkimised suuremal määral suulisel teel ning pidasid vähest kirjavahetust. Tuginedes mainitud ekspertiisile kostja arvab, et hageja rikkus kvaliteedikokkulepet, mis sundis kostjat kauba tagasi võtma, esitama saksa partnerile krediitarve ja kauba Eestisse tagastama. Suuliste läbirääkimiste teel pooled jõudsid kokkuleppele kompenseerida omavahelised kulud ja kahjud. Seoses sellega XXX OÜ esitas XXX AS-ile vastu saateleht/arve nr 15 samale tagastatud kaubale osas 10 080 pudelit. Hageja ei vaielnud vastu oma kohustusele kostja kahju suuremas osas hüvitada, kinnitades nendepoolse kokkuleppe arve tasumisega. Kostja väidab, et esialgse kokkuleppe kohaselt hageja lubas tagasi osta ka ülejäänud osa tagastatud kaubast, kuid see on siiamaani teostamata. 05.01.2011 hageja saatis e-kirja kostjale küsimusega varutud materjalide jääkide kohta. 14.02.2011 kostja vastas, et XXX OÜ kahju on siiamaani liiga suur, et oleks mõistlik tasuda ülejäänud materjalide eest ning pakkus läbirääkimiste teel koos leida õige lahendus antud olukorrale. Suuliste läbirääkimiste käigus arutasid pooled võimalusi realiseerida materjalide jäägid ning jagada omavahel saadud kasu. 21.02.2011 hageja pakkus kostjale müüa 200 000 arvestamata korki Elite 28x38 ning jagada kasu pooleks. 05.12.2012 kostja saatis hagejale e-kirja, kus esitas oma nõude hüvitada XXX OÜ kantud kahju. Seoses ülalnimetatuga kandis kostja rahalist kahju summas 14 651 eurot, mis väljendus järgmises: 1) kaubavedu Eesti-Saksamaa, arve 2100312/MJL 24000 krooni = 1534 eurot; 2) kaubavedu Saksamaa-Eesti, arve 2100566/MIL 20000 krooni = 1278 eurot; 3) XXX OÜ ostis XXX AS-ilt 17 699 pudelit hinnaga 7,04 krooni üks pudel, arve 12.03.2010, 12,4601 krooni =7963 eurot; XXX AS ostis tagasi 10080 pudelit alandatud hinnaga 4,694 krooni pudel, saateleht/arve nr 15, 21.07.2010, 47 315,50 krooni = 3024 eurot; Ostu hind XXX AS-ilt 70 963 krooni = 4535 eurot, tasutud käibemaks kauba ostust 4535 x 0,2 =907 eurot. XXX OÜ kahju selles osas on 4535 – 3024 = 1511 + 907 = 2418 eurot. 4) Lugedes minimaalset käibemaksu tasumist omahinna järgi omahind on 7,04+44,4 (aktsiis) = 51,44 krooni = 3,29 eurot. Pudeleid on jäänud: 17 699-10 080 = 7619 pudelit. Kauba omahind: 7619 x 3,29 = 25 066,50 eurot. 5) Aktsiisi arved summas 4408 eurot käibemaksuta. 6) XXX OÜ kahju kokku on 1534+1278+2418+5013+4408 = 14 651 eurot. Kostja ja hageja vahelised pikad ja põhjalikud läbirääkimised tulemusi ei andnud. Hageja ei ole kostjale siiamaani tekitatud kahju hüvitanud. Mõlemapoolset huvi arvestades ning lähtudes heast usust otsustas kostja mitte nõuda kahju hüvitamist, kuna poolte reaalselt kantud kahju on rahalises arvestuses peaaegu võrdne (kostja kahju on isegi suurem). Arvestades eeltoodud asjaolu leiab kostja, et hageja poolt kohtusse pöördumine kahju hüvitamiseks on vastuolus hea usuga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastuse osas

2-13-11235 Hageja on esitanud kostja vastu poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva rahalise nõude. Kostja ei ole nõudele sisuliselt vastu vaielnud. Kostja on esitanud väite, et temal on hageja vastu samuti rahaline nõue, mis on isegi suurem, kui hageja nõue tema vastu ning eeltoodud põhjusel palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud argumentidele tuginedes ei ole võimalik jätta hagi rahuldamata. Kui kostjal on hageja vastu samast lepingulisest suhtest tulenev rahaline nõue, siis on kostjal võimalik esitada hageja vastu vastuhagi, mis on suunatud põhihagi tasaarvestamisele (TsMS § 373 lg 1 p 1). Käesoleval juhul hageja vastuhagi esitanud ei ole, kuid on esitanud vastuväited, mis hageja enda arvates välistavad hagi rahuldamise, sest nõuded on vastastikused. Hageja kinnitab, et ta pole kunagi nõustunud kostja väidetega toodetud ja müüdud alkoholi ebakvaliteetsuse kohta ega ole nõustunud maksma kostjale mingit kompensatsiooni. Lepingu täitmise kohustust on hageja kostjale nii suusõnaliselt kui kirjalikult korduvalt meelde tuletanud ja isegi pakkunud erinevaid kompromisse, välistamaks kohtusse pöördumist. Paraku pole need läbirääkimised vilja kandnud, mistõttu tuligi hagejal kohtusse pöörduda. Hageja jääb hagiavalduses esitatud seisukohtade, väidete ja taotluste juurde ning palub hagi rahuldada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja vahel on 22.06.2009 sõlmitud leping nr 170, mille hageja lõpetas alates 28.02.2013 ülesütlemisega vastavalt lepingu punktile 11.2; - lepingu nr 170 ülesütlemine on kehtiv; - tuginedes lepingu punktile 3.3 saatis hageja kostjale arved nr 148/1 ja 148/2, kostja on arved kätte saanud; - kostja ei ole nõudele sisuliselt vastu vaielnud; - kostja on vastuses hagile kinnitanud, et ei soovi esitada vastuhagi ning ei nõua kahju hüvitamist. Kohtu poolt kohaldatud õigusnormid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 kohaselt: lg 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 232 lg 1 kohaselt, kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

2-13-11235

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viiviste tasumist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

2-13-11235 esitanud hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite ilma vastuhagi esitamata. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-42-12 märkinud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi. Piisab sellest, kui kostja esitab hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse. Kuna kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning kostja on vastuses avaldanud, et ei nõua kahju hüvitamist, siis ei ole kohtul alust nimetatud vastuväite õigsust kontrollida ja vastuväitega arvestada hageja nõude menetlemisel. Muul alusel ei ole kostja hageja nõudele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud lepinguga nr 170, lepingu ülesütlemise teatega, arvetega nr 148/1, 148/2 ja 06.03.2013 nõudekirjaga. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud seisukohad ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 10 181,58 eurot. Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt välja viivise võlgnevuse hagi esitamise seisuga summas 207,40 eurot, hagi esitamisest 08.05.2013 kuni 06.10.2013 summas 355,68 eurot (152 päeva x 0,023) ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (10 181,58 eurot) iga viivitatud päeva eest alates 07.10.2013 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi ja tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on 13.06.2013 esitanud oma menetluskulude nimekirja. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.