Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm, Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
04.10.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-5348
Tsiviilasi
Passiivmaja OÜ hagi OÜ Hexako vastu 480 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.04.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Passiivmaja OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Passiivmaja OÜ (RK 10835504), seaduslik esindaja Toomas Haabu Kostja OÜ Hexako (RK 10758941), seaduslik esindaja Toomas Põldma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Pärnu Maakohtu 29.04.2013 määrus tsiviilasjas 2-12-5348 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud Pärnu Maakohus rahuldas 10.12.2012 otsusega hagi ja jättis menetluskulud OÜ Hexako kanda. Nimetatud kohtulahend on jõustunud 22.01.2013. 15.02.2013 esitas hageja avalduse hüvitatavate menetluskulude kindlakstegemiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Hageja on kohtumenetlusega seotult kandnud järgmised kulud: riigilõiv 102, 25 eurot ja hagimenetluses õigusabi ning menetlusdokumentide koostamise kulud 502, 50 eurot (aluseks 01.05.2012 käsundusleping, mis on sõlmitud jurist Anu Toomemägiga kohtumenetlusega seotult õigusabi saamiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks, kus
lepingu punktis 7 on märgitud menetlusdokumendi koostamise hind 25 eurot 1 lk kohta, mis omakorda sisaldab ka juristi tõendite ja vastaspoole vastuväidetega tutvumise ajakulu eest tasu. Jurist Anu Toomemägi on käsunduslepingu nõuetekohaselt täitnud ning selle täitmist tõendavad juristi koostatud menetlusdokumendid, milliste koostamise ja üleandmisevastuvõtmise kohta on pooled koostanud aktid nr. 1-3, kust nähtub tasustatavate lehekülgede arv ja käsunditasu, tasumine käsunduslepinguga seotult on toimunud käsundisaaja pangakontole 336709490009). Õigusabi saamiseks ning kohtule menetlusdokumentide koostamiseks käsunduslepingu sõlmimine selleks pädeva juristiga ning lepingu järgselt ka kõikide kulude kandmine on põhjendatud, kuna hageja majandus- ja kutsetegevuses õigusega ning tsiviilkohtumenetlusega ei tegele. Hageja seaduslikul esindajal puudub õigusalane haridus ning vastav ettevalmistus. Hagejal puudub ka töötajaskond, kel vastavad õigusalased teadmised oleks. Kuna jurist Anu Toomemägi on füüsiline isik, siis on käsundiandjal kohustus käsundi täitmise tasult nagu igalt teiselt füüsilisele isikule makstavalt tasult kinni pidada kõik riiklikud maksed ning tasuda muud maksuseadusest tulenevad maksed ehk nn tööandja maksud ja seda vaatamata sellele, et tegemist ei ole hageja töötajaga. 2013. a. kehtivad maksumäärad: tulumaksu kinnipidamise määr on 21%, sotsiaalmaksu määr on 33% (sotsiaalmaksu kuumäär on 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 95,7 eurot/kuus, töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2% ja tööandjale 1%, kogumispensioni makse määr on 2% kõikidele liitunutele ja 0% kõigile mitteliitunutele. Seega, kuivõrd hageja väljamakse aluseks õigusabi teenuse osutamiseks ning kohtuga seotud menetlusdokumentide koostamiseks on kokku brutotasu 375 eurot, mille väljamakse on tehtud 04.02.2013, siis kuuluvad sellelt arvestamisele ja tasumisele tasud kokku 502,50 eurot. Kohus edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale. Kostja on hageja avalduse kättesaamist kinnitanud 27.02.2013, kuid seisukohta menetluskulude kindlaksmääramise osas ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu 102, 25 eurot. Passiivmaja OÜ nõue OÜ Hexako vastu oli 480 eurot. TsMS § 175 lg. 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt oli tsiviilasja puhul, mille hind on kuni 640 eurot, lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmääraks 320 eurot. TsMS § 217 lg. 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri (TsMS § 221 lg. 2). Hageja viidatud õigusabikulud menetlusdokumentide koostamiseks ei ole käsitatav kohtukuludena TsMS § 138 lg. 2 ja § 143 mõttes. Väidetavad õigusabikulud ei ole ka käsitatavad menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg. 1 ja lg. 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu määrus 3-2-1-63-10). Menetlusega seotud kuludena ei saa nõuda selliste kulude hüvitamist TsMS § 174 lg. 7 järgi ka eraldi hagimenetluses. Toimikust ei nähtu, et A. Toomemägi oleks osalenud kohtumenetluses hageja seadusliku või lepingulise esindajana. Toimiku materjalidest nähtuvalt on asja menetluse ajal hageja
seadusliku esindajana tegutsenud hageja juhatuse liige Toomas Haabu. Kohtule esitatud hagiavalduse ja kõik muud menetlusdokumendid on allkirjastanud T. Haabu, menetlusdokumendid on vastu võtnud T. Haabu. Seega puudub alus väita, nagu esindanuks kostjat kohtumenetluses lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg. 2 teise lause kohaselt nõustajaga seotud kulusid ei hüvitata. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada hageja avalduses märgitud lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmise taotlus summas 502, 50 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et lepingulise esindaja kulude taotlust ei saa rahuldada suuremas summas, kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr. 137 märgitud piirmäär, rahuldada hageja taotlus lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmiseks kulude hüvitamise piirmääras 320 eurot. Hageja on 04.02.2013 esitanud kohtule TsMS § 174 lõikele 3 vastava avalduse, sest see sisaldab nii selgitust menetluskulude põhjendatusest kui ka menetluskulude nimekirja koos kulude detailse koosseisuga. Seega ei saa hagejale ette heita seda, et avalduse lisast puudub lepingulise esindaja esindusõigust kinnitavat dokument, sest 01.05.2012 koostatud volikirja näol ei ole olemuslikult tegemist kuludokumendiga. Kohus ei ole pidanud hageja avaldust selgelt põhjendamatuks ning kostja ei ole vaielnud kuludele vastu, mistõttu pidanuks kohus lepingulise esindaja menetluskulud TsMS § 175 lõikest 1 tulenevalt välja mõistma. Kohus on ekslikult võrrelnud hageja poolt taotletud TsMS § 144 lõikes 1 sätestatud kohtuväliseid kulusid TsMS § 138 lõikes 2 ning §-s 143 sätestatud kohtukuludega ning jõudnud ebaõigele järeldusele. Kohtumäärusest ei selgu, mis põhjusel samastab ja võrdleb kohus hageja taotletud kohtuväliste kulude koosseisu kuuluvaid lepingulise esindaja kulusid kohtukuludega, sest hageja on taotlenud kohtukulude koosseisus vaid tasutud riigilõivu kostjalt väljamõistmist. Kohtumäärus on põhjendustelt vastuoluline. Juhul, kui kohtule jäi arusaamatuks käsunduslepingu olemus või tekkis kahtlus sellest, kas lisaks käsundilepingule oli käsunditäitjal ka lepingulise esindaja volitused, oli kohtul võimalus hagejalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid nõuda. Kohus seda teinud ei ole, jättes sel moel selgituskohustuse täitmata ning tehes hagejale ebasoodsa otsustuse ilma täiendavaid asjaolusid välja selgitamata ning seda veel olukorras, kus kostja pole kuludele vastuväiteid esitanud. Vaatamata sellele, kas hageja seaduslik esindaja menetluses osaleb, on tal õigus esindajale ning kuivõrd ka esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt, ei oma tähtsust see, kumb menetlusdokumente allkirjastab või kohtule edastab. Maakohus on jätnud TsMS § 144 lg. 1 ja § 175 lg. 1 põhjendamatult kõrvale. Vaidlustatud kohtumäärust lugedes jääb arusaamatuks, miks heidab kohus hagejale ette kohtumenetluses lepingulise esindaja poolt menetlusdokumentide allkirjastamata jätmist ja enda nimele vormistamata jätmist ehkki eelnimetatust ei muutunuks eelduslikult kulude seotus ja vajadus hageja jaoks mingilgi määral. Kui kohus nägi, et menetluskulude tõendamist puudutavad dokumendid on ebapiisavad või puudulikud, siis oli kohtul võimalus anda menetlusosalisele täiendav tähtaeg hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama dokumente täiendavalt tõendamaks menetluskulutuste seotuse kohta
konkreetse asjaga. Kohus hageja käest täiendavaid dokumente ei küsinud ning edastas avalduse kostjale seisukoha esitamiseks, millest tuleneval saab asuda seisukohale, et menetluskulude kandmine ning seotus konkreetse kohtuasjaga oli kohtu arvates piisavalt tõendatud. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja oli TsMS § 218 lg. 1 p. 2 mõistes tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik, sest ta omas õiguse õppesuunal Tartu Ülikooli riiklikult tunnustatud magistrikraadi. Seega oli hageja lepinguline esindaja kahtlemata isikuks, kellelt sai oodata õigusteadmisi ja keda ei saa juba ainuüksi tsiviilkohtumenetluse teovõimelisuse tõttu automaatselt pidada nõustajaks. Kohus on lugenud nii hageja lepingulise esindaja hagiavalduse kui ka muud hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumendid nõuetekohaseks. Seega on käsunduslepingu alusel õigusabi teenuse soetamine ning sellele järgnenud väljamaksed olnud hageja jaoks põhjendatud ja kohased. Hageja seaduslik esindaja andis lepingulisele esindajale esindusõiguse 01.05.2012 volikirja näol. Volikirjas on hageja seaduslik esindaja volitanud jurist Anu Toomemägi kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-12-5348 koos kõigi õigustega, mida seadus on ette näinud protsessiosalistele. Asjaolu, et nimetatud volikirja kohtule varem ei ole esitatud, ei tee esindusõigust ja esindussuhet, sh kulude seotust ja põhjendatust olematuks. Hagejale teadaolevalt ei allkirjasta enda nimel ka alati mitte kõik advokaadid enda poolt koostatud menetlusdokumente. Advokaadi teenuse soetanul on samuti õigus menetlusdokumente allkirjastada ja oma nimel kohtule edastada. Allkirja andmine mistahes dokumendile lepingulise esindaja poolt ei anna sellele õiguslikus mõttes lisandväärtust. Lisaks eeltoodule ei välista lepingulise esindaja staatus käsunduslepingu sõlmimist ja vastupidi. Hageja lepinguline esindaja on igapäevases kutsetegevuses juristina tegutsev füüsiline isik, kes ei ole ei advokaat ega juriidiline isik, kuid kellelt soetatud teenuse eest tehtava väljamakse aluseks on väljamakse tegijal vajalik RPS § 7 lõikes 1 nimetatud algdokument (füüsiline isik ei saa esitada arvet mistõttu peab juriidilise isiku poolt tehtud väljamakse aluseks olema vähemalt poolte allkirjastatud käsundusleping). Hageja lepingulise esindaja menetlusdokumentide eest makstud hinna arvestuses on lähtud põhimõttest 25 eurot ühe lehekülje kohta (bruto). Kohtupraktika kohaselt on hinnanguline 1 lk menetlusdokumendi teksti koostamise aeg üks tund. Käsunduslepingus märgitu kohaselt sisaldab menetlusdokumendi koostamise hind ühe lehekülje kohta ka juba tõenditega tutvumist, mistõttu ei ole hageja taotletud õigusabi teenuse tegelik hind ka ülemäära kõrge. Kohus on kohtumääruses viidatud Riigikohtu praktikast teinud ekslikke järeldusi, samastades kohtueelsed kulud kohtumenetlusega seotud kuludega, mis on määruse põhjendustest nähtuvalt viinud ka ebaõige järelduseni. Kohtumääruse põhjendustest jääb arusaamatuks, miks peab kohus kohtumenetluse ajal (ka hagiavaldus on koostatud kohtumenetluse ajal maksekäsu kiirmenetluse avalduse jätkuna) tehtud kulusid samaväärseteks kohtueelsete kuludega, sest kohtu viidatud Riigikohtu lahend puudutab vaid kohtueelseid kulusid. Kohtumäärusest jääb arusaamatuks ka see, millised kulud saavad kohtu arvates olla seotud kohtumenetlusega, sest senise praktika kohaselt on hagi koostamisest alates tehtud kulutused alati loetud kohtuasjaga seotud kuluks. Hageja on 04.02.2013 avalduses kohtukulude kindlaksmääramise kohta kinnitanud, et kõik taotletavad kulud on kantud ning kuuluvad riiklike maksete osas kandmisele seonduvalt konkreetse kohtuasjaga ning nähtuvalt kuludokumentidest, on kuluarvestust peetud alates hagiavalduse koostamisest alates, mitte aga näiteks maksekäsukiirmenetluse avalduse koostamisest alates.
Hagejal puudus seadusest tulenev vajadus/kohustus lepingulise esindaja volikirja kohtule kohtumenetluse kestel esitada. Kuivõrd ükski TsMS säte ei kohusta kohtule esitatavaid dokumente allkirjastama lepingulise esindaja olemasolu korral lepingulist esindajat, siis ei osanud hageja arvata, et menetlusdokumendi seadusliku esindaja poolt allkirjastamine ja lepingulise esindaja volikirja kohtule edastamata jätmine menetluse kestel võib osutuda sedavõrd oluliseks, et see välistab hilisema kohtukulude väljamõistmise kostjalt. Kuna kohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse (kohus ei ole andnud teada, et peab vajalikuks kulude hindamisel lisatõendite nagu näiteks käsunduslepingus märgitud käsundisaaja volituste ulatuse kontrollimiseks, lisatõendite esitamist), siis puudus hagejal teave täiendavate dokumentide esitamise vajadusest kuni kaevatava kohtumääruse kättesaamiseni. Hageja palub ülaltoodust tulenevalt asja juurde võtta täiendavad tõenditena: 01.05.2012 koostatud volikirja, väljavõtte hageja e-maksuameti TSD väljatrükist 2013. a. füüsilisele isikule Anu Toomemägile tehtud väljamakse deklareerimisest (vorm TSD) ja digikonteinerisse pakituna koopia 10.05.2013 e-kirjast koos lisadega. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud. Edasine menetluse käik Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. Riigikohus on mitmetes lahendites rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Kuna käesoleva asja sisulisel menetlemisel ei osalenud hageja lepingulise esindajana jurist Anu Toomemägi, ei saanud kostja ette näha, et tal tuleb hüvitada hageja esindaja kulud. Lisaks näeb TsMS § 217 lg. 4 ette, et esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Vastavalt TsÜS § 127 lõikele 1 kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks. Väär on hageja seisukoht, et ta saab nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist, kuigi ta ei ole asja sisulise läbivaatamise jooksul ei kostjale ega kohtule teada andnud, et teda esindab kohtumenetluses lepinguline esindaja. Kõik toimikus olevad menetlusdokumendid on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja Toomas Haabu. Ei hagiavaldusele ega hageja 25.10.2012 seisukohale pole lisatud käsunduslepingut, millest nähtuks, et need on koostanud jurist Anu Toomemägi. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja kohtuvälised kulud ei kuulu hüvitamisele.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.