2-13-936
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Määruse tegemise aeg ja koht
4.oktoober 2013.a Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasi
M N (pankrotis) pankrotimenetlus
Tsiviilasja number
2-13-936
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine; pankrotihalduri tasu määramine; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik M N ( ) Pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik 46208220284, OÜ Sentire MK - Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn, tel. 5097 383, e-post: [email protected])
Ly
Müürsoo
tema
kohustustest
M
N
(pankrotis)
ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt Pankrotiseaduse §-le 172.
Pärnu Maakohtu 18.01.2013.a. määrusega kuulutati välja M N pankrot. Pankrotihalduriks määras kohus Ly Müürsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.02.2013.a. ning võlanõuete kaitsmise koosolek M N’e pankrotimenetluses toimus 22.04.2013.a. 7.06.2013 määrusega kinnitati jaotusettepanek. Haldur on esitanud kohtule 24.07.2013.a. aruande, milles tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 p 1 teatab, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja teeb PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotimenetluse ajal on kohtutäitur Svetlana Põld tagastanud M N’e arvelduskontole 2012.a. enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu summas 599,76 eurot. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 599,76 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele nr 7.1-4, on M N pankrotimenetluse ajal saanud Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist. Haldur kutsus 08.07.2013.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja ja koha ning päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja jätkamise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.07.2013.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. 2/7
Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitas pankrotihaldur kohtule aruande. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli M N’el alljärgnev vara: Swedbank AS-s arvelduskonto nr 1100520256, mille saldo oli 0 eurot; AS-is SEB Pank arvelduskonto nr. 10011575573229, mille saldo oli 0 eurot. Pankrotimenetluse ajal on kohtutäitur Svetlana Põld tagastanud M N’e arvelduskontole 2012.a. enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu summas 599,76 eurot. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 599,76 eurot. 2) andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele; telefoni ja mobiiltelefoni kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti, koopiamasina ja skänneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, transpordikulud, jmt): 500 eurot. Kõik kulutused kokku moodustavad 83,33 eurot kuus (haldur esitab kohtule kulusid tõendavad dokumendid eraldi kaaskirjaga); Pankrotihalduri arvestatav tasu: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna pankrotivara ei ole, siis leiab haldur, et halduri tasu arvestamisel tuleb kohaldada PankrS § 23 lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on M N’e pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 50 eurot tunnis:
4/7
PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. M N on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on M N kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Saamaks teada, kas M N on pankrotimenetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, pöördus haldur 10.06.2013.a. vastava järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti poole. Maksu- ja Tolliameti vastustest järelepärimistele nr 7.1-4, nähtub, et M N on pankrotimenetluse ajal saanud kuni aprillini 2013.a. Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist. Eesti Töötukassa andmetel ei ole M N töötuna ega tööotsijana arvel. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 22.04.2013.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.04.2013.a., kuid võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Swedbank AS esindaja Laura Veskilt edastas haldurile 18.04.2013.a. e-kirja, milles nõustub, et usaldusisikuks määratakse võlgniku ennast. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 157 p 2, § 158 lg 4 ja § 168 ning § 171, § 172 lg 6 palub haldur:
Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 ja 158 lg 4 alusel. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 5/7
Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotihalduri aruandest ja asja materjalidest nähtuvalt ei jätku antud pankrotimenetluses pankroti varast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vaatamata kohtu ettepanekule, ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik maksnud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat. Kohus nõustub halduriga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli suutmatus tasuda 2006.a. võetud laenukohustusi, kuna M Ne sissetulekuks oli vaid vanemahüvitis ja ülalpidamisel on 3 alaealist last. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 5 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo tuleb vabastada pankrotihalduri kohustusest. PankrS § 66 lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus peab kohus põhjendatuks määrata halduri tasuks kokku 450 € ning põhjendatud kulutuste suuruseks tuleb kinnitada 500 €. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on M N’e pankrotimenetluses tasu taotlemisel arvestanud tunnitasuga 50 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2, p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu, halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 65 lg 11 tuleb välja mõista pankrotihalduri Ly Müürsoo tasuks 99,76 eurot pankrotivara arvelt ja 350,24 eurot menetlusabina riigi vahenditest OÜ-le GetNetWork, mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik 46208220284) tegutseb ning pankrotimenetluse kulud 500 eurot pankrotivara arvelt. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
6/7
M.N esitas kohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse, milles palus vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. M.Non kinnitanud avalduses, et temale pole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kohtule teadaolevalt antud juhul ei esine. Võlausaldajad ei ole kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada M.Ne kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on palunud jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab M Nt täitma PankrS §-e 173 lg 2, lg 3 ja lg 4 nõudeid ning pidama sellekohast arvestust. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole siis seda otsima. Pärast viie aasta möödumist PankrS § 175 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.