2.Välja mõista XXX põhivõlg 1 362,01 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaks eurot ja 1 sent) eurot ja viivis 30,41 (kolmkümmend eurot ja 41 senti) eurot XXXKÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXX menetluskulud 981,60 (üheksasada kaheksakümmend üks eurot ja 60 senti) eurot XXXKÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
2-13-18088 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX (edaspidi korter nr XXX) (tl 32-33). Hageja tegeleb elamu haldamisega ja kostja on korteriühistu liige.
2.Hageja esitas kostjale majandamiskulu arveid korteri nr XXX eest perioodil 18.10.201211.03.2013 kokku summas 1 362,01 eurot (tl 34-39).
3.23.04.2013 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 1 467,83 euro saamiseks. 20.06.2013 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond vastuväite esitamise tõttu andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
4.19.08.2013 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 22.08.2013 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevuse 1 362,01 eurot, viivised 30,41 eurot ja menetluskulud. Kostja on kohustatud tasuma majandamiskulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega elamus XXX. Hageja juhindub oma nõudmises KÜS § 5 lg 1, § 7 lg 4, § 151 lg 1, KOS § 13 lg 1, AÕS § 75 lg 1, VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et tema korteril ei ole võlgnevust. Hageja uus juhatus tegutseb pahatahtlikult ega oma õigust majandamiskulude arveid esitada. Arvesse ei ole võetud kostja suurt ettemaksu elamu stabilisatsioonifondi, mis ületab esitatud nõude summat. Arved ei vasta kommunaalmaksete arvestamise korra nõuetele. Uus juhatus ei ole jätkanud korteriühistu kommunaalmaksete saldoarvestust arusaadaval ja objektiivselt põhjendatud kujul. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada
2-13-18088 ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel korteriühistuseadusest (KÜS), korteriomandiseadusest (KOS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KOS § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Puudub vaidlus, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX-XXX, Tallinn (tl 32-33). Hageja tegeleb elamu haldamisega ja kostja on korteriühistu liige. Hageja esitas kostjale majandamis- ja kommunaalkulu arveid korteri nr XXX eest perioodil 18.10.2012-11.03.2013 kokku summas 1 362,01 eurot, so 18.10.2012 arve nr 10-3839 summas 199,34 eurot, 15.11.2012 arve nr 11-3839 summas 216,94 eurot, 11.12.2012 arve nr 12-3839 summas 209,12 eurot, 14.01.2013 arve nr 1-3839 summas 233,96 eurot, 11.02.2013 arve nr 2-3839 summas 255,65 eurot, 11.03.2013 arve nr 3-3839 summas 246,99 eurot (tl 34-39). Hageja esitas 13.01.2013 kostjale maksevõla sissenõudmise hoiatuse (tl 42) ning 12.01.2013 esitas Julianus Inkasso OÜ kostjale võlateatise (tl 43). Kostjal on seadusest tulenev kohustus kanda kaasomandi majandamise kulutusi võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kostja ei vaidle vastu selle, et ta eelpool nimetatud arveid ei ole tasunud. Kostja leiab, et tal ei ole võlgnevust, uuel juhatusel puudub esindusõigus arvete esitamiseks ning uus juhatus tegutseb pahatahtlikult. Nähtuvalt äriregistri väljavõttest on hageja juhatuse liikmeteks alates 14.09.2012 XXX, XXXja XXX. Vaidlusalused arved on kostjale esitatud alates 18.10.2012 ning neil on juhatuse liikmena märgitud XXX. Seega on tegemist selleks volitatud isiku poolt esitatud arvetega, mille tasumine on kostjale kui korteriühistu liikmele kohustuslik. Kostja märgib, et kõik korterid said oktoobris ja novembris 2012 arveid nii uuelt kui ka vanalt juhatuselt ning on lisanud hagi vastusele kaks arvet 2012.a novembrist erinevate summadega (tl 57 ja 58). Samas kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks tasunud vana juhatuse esitatud arveid. Kohus märgib, et eelmisel juhatusel puudus alus alates 14.09.2012 majandamiskulude arve esitamiseks, mistõttu ei oma see tõend (tl 57) asja lahendamisel tähtsust. Kostjal on kohustus lähtuda hetkel hageja juhatuse liikmeks olevate isikute poolt esitatud arvetest. Kostja märgib, et 2012.a oktoobrikuus elamu küttesüsteem ei töötanud, mistõttu on arvesse fiktiivselt lisatud küttekulu. Kostja väide küttesüsteemi mitte töötamise osas on tõendamata ning seega paljasõnaline. Lisaks on kostja leidnud, et hageja koostatud arved ei vasta 01.04.2002 kinnitatud hageja sisekontrolli
2-13-18088 standardi nr 2 (kommunaalmaksete arvestamise kord) nõuetele, mis nähtub uue ja vana juhatuse poolt esitatud arvete vormi ja sisu erisustest. Kostja ei ole märkinud, millistele nõuetele hageja poolt esitatud arved ei vasta ega esitanud kommunaalmaksete arvestamise korra dokumenti. Seetõttu on kostja väited arvete nõuetele mittevastavuse osas tõendamata ja paljasõnalised. Asjaolu, et endise ja praeguse juhatuse poolt esitatud arved näevad vormilt välja teistsugused, ei anna iseenesest alust järelduseks, et uuel kujul arved oleksid ebaõiged. Kostja märgib, et pahatahtlik vale on see, et kostja ei ole hageja eelnevatele pöördumistele reageerinud. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, millised on olnud kostja nimel OÜ XXX poolt esitatud vastused hageja ja Julianus Inkasso OÜ pöördumistele, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kostja poolt esitatud sellekohased tõendid (tl 6074). Paljasõnalised on kostja väited ja selgitused selle kohta, et uus juhatus ei ole jätkanud korteriühistu kommunaalmaksete saldoarvestust arusaadaval ja objektiivselt põhjendatud kujul. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt esitatud saldoarvestuste väljavõtted (tl 56, 59, 77, 78) seda, et hageja poolt esitatud majandamiskulu arved kostja korteriomandi suhtes on ebaõiged. Kostja tarbib igapäevaselt vett, talvekuudel kütet, kasutab prügikaste jne. Kostja hinnang juhatuse tegevuse pahatahtlikkusele on subjektiivne ega oma asjas tõenduslikku kaalu. Kostja väited suurest ettemaksust elamu stabilisatsioonifondi ja sellest fondist kostja igakuiste kommunaalmaksete tasumine on tõendamata. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ega tõendeid selle kohta, millest tulenevalt esineks kostjal õiguslik alus keelduda hageja poolt esitatud majandamiskulude arvete tasumisest. Eeltooduga on tõendatud, et kostjal on hageja eest kommunaalteenuste ja majandamiskulude võlgnevus summas 1 362,01 eurot.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KÜS § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamis- ja kommunaalkulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist seisuga 17.04.2013 summas 30,41 eurot (tl 40). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja ei ole viivise suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt väljamõistmisele.
14.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 1 362,01 eurot ja viivis 30,41 eurot. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu summas 150 eurot ja kulu õigusabile summas 831,60 eurot. Kohus leiab, et kostjalt kuulub menetluskuluna väljamõistmisele kokku 981,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.