Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE

2-12-5348

2-12-5348 teostamise eelselt oli kostja pakkumus sõnaselgelt kokkulepitud lokaalse programmeerimise hinnas summas 400 € + käibemaks, keeldus hageja täiendavat rahasummat maksmast. Kostja märkis enda poolt lepingu täitmise eeldusena täiendava rahasumma nõude kohta 07.11.2011 saadetud emailis järgmist: Meil puudub kokkulepe nii varukoopia kui lähtefaili kohta...Programmi saatmine maksab Teile 400 EUR +km, sellele võime teha pakkumise 100% ettemaksuga. Kokkuvõtvalt teavitas hageja 04.11.2011 telefonivestluses kostjat ka sellest, et juhul, kui kostja töid nõuetekohaselt üle ei anna, s.o keeldub jätkuvalt tööde juurde kuuluvat originaalfaili üle andmast, mis võimaldaksid hagejal töö omakorda üle anda selle tellijale ning mis võimaldaks tellijal omakorda programmi kasutada ja käsutada, siis ei ole edaspidine koostöö võimalik. Sisuliselt taganes hageja kostjaga sõlmitud lepingust. Kuna kostja lepingulist kohustust ei täitnud, edastas hageja veelkord, s.o 07.11.2011 emaili teel selgituse originaalprogrammi vajadusest ja sellest, et juhul, kui kostja lepingut ei täida, on hageja sunnitud leidma uue programmeerija, kes peab looma täiesti uue programmi, millisega seotud kulutused jäävad kostja kanda. Hageja tellis kostjalt programmi loomise. Hagejal oli põhjendatud ootus, et kostja tehtud teenustöö nõuetekohaselt koos originaalfailiga üle annab. Hageja täitis omapoolse lepingust tuleneva kohustuse- s.o tasus arve. Kostja omapoolset lepingut ei täitnud ning jättis programmeerimise tööd nõuetekohaselt üle andmata, seades üleandmise tingimuseks täiendava rahasumma maksmise, mille osas puudus varasem kokkulepe. Ilma originaalfailita ei olnud hagejal võimalik teenustöid vastu võtta ning omakorda üle anda ka lõpptellijale. Poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping lokaalse programmeerimisteenuse teostamiseks IdaTallinna keskhaigla ventilatsiooni ja kütte automaatikale. Sisuliselt sõlmiti leping programmi loomiseks ja ostmiseks, mille eesmärk oli objektil olevale ventilatsioonisüsteemi kontrolleri lülitamine võrku vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele. Taoline programm saab täita üksnes konkreetse objekti ülesannet. Piltlikult öeldes oli hageja tellimuse näol tegemist konkreetse tellimusega nagu seda on rätsepalt ülikonna tellimine, st töö tehakse konkreetse objekti tarvis konkreetse objekti soove ja iseärasusi arvestades ainult selle erisusega, et kui rätsepa poolt valmistatud ülikonda saab nt lühemaks tehes kanda ehk ka mõni teine isik, kellele see selga sobitub, siis konkreetset rakendusprogrammi kopeerida või kellegi teise vajadustele vastavaks teha ei õnnestu, sest see on kontrolleri sees ja tehtud üksnes konkreetse objekti vajadusi silmas pidades. Samas saab ja on vajalik juba valmis tehtud rakendusprogrammi mõne tõrkest tuleneva katkestuse puhul uuesti kontrollerisse laadida aga seda üksnes programmi originaalfaili olemasolu korral. Samuti saab vaid originaalfaili olemasolu korral programmi muuta vastavalt tekkinud vajadusele ja/või laadida muudatustega programm uuesti kontrollerisse. Hageja poolt tellitud konkreetse programmi mõjul pidid käivituma Ida- Tallinna Keskhaigla ventilatsioonisüsteemi mootorid, ventilatsiooni kütte ventiili juhtimine, küttepump ning selle abil pidi saama jälgida sise- ja välistemperatuure ning seadet juhtida vastavalt kellaajale ja kuupäevale. Näitlikult saab tellitud arvutiprogrammi võrrelda ka nt raamatupidamisprogrammi ostmisega, millise puhul luuakse see autori keskkonnas ning müüakse siis kliendile, kuid selle erisusega, et konkreetne programm ei ole laiatarbekaup vaid see tehakse vastavalt kliendi vajadustele. Klient saab programmi arvutisse sisse lugeda nt DVD plaadi vms andmekandja abil ning andmekandja konkreetse programmiga jääb kliendile (programmi originaalfaili hind sisaldab tavapäraselt ka andmekandja hinda). Seega, oli arvutiprogrammide loomist ja müümist puudutavat tavapärast praktikat silmas pidades hagejal ka õigustatud ootus, et kostja poolt teostatud pakkumine sisaldab nii programmi loomist, kui ka selle juurde kuuluva originaalfaili. Asjaolust, et kostjapoolne pakkumine ei sisaldagi originaalfaili, sai hageja teada alles siis, kui oli heauskselt kostja poolt esitatud arve tasunud ning palus töö (originaalfail) nõuetekohaselt üle anda. Nii nagu juba hageja varasemalt on osundatud, kostja vajalikku originaalfaili üle ei andnud ning nõudis enne faili üleandmist

2-12-5348 täiendava rahasumma tasumist, mille osas puudus varasem kokkulepe. Samas oli täiendava rahasumma küsimine põhjendamatu, sest programm oli juba loodud ning kostja ei pidanud varasemaga võrreldes midagi juurde looma, vaid loodud juba loodud originaalfaili nt DVD plaadil või emaili teel vms taasesitatavas vormis, üle andma. Sisuliselt lootis kostja hagejalt välja pressida varasemalt kokkulepitu asemel oluliselt suuremat rahasummat, millega hageja ei nõustunud. On oluline märkida, et kostja ei andnud hagejale faili ka täiendava tähtaja jooksul (hagile lisatud tõenditega on tõendatud hagejapoolne palve edastata originaalfail tervelt kahel korral) ning jättis selle tegemata ka peale seda, kui hageja oli ähvardanud tellimuse üles öelda. VÕS § 208 lg 1 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 211 lg 1 kohaselt Müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Nii nagu juba eelpool osundatud, kuulub loodud programmi juurde selle tõrgeteta kasutamist võimaldav originaalfail ning selline originaalfail on kvalifitseeritav VÕS § 211 lg 1 mõistes dokumendina, mis on vajalik asja kasutamiseks ja käsutamiseks. VÕS § 114 lg 1 kohaselt Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja, pöördudes kostja poole palvega anda teenustöö nõuetekohaselt üle mitmel korral. Paraku jättis kostja omapoolse kohustuse täitmata. VÕS § 114 lg 1 sätestatust saab teha järelduse, et kui võlgnik ei täida oma kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, on tegemist olulise rikkumisega, st kui lepingulist kohustust ei täideta täiendava tähtaja jooksul, muudab see lepingu rikkumine oluliseks. Kuivõrd kostja asja juurde kuuluvat faili (dokumente) vaatamata hageja korduvatele pöördumistele, siiski üle ei andnud, pani kostja toime lepingu rikkumise VÕS § 100 ja § 211 lg 1 mõistes. VÕS § 101 lg 1 sätestab lepingu rikkumise puhuks võimalikud õiguskaitsevahendid: Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hagi juurde lisatud tõenditega on tõendatud, et hageja pöördus kostja poole kahel korral selleks, et viimatinimetatu lepingu nõuetekohaselt täidaks. Kostja seda ei teinud, rikkudes sel moel oluliselt lepingut. VÕS § 116 lg 1 kohaselt Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Võttes arvesse kostja käitumist (ei täitnud lepingut vaatamata hageja selleteemalistele korduvatele pöördumistele) ning lepingu nõuetekohase täitmise eeldusena täiendava rahasumma nõudmist, oli põhjust arvata, et kostja ei täida lepingut ka edaspidi, mistõttu oli tegemist olulise lepingurikkumisega ka VÕS § 116 lg 2 p 4 mõistes, millise rikkumise puhul ei ole täiendava tähtaja andmine üldse kohustuslik.

2-12-5348 Vaatamata eeltoodule, andis hageja kostjale siiski täiendavalt aega lepinguliste kohutuste täitmiseks (pöördus kostja poole esimest korda 04.11.2011 ning viimast korda 07.11.2011). VÕS § 188 lg 1 kohaselt Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Siinjuures on oluline märkida, et seaduses ei ole sätestatud lepingust taganemise kohustuslikku vorminõuet. Sisuliselt taganes hageja lepingust juba 04.11.2011. Nähtuvalt kostja 07.11.2011 e-kirjast ja selles avaldatud reageeringust, oli hagejapoolne lepingust taganemise avaldus kostja poolt ka kätte saadud. Hageja teavitas 07.11.2011 e-kirjas täiendavalt kostjat võimalikust riisikost, juhul kui kostja jätab lepingu täitmata. Kostja lepingust taganemist vaidlustanud ei ole. Kostja taganemist ei vaidlustanud ja seda vaatamata sellele, et hageja teavitas kostjat ka sellest, et lepingust taganemisega seotud negatiivsed tagajärjed, s.h võimalik kahju hüvitamise nõue, jäävad kostja kanda. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Ehkki hageja esitas taganemisavalduse, mille sisu oli kostja 07.11.2011 e-kirjast nähtuvalt arusaadav ning seetõttu ka kätte toimetatud, ei tagastanud kostja hagejale tema poolt makstud rahasummat, mistõttu pöördus hageja kostja poole 22.12.2011 kirjaliku nõudega. Kostja sai kirja sai kätte 27.12.2011. Vaatamata pretensioonis märgitud tähtajale ja nõudele tasuda hagejale 480 €, jättis kostja siiski lepingu alusel saadu tagastamata. Hagejal puudus samal ajal tagasitäitmise võimalus ja sellest tulenev kohustus, sest arvutisse sisse programmeeritud programmi ei ole võimalik kontrollerist välja võtta ning seetõttu kostjale tagastada (kuna kostja originaalfaili hagejale ei andnud, ei olnud hageja saanud kostjalt midagi sellist, mida oleks hagejal võimalik olnud kostjale füüsiliselt tagastada). Kokkuvõtlikult ning tuginedes VÕS § 116 lg 1 § 116 lg 2 p-d 1, 2, 4, 5, § 114 lg 1, § 188 lg-d 1, 2, § 189 lg 1 esitab hageja nõude lepingu taganemisest tulenevalt tema poolt lepingu alusel üleantud rahasumma, s.o 480 € tagastamiseks. Alternatiivselt esitab hageja nõude kahju hüvitamiseks juhul, kui kohus leiab, hageja nõue lepingut taganemise tagajärjena saadu tagastamiseks ei ole mingil põhjusel õigustatud. Hageja esitab alternatiivselt lepingu rikkumisega põhjustatud nõude VÕS § 115, § 127 ning § 128 alusel. Riigikohus on 20.03.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12 ülalnimetatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üldiste eeldustena märkinud, et tõendada tuleb järgmised asjaolud: - kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); VÕS § 208 lg 1 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 211 kohaselt Müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Nagu märgitud, sõlmis hageja lepingu konkreetse objekti kütte ja ventilatsiooniseadmete automaatika lokaalse programmeerimisteenuse ostuks. Kostja lõi spetsiaalse programmi

2-12-5348 vastavalt hageja vajadustele ja müüs konkreetse programmi hagejale (esitas arve ja sai selle eest ka raha), installeerides selle ka kontrollerisse. Samas jättis kostja üle andmata programmi uuesti käivitamist või muutmist võimaldava originaalfaili, millise saamine oli hagejapoolse lepingu sõlmimisel lepingu sõlmimise peamine püsiv huvi. Piltlikult öeldes käitus ostja nagu automüüja, kes müüb küll auto, paneb selle ka käima ning jätab siis süütevõtme enda kätte ning hageja saab sõita ostetud autoga üksnes niikaua, kui see mingil põhjusel seisma jääb/ või saab auto uuesti käivitada üksnes täiendava rahasumma maksmisel. On enam kui selge, et taolistel tingimistel müügilepingu sõlmimiseks puuduks huvi igal keskmiselt mõistlikult käituval isikul. Kuna kostja lepingut ei täitnud, pannes sellega toime rikkumise VÕS § 100 mõistes, on hagejal õigus kasutada kõiki VÕS § 101 märgitud õiguskaitsevahendeid ning hageja valis selleks alternatiivselt kahju hüvitamise nõude. -kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); VÕS § 115 lg 1 kohaselt Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 kohaselt Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. VÕS § 115 lg 3 kohaselt Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Hageja on viidanud lepingu rikkumisele ning palunud korduvalt kostjal lepingut täita. Kostja seda ei teinud. VÕS § 103 lg 1 kohaselt Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Sõlmitud lepingust ning selle rikkumise põhjustest nähtuvalt (kostja soovis varasemalt kokkulepitu asemel poole suuremat summat), ei ole lepingu rikkumise näol tegemist sellise asjaoluga, mida võlgnik ei saanuks mõjutada. Järelikult ei ole rikkumine vabandatav ning täidetud on kahjunõude konkreetne eeldus VÕS § 115 lg 1 tulenevalt. -

kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lgd 2 ja 3);

Nähtuvalt hagi lk 1-2 kirjeldatud asjaoludest, andis hageja kostjale korduvalt võimaluse täita kohustus varasemalt kokkulepitud viisil. Käesoleva hagi punktides 1.6- 1.8 viitas hageja kostja vastu täitmisnõude esitamisele, milline toimus esmalt 04.11.2011 ning järgmisel korral 07.11.2011. Kostja oma kohustust siiski ei täitnud, millega on tõendatud kahju nõude

2-12-5348 esitamise eeldus VÕS § 115 lg 2 ja 3 mõistes. -

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

Kuna kostja rikkus kehtivat lepingut (jättis üle andmata vajaliku originaalfaili), mille täitmisest sõltus omakorda hageja omapoolsete kohustuste täitmine tellija ees, siis oli hageja sunnitud leidma uue/ teise programmeerimisteenuse osutaja. Hagejal õnnestus vastavasisuline kokkulepe sõlmida temale vajaliku teenuse soetamise eesmärgil OÜ-ga Ratio Project, kellelt tellis samalaadse teenuse kui oli varasemalt tellinud kostjalt- s.o kütte- ja ventilatsiooniseadmete automaatika lokaalse programmeerimise. Nimetatud teenuse eest esitas OÜ Ratio Project hagejale arve summas 480 € (s.o koos käibemaksuga). Sarnaselt kostjaga sõlmitud lepinguga, tegi ka OÜ Ratio Project esmalt katsetused süsteemi programmeerimiseks peakontrollerisse, mille järgselt esitas arve. Peale programmeerimist andis OÜ Ratio Project hagejale vajaliku teenuse nõuetekohaselt üle, s.o hageja sai ka asja kasutamist ja käsutamist võimaldava originaalfaili. Nimetatust tulenevalt oli hageja sunnitud tegema täiendava kulutuse 480 € näol. Hageja käsitleb täiendava rahasumma maksmise kohustust temale tekkinud kahjuna, st täidetud on ka VÕS § 127 lg 1 ning § 128 eeldus. -

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

VÕS § 127 lg 2 kohaselt Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kuna kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingus puudus klausel, et programmi soetamiseks tuleb hagejal arvestada mitte lepingus märgitud 400 € + sellele lisanduva käibemaksuga, vaid 800 € + sellele lisanduva käibemaksuga, pidi kostjale olema selge ka asjaolu, et hageja arvestab lepingus märgitud summa maksmisel ka nõuetekohase teenuse saamisega. Kostja, kui programmeerimise valdkonnas majandus- ja kutsetegevuses tegelev isik, pidi ette nägema, et sellise programmeerimisteenuse ostmiseks, kus hinnapakkumise hulka ei kuulu loodav originaalfail, puudub tellijal huvi. Kostjal pidi vastavas valdkonnas tegeleva isikuna olema arusaadav ja teada, et juhul kui hinnapakkumise hulka ei kuulu konkreetse originaalfaili üleandmine, ei saa ühelgi majandustegevuses mõistlikult tegeleval isikul olla huvi ka programmi osta sest ilma originaalfailita ei ole võimalik seda uuesti vajadusel sisse installeerida ega ka programmi parandusi teha. Järelikult pidi kostja arvestama hageja lepingulise kaitsekohustuse eesmärgiga, milleks oli teenuse nõuetekohane üleandmine selle lõpptellijale ning täidetud on VÕS § 127 lg 2 tingimus. -kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); Asjaolu, et peale lokaalse programmeerimisteenuse arvutisse laadimist, on selle kasutamiseks ja käsutamiseks vajalik originaalfail, pidi olema kostjale lepingu sõlmimisest alates ettenähtav sest konkreetses majandus- ja kutsetegevuses ei saa olla poolikuid lahendusi, ehk teisisõnu, hagejal oli põhjendatud huvi terviklahenduse saamiseks. Hageja teavitas kostjat viimatinimetatu poolse kohustuse rikkumise võimalikest tagajärgedest 07.11.2011 emailis. Seega pidi kostjale olema ettenähtav hiljemalt 07.11.2011 ka hagejale tekkiv võimalik kahju, mis võis seisneda nii tellimustöö lõpptarbijale üleandmisel võimalike sanktsioonide rakendamises kui ka nende vältimiseks uue programmeerija leidmise osas. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hagiavalduse asjaoludest tulenevalt oli hageja sisuliselt sundolukorras- s.o tal oli vaja anda

2-12-5348 üle kogu töö lõpptellijale, mis seonduvalt kostja keeldumise tõttu (täiendava rahasumma maksmiseta) ei olnud võimalik. Siinkohal oli hagejal kadunud ka usaldus kostja lubaduse osas täiendava rahasumma maksmisel originaalfaili saamiseks üldse ka juhul, kui hageja nõutud summa tasunuks. Hageja jaoks oli märksa kindlam lahendus leida uus programmeerija. Nii nagu juba ülalpool märgitud, kuivõrd kostja rikkus lepingut, mille nõuetekohaseks täitmiseks oli hagejal põhjendatud huvi, ja hagejal oli vaja lepinguobjekt koos teiste töödega siiski lõpptellijale üle anda, oli hageja poolt uue programmeerija leidmine ja uue programmeerimisteenuse soetamine hädavajalik. Seega oli kostja rikkumine ning hageja poolt tehtud täiendav kulutus summas 480 € otseses põhjuslikus seoses kostjapoolse rikkumisega ning hageja poolt tehtud täiendavat väljamakset lokaalse programmeerimisteenuse soetamiseks Ida- Tallinna Keskhaigla kütte- ja ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks ja automaatikatööde toimimiseks ja nõuetekohaselt üleandmiseks summas 480 € saab käsitleda hageja kahjuna. VÕS § 127 lg 1 kohaselt Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Juhul, kui kostja oleks lepingu täitnud ning üle andnud lepingu huvi aluseks olnud originaalfaili, ei oleks hageja pidanud tegema uue programmeerimisteenuse tarbeks täiendavat kulutust summas 480€. Kokkuvõtlikult toetudes ülaltoodule ning tuginedes VÕS § 115, § 127 ja § 128 , nõuab hageja alternatiivse nõudena temale tekkinud kahju summas 480 € hüvitamist. VÕS § 82 lg 7 sätestatu kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Riigikohus on 12.10.2010 lahendis nr 3-2-1-80-10 punkt 15 märkinud: Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). VÕS § 113 lg 1 sätestatust tulenevalt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestatust tulenevalt Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja hageja teadetele ei reageerinud ja kohtuväliselt oma kohustusi täitma ei asunud, mistõttu hageja oli sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Ehkki VÕS § 82 lg 7 alusel on hageja õigus nõuda kohustuse täitmist alates selle kohustuse tekkimisest, s.o ajast, mil hageja lepingust taganes või alternatiivselt ajast, mil kostja tegi täiendava kulutuse Ratio Project arve tasumiseks. Ametlikes teadaannetes16 on Eesti Pank teatanud, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud

2-12-5348 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli -

enne 1. juulit 2011 1,25% (avaldatud 01.07.2011); enne 1. jaanuari 2012 1,00% (avaldatud 02.01.2012).

Lepingust taganemise kuupäevast, s.o alates 04.11.2011 kuni 31.12.2011 on kokku 57 päeva. Nimetatud ajaperioodil on tasumata summalt päevas õigus nõuda viivist kokku 8,25 % päevas, st 8,25x480/100/ 365x 57 = 6, 18 € Alates 01.01.2012 kuni käesoleva hagi esitamise päevani on kokku 131 päeva. Nimetatud ajaperioodil on tasumata summalt päevas õigus nõuda viivist kokku 8% päevas, st 8x480/100/ 365 x 131 = 13, 78 €. Seega on lepingust taganemise ja sellega seotud tagasitäitmise nõude esitamisega seotud viivis kuni 10.05.2012 kokku 19, 96 €. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367 palub hageja kohtul mõista välja kostjalt viivise kuni 10.05.2011 kokku summas 19,96 €, ning alates 11.05.2012 kuni võlgnetava võlasumma lõpliku täitmiseni 8% päevas. Juhul, kui kohus leiab, et alternatiivne nõue ei kuulu mingil põhjusel rahuldamisele, palub hageja kohtul kostjalt välja mõista viivis alates päevast, mil hageja tasus arve OÜ-le Ratio Project, s.o alates 12.12.2011: 8,25x480/100/ 365x 19= 2,06. 2,06+13,78= 15,84 €. Eeltoodu alusel palub hageja: 1) tuginedes VÕS § 116 lg 1 § 116 lg 2 p-d 1, 2, 4, 5, § 114 lg 1, § 188 lg-d 1, 2, § 189 lg 1 mõista kostjalt välja lepingu taganemisest tulenevalt temale lepingu alusel üleantud rahasumma, s.o 480 €; 2) juhul, kui kohus mingil põhjusel leiab, et hagis märgitud faktilised ja õiguslikud aluseid ei anna alust lepingu taganemisest tulenevalt lepingu alusel kostjale üleantud rahasumma tagastamiseks, tuginedes VÕS § 115, § 127 ja § 128 , mõista kostjalt alternatiivse nõudena välja hagejale tekitatud kahju summas 480 €; 3) juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu lepingu taganemisest tulenevalt temale lepingu alusel üleantud rahasumma väljamõistmiseks on põhjendatud, tuginedes VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367, välja mõista kostjalt viivis kuni 10.05.2011 kokku summas 19,96 €, ning alates 11.05.2012 kuni võlgnetava võlasumma lõpliku täitmiseni 8% päevas; 4) juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu lepingu taganemisest tulenevalt temale lepingu alusel üleantud rahasumma väljamõistmiseks ei ole põhjendatud, mõista kostjalt välja viivis tuginedes VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367, välja mõista kostjalt viivis alates 12.12.2011 kuni 10.05.2011 kokku summas 15,84 €, ning alates 11.05.2012 kuni võlgnetava võlasumma lõpliku täitmiseni 8% päevas; 5) määrata kindlaks menetluskulude jaotus pannes kõik hageja menetluskulud kostja kanda.

2-12-5348 identne hageja esitatud lisaga 1, mis omakorda tõendab kõiki hageja väiteid. Nii nagu hageja on juba hagiavalduses märkinud, sisaldab 20.06.2012 Lembit Tammekivi poolt edastatud ekiri hinnapakkumist kokku kolmes osas. Kuivõrd seisuga 04.11.2011 ei olnud kostja hagejale üle andnud hageja tellitud tööd (lokaalne programmeerimine, mis oli kõnealuse hinnapakkumise üks komponent) andmekandjal, mida hageja kohustus omakorda üle andma tellijale (OÜ Contriver), ütles hageja erakorraliselt kostjaga sõlmitud lepingu üles ning nähtuvalt kostja seisukohast, on kostja lepingu ülesütlemist ka kinnitanud. Kuivõrd lepingu ülesütlemise tingisid hagiavalduse punktides 1.1- 1.8 märgitud asjaolud, milliste ümberlükkamiseks ei ole kostja esitanud ainsatki tõendit, ei ole sisuliselt vahet, kas kostja pidas ülesütlemise avalduse tegemist nii nagu kostja väljendab – näotuks, või mitte. 2)Hageja jääb hagiavalduses märgitu juurde, leides, et tal oli põhjendatud ootus saada kostjalt tellitud teenustöö kokkulepitud hinnas ja tavapärases kvaliteedis (s.o koos nõutud dokumentatsiooniga ehk spetsiaalselt keskhaigla ventilatsiooniagregaadi jaoks tööprogramm andmekandjal). Kostja poolt vihjatud hagiavalduse punktis 1.3 mõtles hageja just eelnimetatut ORIGINAALFAILI all ja pole vahet, kas kostjale selline hageja osundus meeldib või mitte. Hagiavalduse juurde esitatud tõendiga (ka kostja lisaga 1) on tõendatud, et kostja sai aru, mida hageja temalt tegelikult soovis. Kostja seisukoht punktis 3.2.1 on tendentslik ning arusaadavalt on kostja SIEMENS OY programmi jutuga asunud kohut lihtsalt eksitama. Nimelt ei ole hageja üheski e-kirjas, telefonikõnes ega ka hagiavalduses märgitud punktis väitnud, et tal olnuks soov, tahe või õigus saada SIEMENS OY programmeerimiskeskkonda. Hageja selgelt väljendatud tahe on olnud algusest peale suunatud nimetatud litsentseeritud programmeerimiskeskkonnas lasta luua ventilatsiooni funktsioneerimiseks vajalik rakendusprogramm tavapärases kasutuskvaliteedis, selleks, et ka teised antud litsentseeritud keskkonda omavad kasutajad saaksid spetsiaalselt kindlal eesmärgil loodud programmi kasutada (nt uuesti installeerida). Niikaua kui ei ole esitatud programmi andmekandjal, ei saa tellija muuhulgas üldse veenduda, mida programmeerija sisuliselt valmis tegi ja/või kontrollerisse paigaldas. 3) Kostja paljasõnalist nägemust varukoopia saamise õiguse kohta, ei saa kuidagi pidada tõendiks, mis välistanuks hageja õiguspärase ootuse saada kokkulepitud hinna eest terviktöö tavapärases kvaliteedis (s.o programmeerimine koos loodud programmifailiga andmekandjal). Ehkki hageja poolt tööjooniste kostjale saatmine või saatmata jätmine, ei saa kuidagi puutuda antud vaidlusesse, sest tööjoonised kujutavad endast mitte lepingu pakkumist vaid spetsiifilisi tööskeeme, vaidleb hageja siiski vastu kostja väitele sellest, justkui ei oleks hageja tööjooniseid kostjale saatnudki. Hagejal on õnneks oma väite kinnituseks säilinud ekirjavahetus, mille käesoleva vastuse juurde lisab. Hageja selgitab sealjuures kohtule, et tööseletus on tellimustöö tehniline kirjeldus programmi koostamiseks ning sellises kirjelduses ei mainita eraldi ära loodava faili andmekandjal saamise vajadust, kuivõrd loodava faili tellijale edastamine andmekandjal, on elementaarne. Kostja ei ole viidanud ühelegi tõendile ega õiguslikule alusele, millest tulenevalt vastupidist väidab. Hageja selgitab, et kuivõrd hagejal puuduvad pretensioonid tarnitud seadmete (s.o kontrolleri ja paneeli) dokumentatsiooni üleandmise kohta, ei saa antud vaidluse esemesse kuidagi puutuda kostja poolt mainitud nn eelnevalt saadetud seadmete dokumentatsioon. 4) Kostja oma selgitustes elektrikatkestuse võimalike tagajärgede kohta, tunnistab ka ise, et elektrikatkestuse korral säilib fail ikkagi vaid piiratud aja jooksul, st liitiumpatarei salvestab faili ikkagi vaid piiratud ajaks, mis omakorda tähendab seda, et programmi kustumine (hävimine) ei ole välistatud. Hageja märgib, et lisaks hageja poolt hagis toodud näitele elektrikatkestusest ja selle võimalikest tagajärgedest, on võimalikud ka muud

2-12-5348 arvutisüsteemides esinevad programmi vead või tõrked, mille tekkimisel, on ka vajalik programm uuesti installeerida ja mida saabki vaid andmekandjale salvestatud programmi abil teha. 5) Hageja on esitanud kohtule kõik asja puudutavad tõendid lepingu sõlmimise ja selle katkemise (ülesütlemise) asjaolude kohta ning kuivõrd kostja ja hageja poolt esitatud lisad (nr 1) sisuliselt kattuvad, ei saa hageja väidet, mis põhineb konkreetsel tõendil, pidada mingil juhul ebaõigeks või vastuoluliseks. 6) Vastuväite punktis 3.2.4. kinnitab kostja ka ise hagiavalduses märgitud põhilist asjaolu, millest tulenevalt ütles hageja lepingu erakorraliselt üles- nimelt vastab tõele see, et kostja nõudis töö üleandmise eel hagejalt varasemalt kokkuleppimata rahasumma (s.o 400 € + km) tasumist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja aktsepteerinuks pooliku töö tellimust (st et e-maili teel sõlmitud kokkulepe ei sisalda loodavat originaalfaili andmekandjal). Kostja hilisem täiendava rahasumma nõudmine, ei saa tõendada seda, et algne pakkumus ei sisaldanudki hageja tellimusel ja tarbeks loodud programmi originaal /või alternatiivina koopiafaili andmekandjal. 7)Kostja ei ole viidanud vastuväite punktis 3.2.5 ühelegi tõendile, millest tulenevalt hageja väiteid ebaõigeks peab. Niisamuti ei ole kostja põhjendanud, mis takistanuks tal peale hageja 07.11.2011 e-maili teel esitatud veelkordset palvet, lepingut täitma asuda. 8)Kostja vastuväite punkt 3.2.6 on sarnaselt eelnevatega tendentslik ning esitatud ilmselgelt vastuväite mahu paisutamiseks, sest hageja ei ole kordagi väitnud, et kostjalt tellitud programmeerimistöö tulemusel saanuks või pidanuks käivituma kõik Ida Tallinna Keskhaigla ventilatsioonimootorid. Samas, isegi kui eeldada väite õigsust, ei vabanda see veel kostja rikkumist. 9)Kostja kahtlustused OÜ Ratio Project arve fiktiivsusest ei puutu antud juhul üldse asjasse. Hageja on vastavad tööd tellinud nimetatud firmalt peale kostja keeldumist tööde nõuetekohasest üleandmisest ning tööd on tehtud, sh on hageja teenustöö eest tasumist kohtule ka tõendanud (lisa 7 ja lisa 8). Seadmete garantiitingimuste väidetav rikkumine ei puutu mingilgi moel antud vaidlusse, mistõttu ei pea hageja vajalikuks antud teemal peatuda. Niisamuti puudub vastuolu Ratio Project OÜ teenuse rahalise väärtuse osas, kostja poolt osundatu näitab pigem seda, 400 € + km ongi sellise mahuga programmide loomise tegelik turuväärtus ja/ või õiglane hind, kusjuures nimetatud hinna sisse kuulub ka loodud programmifail andmekandjal. 10) Juhul, kui lähtuda kostja käsitlusest sellest, et kostja tegi enne lepingu ülesütlemist ära kõik tööd, jääb arusaamatuks, mis takistas kostjal juba tehtud tööde kohta loodud programmi nõuetekohaselt hagejale üle andmast siis, kui hageja seda korduvalt palus. Hageja selgitab veelkord, et dokumentatsioon, mida on kostja edastanud soetatud seadmete kohta, ei saa asendada programmeerimistöö juurde kuuluvat dokumentatsiooni (s.o faili andmekandjal). Kokkuvõtvalt jääb hageja hagi juurde ning palub selle rahuldada täies ulatuses. Kuivõrd kostja on esitanud kohtu eksitamiseks väite, justkui ei oleks hageja esitanud kostjale tööde tehnilist seletust, ehkki nimetatud seletus ei puutugi käesolevasse vaidlusse, soovib hageja kostja valeväite ümberlükkamiseks selle kohtule siiski esitada (lisa 1). Lisaks eeltoodule, soovib hageja kohtule esitada tööde üleandmise- vastuvõtmise akti (lisa 2), millega soovib tõendada, et on Ratio Project OÜlt saadud teenustöö nõuetekohaselt (s.o koos faili CD-l)

2-12-5348 tellijale (OÜ Contriver) üle andnud, kes ei oma tööde kvaliteedi osas hageja suhtes mingeid pretensioone. Hageja taotleb TsMS § 174 lg 1 ning § 175 lg 1 alusel kohtukulude jaotuse kindlaksmääramist kohtulahendis.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-12-5348 ebakorrektsed. Tõele ei vasta hageja väide, et hageja poolt tellitud konkreetse programmi mõjul pidid käivituma Ida- Tallinna Keskhaigla ventilatsioonisüsteemi mootorid, ventilatsiooni kütteventiili juhtimine, küttepump ning selle abil pidi saama jälgida sise- ja välistemperatuure ning seadet juhtida vastavalt kellaajale ja kuupäevale. Jutt käib siiski ühe konkreetse hoone ühest konkreetsest ventilatsiooniagregaadist, mitte kogu keskhaigla süsteemist. Kostja kahtlustab, et Hageja on esitanud fiktiivse arve. Kas antud, Ratio Project OÜ (mis on täiesti asjasse mitte puutuv), omab litsentsi SIEMENSI Oy seadmete programmeerimisele? Neid kontrollereid võib programmeerida ainult SIEMENSI Oy litsentsi omav isik, vastasel juhul kaotab kontroller tehasepoolse garantii. See on SIEMENSI Oy poolt sätestatud. Antud juhul on Hageja tellinud taasprogrammeerimise peale kostja litsentseeritud tööd, kostja poolt tarnitud seadmetel, rikkudes sealjuures garantiitingimusi. Vastuoluline on ka see, et Hageja tellib samas summas töö mujalt, mis oleks olnud Kostja töövõtus viimane punkt. Kostja seisukoht on, et hageja lõpetas ühepoolselt, etteteatamata, koostöölepingu, katkestades sellega tööde edenemise. Kostja on teinud kõik tööd, mida Hageja on soovinud, vastavalt pakkumisele, ning on ka saanud selle eest tasutud. Kõik, mis puudutab pakkumisekohast dokumentatsiooni on Hagejale saadetud juba enne materjalide tarnimist. Kostja arvates tuleb kõik kohtukulud kanda Hagejal.

KOHTU SEISUKOHT

2-12-5348 Kohus nõustub hagejaga selles, et kui lepingu eesmärgiks on valmistatava asja müük, tuleb VÕS § 208 lg 2 esimese lause alusel eeldada, et pooled sõlmisid müügilepingu. Kostja ei ole osundanud ega TsMS § 230 lg 1 järgi tõendanud, et tegemist on muu, nt töövõtulepinguga. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 208 lg-le 2 kohaldatakse VÕS 11.peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 211 lg 1 kohaselt peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Kohus nõustub hagejaga selles, et pooled sõlmisid lepingu programmi loomiseks ja ostmiseks, mille eesmärk oli ventilatsioonisüsteemi kontrolleri lülitamine võrku vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele ning et taoline programm saab täita üksnes konkreetse objekti ülesannet. Hageja kinnitusel, mida kostja ei ole ümberlükanud ei saa konkreetset rakendusprogrammi kopeerida või kellegi teise vajadustele vastavaks teha, sest see on kontrolleri sees ja tehtud üksnes konkreetse objekti vajadusi silmas pidades. Samas saab ja on vajalik juba valmis tehtud rakendusprogrammi mõne tõrkest tuleneva katkestuse puhul uuesti kontrollerisse laadida aga seda üksnes programmi originaalfaili olemasolu korral. Samuti saab hageja kinnitusel vaid originaalfaili olemasolu korral programmi muuta vastavalt tekkinud vajadusele ja/või laadida muudatustega programm uuesti kontrollerisse. Hageja väitel pidi tema poolt tellitud konkreetse programmi mõjul käivituma Ida- Tallinna Keskhaigla ventilatsioonisüsteemi mootorid, ventilatsiooni kütte ventiili juhtimine, küttepump ning selle abil pidi saama jälgida sise- ja välistemperatuure ning seadet juhtida vastavalt kellaajale ja kuupäevale. Hageja väitel saab näitlikult tellitud arvutiprogrammi võrrelda ka nt raamatupidamisprogrammi ostmisega, millise puhul luuakse see autori keskkonnas ning müüakse siis kliendile, kuid selle erisusega, et konkreetne programm ei ole laiatarbekaup vaid see tehakse vastavalt kliendi vajadustele. Klient saab programmi arvutisse sisse lugeda nt DVD plaadi vms andmekandja abil ning andmekandja konkreetse programmiga jääb kliendile (programmi originaalfaili hind sisaldab tavapäraselt ka andmekandja hinda). Kostja ei ole eeltoodut ümberlükanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et seega oli arvutiprogrammide loomist ja müümist puudutavat tavapärast praktikat silmas pidades hagejal ka õigustatud ootus, et kostja poolt teostatud pakkumine sisaldab nii programmi loomist, kui ka selle juurde kuuluva originaalfaili (s.o koos nõutud dokumentatsiooniga ehk spetsiaalselt keskhaigla ventilatsiooniagregaadi jaoks tööprogramm andmekandjal). Kostja ei pidanud faili loomiseks täiendavaid kulutusi tegema. Loodud programmi juurde kuulub selle tõrgeteta kasutamist võimaldav originaalfail ning selline originaalfail on kvalifitseeritav VÕS § 211 lg 1 mõistes dokumendina, mis on

2-12-5348 vajalik asja kasutamiseks ja käsutamiseks. VÕS § 114 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja, pöördudes kostja poole palvega anda teenustöö nõuetekohaselt üle mitmel korral. Paraku jättis kostja omapoolse kohustuse täitmata. Seega kui võlgnik ei täida oma kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, on tegemist olulise rikkumisega, st kui lepingulist kohustust ei täideta täiendava tähtaja jooksul, muudab see lepingu rikkumine oluliseks. Kuivõrd kostja asja juurde kuuluvat faili (dokumente) vaatamata hageja korduvatele pöördumistele, siiski üle ei andnud, pani kostja toime lepingu rikkumise VÕS § 100 ja § 211 lg 1 mõistes. Hageja on tõendanud, et ta pöördus kostja poole kahel korral selleks, et viimane lepingut nõuetekohaselt täidaks. Kostja seda ei teinud, rikkudes sel moel lepingut. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja taganes lepingust 04.11.2011. Kostja taganemist ei vaidlustanud. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Vaatamata hageja nõudele tasuda hagejale 480 krooni, jättis kostja siiski lepingu alusel saadu tagastamata. Kohus leiab asja materjalidele tuginedes, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja rikkus oluliselt lepingut. Kuna hageja on lepingust kehtivalt taganenud, tuleb nõue lahendada lepingust taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantud rahasumma tagastamise nõudes VÕS § 189 lg 1 järgi. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.