AS-i Xxxhagi Xxx vastu võlgnevuse 7 073,55 euro, intressi 1 001,65 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7 073,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Xxx(reg kood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja: jurist Lilia Kožina (e-post: [email protected]) Kostja: Xxx(isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XxxAS-i Xxxkasuks laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus kogusummas 9 161,26 (üheksa tuhat ükssada kuuskümmend üks eurot ja 26 eurosenti) eurot, millest põhivõlgnevus on 7 073,55 (seitse tuhat seitsekümmend kolm eurot ja 55 eurosenti) eurot, intress 1 001,65 (üks tuhat üks eurot ja 65 eurosenti) eurot ja viivis 1 086,06 (üks tuhat kaheksakümmend kuus eurot ja 6 eurosenti) eurot.
Välja mõista Xxx AS-i Xxx kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis seaduses sätestatud määras (VÕS § 113) põhinõudelt 7 073,55 eurolt alates 05.10.2013. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta Harju Maakohtu 12.09.2012. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, Xxx kuuluvale kinnisasjale aadressil xxx(registriosa nr xxx) AS-i Xxx kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 10 956,36 eurot, jõusse käesoleva kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 91 % ulatuses Xxx kanda ja 9 % ulatuses AS-i Xxx kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 4. oktoobrist 2013. a. Kaebus 1(9)
2-12-35326 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.06.09.2012. a esitas AS-i Xxx kohtule hagi Xxx vastu võlgnevuse 7 073,55 euro, intressi 2 439,81 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 11.11.2009. a laenulepingu nr 11112009/01, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 114 677 krooni ehk 7 329,20 eurot. Intressimääraks oli kokku lepitud 12 % aastas. Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt laenulepingut, esitas hageja kostjale 10.05.2010. a pretensiooni. 31.08.2010. a andis kostja hagejale garantiikirja, kus märkis, et täidab oma kohustusi graafiku järgi. Kostja on tasunud hagejale vaid 255,65 eurot 27.01.2011. a. Rohkem kostja laenulepingut ega garantiikirja järginud ei ole. 17.08.2012. a teatega ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles andes tähtaja võlgnevuse kustutamiseks hiljemalt 01.09.2012. a. Kostja nimetatud ajaks võlgnevust ei tasunud. Tulenevalt eelmärgitust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 7 073,55 eurot, intress kuni 31.08.2012. a kogusummas 2 439,81 eurot ja viivis 1 443 eurot, mida on hageja heas usus juba vähendanud. Lisaks palub hageja välja mõista seadusjärgne viivis alates 04.09.2012. a kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja on seisukohal, et nõue on tõendamata ja põhineb moonutatud asjaoludel. Kostja leiab, et hageja nõue tuleb selle olemasolu korral lugeda tasaarvestatuks kostja nõudega. 2012. a omandas kostja nõude hageja vastu summas 12 436 eurot. Hageja kui üürileandja sõlmis ASiga Xxx kui üürnikuga 09.11.2009. a üürilepingu, kuid 2011. a hõivas hageja omavoliliselt üürilepingu esemeks olnud äriruumid ning ei võimaldanud üürnikul enam juurdepääsu ruumidesse. Ebaseaduslikult jättis hageja enda valdusesse ega tagastanud üürnikule viimase ja kolmandatele isikutele kuulunud vara. Sellega tekitas hageja üürnikule kahju 12 436 eurot. Nimetatud nõue on võõrandatud kostjale. Kostja teeb hagejale tasaarvestusavalduse 12.11.2012. a avaldusega. Tasaarvestuse avalduse aluseks on asjaolud, et AS Xxx sõlmis 10.11.2011. a allüürnikuga OÜ Xxx allüürilepingu. OÜ Xxx sai koos ruumidega oma kasutusse automaatpesula seadme väärtusega 4 500 eurot, kompressori väärtusega 229 eurot, automaatpesula harjased 4 837 eurot, survepesuri väärtusega 400 eurot ja puuküttega ahju väärtusega 320 eurot. Lisaks jäid ruumidesse kas kostjale kuulunud kaks täiskomplekti mootorsõiduki rehve koos velgedega väärtusega 2 400 eurot. Nimetatud asjad on käesoleva ajani tagastamata OÜ-le Xxx hageja poolt, kes võõrandas nõude kostjale.
MENETLUSE KÄIK
3.Hageja hinnangul on kostja väited tasaarvestusest tühised, kuna poolte vahel sõlmitud üürileping ei andnud õigust ruumide edasi rentimiseks, lisaks ei ole ei AS Xxx ega Xxx OÜ vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist ning samuti ei ole enne hagejale ühtegi nõuet esitatud, millisega tasaarvestamist kostja käesolevaga taotleb. Samuti on tõendamata, et ruumidesse üldse midagi jäi.
4.15.04.2013. a esitas hageja nõude täpsustuse, milles palub välja mõista kostjalt võlgnevus 7 073,55 eurot, intress alates 11.11.2009-17.08.2012. a eest summas 2 406,79 eurot ja viivis perioodi 01.01.2011-17.07.2012. a eest summas 1 443 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates 04.09.2012. a kuni laenusumma täieliku tagastamiseni.
5.Kostja hageja intressiarvestusega ei nõustu jäädes muus osas varemöeldu juurde.
2(9)
2-12-35326
6.18.06.2013. a kohtuistungil korrigeeris hageja nõuet paludes kostjalt välja mõista võlgnevus summas 7 073,55 eurot, intress kuni 31.12.2010. a eest summas 1 001,65 eurot, viivis 01.01.2011-17.08.2012. a summas 1 443 eurot ja edasi seadusjärgne viivis alates 06.09.2012. a kuni laenusmma tasumiseni. 10.09.2013. a kohtuistungil korrigeeris hageja nõuet viivise perioodi osas, märkides, et viivis summas 1 443 eurot on arvestatud ajavahemiku 01.01.201131.08.2012. a eest.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hageja nõue osaliselt rahuldada.
8.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 11.11.2009. a sõlmisid AS Xxxja Xxx laenulepingu nr xxx, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 114 677 krooni. Laenu kasutamise eest tasutavaks intressimääraks lepiti kokku 12% aastas. Alates 01.01.2010. a maksab igakuiselt 9 556 krooni. Laenu tagastamise hiliseim kuupäev oli 31.12.2010. a. Viivisemääraks on pooled kokku leppinud 1% päevas (tl 7-8); • 01.09.2010. a allkirjastatud garantiikirjana pealkirjastatud kinnituse kohaselt garanteeris kostja, et tasub igakuiselt summas 1 000 krooni ajavahemikul 01.09.2010-31.12.2010. a ja alates jaanuarist 2011. a igakuiselt 611 eurot kuni laenu tagastamiseni (tl 12); • 17.08.2012. a teatisega ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles, sest kostja võlgnevus hageja ees oli 44 560,89 eurot. Tasumise tähtajaks oli 01.09.2012. a (tl 15); • 10.11.2011. a sõlmisid AS Xxx ja Xxx OÜ seadmete rendilepingu aadressil XxxTallinnas ruumides oleva autopesula ja kompressori kasutamiseks (tl 78-79; tõlge tl 109-110); • 17.11.2011. a andis AS XxxOÜ Xxx valdusse mitteeluruumi aadressil xxx (tl 146); • 10.11.2011. a üleandmise-vastuvõtu aktiga võttis Xxx OÜ AS-ilt Xxx üle seadmete: automaatpesula, kompressori, autopesula harjad, aparaadi Kärcher ja puuahju valduse (tl 81, tõlge tl 116). • AS Xxx oli detsembris 2011. a kompressori (CB 51, koodiga xxx), survepesuri Kärcher ja puuküttega ahju omanik. Asjaolu on tõendatud XxxOÜ ja AS Xxx vahelise 07.11.2011. a. müügilepinguga (tl 161) • Kompressori (CB 51, koodiga xxx) väärtus on 229 eurot, survepesuri Kärcher väärtus on 400 eurot ja puuküttega ahju väärtus on 320 eurot. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 132 hageja esindaja kinnitus, et vara väärtust ei vaidlustata).
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 8 tuvastanud, et 11.11.2009. a sõlmisid AS Xxxja Xxxlaenulepingu nr xxx, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 114 677 krooni. Laenu kasutamise eest tasutavaks intressimääraks lepiti kokku 12 %. Alates 01.01.2010. a maksab igakuiselt 9 556 krooni ning laenu tagastamise hiliseim kuupäev oli 31.12.2010. a. Kohus on ka tuvastanud, et kostja on 01.09.2010. a garantiikirjana pealkirjastatud avalduses kinnitanud võla olemasolu ja andnud tahteavalduse, et tasub igakuiselt summas 1 000 krooni ajavahemikul 01.09.2010-31.12.2010. a ja alates jaanuarist 2011. a igakuiselt 611 eurot kuni laenu tagastamiseni. Kostja ei ole iseenesest võlgnevuse olemasolule vastu vaielnud, kuid on menetluse käigus 12.11.2012. a. avaldanud, et teeb protsessuaalse tasaarvestuse avalduse ning tasaarvestab oma 3(9)
2-12-35326 AS-ilt Xxx loovutuse teel saadud kahju hüvitamise nõude summas 12 436 eurot hageja nõudega. Tasaarvestuse õiguse puhul on tegemist tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigusega ning tasaarvestuse eeldusteks on tasaarvestuse õiguse tekkimine e tasaarvestuse olukorra eksisteerimine (VÕS § 197 lg 1) ja tasaarvestuse avalduse esitamine (VÕS § 198). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 197 lg-le 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja väitel kasutab ta tasaarvestuseks talle AS-i Xxx poolt talle loovutatud kahju hüvitamise nõuet, mis oli tekkinud AS-il Xxx OÜ-u Xxx kasutusse antud äriruumide ebaseadusliku hõivamise tulemusel hageja poolt ning kahjuks on ruumidesse jäänud vallasasjad väärtusega 12 436 eurot. 12.11.2012. a. menetlusdokumendist on kostja väitnud, et hageja on üürileandjana sõlminud AS-iga Xxx 09.11.2009. a. üürilepingu, 2011. a hõivas hageja omavoliliselt üürilepingu esemeks olnud äriruumid ning ei võimaldanud üürnikul enam juurdepääsu ruumidesse. Kostja väitel jättis hageja enda valdusse ega tagastanud üürnikule viimase ja kolmandatele isikutele kuulunud vara, millega tekitas üürnikule kahju. Kuivõrd protsessuaalne tasaarvestuse avalduse esitamisega menetluses on sellega tasaarvestuse formaalne eeldus täidetud, tuleb kohtul hinnata tasaarvestuse materiaalset põhjendatust.
10.Kohus on kohtuotsuse p-is 8 tuvastanud, et 17.11.2011. a andis AS XxxOÜ Xxx valdusse mitteeluruumi aadressil XxxTallinnas. Asjaolu tõendamiseks, et nimetatud mitteeluruum anti AS-i Xxx valdusse esitatud 17.11.2011. a. ruumide vastuvõtu akti p-ist nähtub, et AS Xxx annab ruumid üle rendilepingu alusel. Nii osundatud aktist, hageja AS Xxxesindaja avaldustest (tl 164) kui ka tunnistajana üle kuulatud Xxxütlustest (“...//olin novembris 2011. a OÜ Xxx juhatuse liige. Jaanuaris 2011. a OÜ Xxx kasutas äriruume aadressil Xxx, Tallinn. Ruumide kasutamist alustas OÜ Xxx lepingu allkirjastamise ajal. Ei mäleta, millal leping sõlmiti. Leping sõlmiti AS-ga xxx. Vist xxx nimelise isikuga.“ [tl 164 pöördel]) nähtub, et mitteeluruumi aadressil xxx Tallinnas kasutamiseks oli sõlmitud üürileping AS Xxxja OÜ Xxx vahel. Samuti on leidnud tuvastamist, et 10.11.2011. a üleandmise-vastuvõtu aktiga võttis Xxx OÜ AS-ilt Xxx üle seadmete: automaatpesula, kompressori, autopesula harjad, aparaadi Kärcher ja puuahju valduse. Seega on põhjendamatu kostja väide justkui saanuks AS-ile Xxx tekkida kahju, viimase ja hageja vahel sõlmitud üürilepingust põhjusel, et hageja hõivas detsembris 2011. a lepingu esemeks olnud äriruumid (tl 96), sest on tuvastatud, et alates 17.11.2011. a. olid need ruumid antud lepingu alusel AS Xxxpoolt üle OÜ-le Xxx. Osundatud asjaolu tõttu ei saanud hageja ka AS-i Xxx suhtes viimase kui üürniku õigusi väidetava ruumide omavolilise hõivamise ja/või pandiõiguse teostamisega rikkuda, sest AS Xxx ei olnud sellel ajal ruumide üürnikuks.
11.Kuigi kostja väitel on tema loovutuse teel saadud kahju hüvitamise nõue tekkinud lepingu rikkumisest, on kostja esindaja väitnud, et AS Xxx kahju seisnes ka selles, et hageja omavolilise tegevuse tulemusena läks AS Xxx omand kaduma (tl 132). Seega kontrollib kohus, kas hageja vastutus OÜ Xxx ees on võimalik deliktiõiguslikul alusel. Tasaarvestuseks kasutatud nõue kahju hüvitamiseks oleks vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 esimesele alternatiivile põhjendatud juhul, kui oleks tõendatud, et AS Xxx oli vaidlusaluste asjade omanik ja kaotas hageja valduses olnud asjade suhtes viimase tegevuse tulemusena omandi. Kostja väitel olid jäid mitteeluruumi aadressil XxxTallinnas järgmised asjad: automaat pesula seade (tunnus nr-ga xxx) väärtusega 4500 eurot, kompressor (CB 51, koodiga xxx) väärtusega 229 eurot, automaatpesula harjased (Cartite a’160 mm Ultra 2,45) 4837 eurot, survepesur Kärcher väärtusega 400 eurot, puuküttega ahi väärtusega 320 eurot ja mootorsõiduki rehvid koos velgedega väärtuses 2400 eurot. Seega pidi kostja esmalt tõendama, et AS Xxx oli vaidlusaluste asjade omanik. 4(9)
2-12-35326 Asjaolu tõendamiseks, et AS Xxx oli automaat pesula seadme (tunnus nr-ga xxx) omanik, on kostja esitanud XxxOÜ ja AS Xxx vahel 02.11.2009. a. sõlmitud järelmaksuga ostumüügilepinguna pealkirjastanud lepingu. Kohus leiab, et XxxOÜ ja AS Xxx vahel 02.11.2009. a. sõlmitud järelmaksuga ostu-müügilepinguga ei saa lugeda tõendatuks, et AS Xxx oli väidetava omandi kaotuse ajal, kostja väitel detsembris 2011. a (tl 96), automaat pesula seadme (tunnus nr-ga xxx) omanik. XxxOÜ ja AS Xxx vahel 02.11.2009. a. sõlmitud järelmaksuga ostu-müügilepingu p-i 5.1. kohaselt läheb vara omandiõigus ostjale üle täielikult ostuhinna tasumisel. Vara valdus läheb ostjale üle valduse üleandmise akti allkirjastamisega. Seega on tegemist VÕS § 233 lg 1 tähenduses omandireservatsiooniga müügilepinguga ning kostjal tulnuks tõendada, et omandi ülemineku eeldus s.o. et ostuhind on kooskõlas lepingu p-iga 4.4. täielikult tasutud ning ta on sellega asja omanikuks saanud. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et AS Xxx oli väidetava omandi kaotuse ajal automaat pesula seadme (tunnus nr-ga xxx) omanik. Asjaolude, et AS Xxx oli kompressori (CB 51, koodiga xxx) väärtusega 229 eurot, automaatpesula harjaste (Cartite a’160 mm Ultra 2,45) 4837 eurot, survepesuri Kärcher väärtusega 400 eurot ja puuküttega ahju väärtusega 320 eurot omanik, on kostja esitanud XxxOÜ ja AS Xxx vahel 07.11.2011. a. sõlmitud müügilepingu. Samas on kostja kohtule esitanud ka XxxOÜ ja XxxOÜ vahel 30.03.2011. a. allkirjastatud liisingulepingu (kasutusrent), mille esemeks on Cartite a’160 mm Ultra 2,45 harjased. Osundatud liisingulepingu p-ist 4.1 nähtub, et liisinguperioodiks on 36 kuud ning p-ist 6.1 nähtuvalt on liisinguvõtjal või tema poolt nimetatud isikul õigus liisinguobjekt liisinguandjalt liisinguperioodi lõppedes välja osta, teatades liisinguandjale kirjalikult selle õiguse kasutamise soovist hiljemalt 3 kuud enne liisinguperioodi lõppemist. Seega saab järeldada, et XxxOÜ ja XxxOÜ vahel oli 30.03.2011. a. sõlmitud VÕS § 361 lg 1 mõistes kasutusrendi tüüpi liisinguleping, mille kaudu liisinguandja krediteeris liisinguvõtjapoolset liisingueseme kasutusõiguse omandamist ning XxxOÜ ei olnud liisingueseme Cartite a’160 mm Ultra 2,45 harjaste omanik vaid ainult kasutaja, mistõttu ei saanuks ta 07.11.2011. a. iseenesest müügilepingu sõlmimise ajal osundatud vallasasja omandit üle anda. Eeltoodust saab järeldada, et kostja esitatud tõenditest tuleneb vastuolu, mistõttu ei ole XxxOÜ ja AS Xxx vahelise 07.11.2011. a. müügilepinguga veenvalt tõendatud, et AS Xxx oli Cartite a’160 mm Ultra 2,45 harjaste omanik. Kohtuotsuse p-is 8 on leidnud tuvastamist, et AS Xxx oli detsembris 2011. a kompressori (CB 51, koodiga xxx), survepesuri Kärcher ja puuküttega ahju omanik. Kohus on eelpool märkinud, et on tuvastatud Xxx OÜ AS-ilt Xxx seadmete: automaatpesula, kompressori, autopesula harjad, aparaadi Kärcher ja puuahju enda valdusse võtmine. Samuti on eelpool märgitud, et tuvastamist on leidnud, et 17.11.2011. a andis AS XxxOÜ Xxx valdusse mitteeluruumi aadressil xxx Tallinnas. Tunnistaja Xxxütlustest saab teha järelduse, et eelnimetatud Xxx OÜ valdusse antud seadmed asusid mitteeluruumis aadressil XxxTallinnas (“...//AS Xxx seadmed olid nendes ruumides, seal olid autopesu automaatseadmed. OÜ Xxx kasutas seadmeid rendilepingu alusel. Seal olid valveseadmed, liikuv autopesula, siis olid neil mingid kütteseadmed. Midagi oli veel, aga ma ei mäleta. Kogu vara oli märgitud lepingus. Oli veel survepesur Kärcher ja professionaalne tolmuimeja.“ [tl 164 pöördel)]). Hageja on väitnud, et AS-ile Xxx on kirjutatud kiri, et kui võlga ei tasuta, siis kasutatakse pandiõigust, paneme ruumid kinni kui võla tasumiseni ning et see toimus detsembris. Veel on hageja esindaja väitnud, et üürileandja teostas pandiõigust, sulges ruumid, ühtki eset ruumides polnud mida enda valdusse võtta, lihtsalt suleti väravad (tl 96 pöördel). Samas on tunnistaja Xxx andnud ütlusi, et Xxx OÜ tegutses ruumides kuni jaanuari-veebruarini, mil hageja esindaja need sulges ning et seadmed jäid äriruumidesse (“...// OÜ Xxx tegutses Xxx ruumides kuni Eduard sulges need ruumid aasta alguses jaanuaris-veebruar 2013. a. OÜ Xxx tegutses Xxx4 kuu jooksul. Parandan, tegelikult ma ei mäleta, kui kaua OÜ Xxx töötas Xxx. Ei tea, mis sai neist seadmetest, mis anti kostja poolt OÜ Xxx kasutusse. Eduard ajas meid välja ja rohkem tema ei tahtnud meiega rääkida. Seadmed jäid äriruumidesse. Eduard esindas hagejat ...//“ tl 164-165). 5(9)
2-12-35326 Asjaolu, et AS Xxx oli mitteeluruumis aadressil Xxxväidetavalt olnud mootorsõiduki rehvide koos velgedega väärtuses 2400 eurot omanik, ei ole kostja tõendanud. Asjaolu tõendamiseks esitatud PIT-STOP Rehvid OÜ 21.01.2011. a. poolt XxxOÜ-le esitatud arve-saatelehest nr 110101 antud järeldust teha ei saa, sest sellelt ei nähtu mingit seost AS-iga Xxx. Samuti ei ole esitatud veenvaid tõendeid selle kohta, et mootorsõiduki rehvid koos velgedega antud ruumis olid. Kohtule on esitatud Xxx05.12.2011.a . dateeringuga seletuskirjas (tl 83, tõlge tl 118) on kinnitatud, et pesukompleksi vasakus boksis oli hoiul kaks komplekti velgedega talverehve, mis kuulusid xxx. Xxxon käesolevas asjas tunnistajana üle kuulatud, kuid tunnistajana ütlusi andes, ei avaldanud Xxx, et ruumides oleks mingid rehvid olnud. Seega ei ole võimalik esitatud tõenditest teha järeldust, et AS Xxx oleks olnud mootorsõiduki rehvide koos velgedega omanik (R. Safonovi kirjalikust kinnitusest võib aru saada justkui need oleksid olnud xxx rehvid) ja need olnuks vaidlusalusel ajal hageja ruumides. Kostja on esitanud kohtule tõendina ka XxxOÜ ja AS Xxx vahelise 30.01.2012. a. kokkuleppe, kuid sellest lepingust ei nähtu, mis asjaoludel AS Xxx on rehvide eest kahjuhüvitise maksnud (tl 162).
12.Seega loeb kohus eeltoodud põhjendustel tuvastatuks, et detsembris 2011. a oli kompressori (CB 51, koodiga xxx), survepesuri Kärcher ja puuküttega ahju omanikuks AS Xxx ja antud asjad asusid hageja mitteeluruumis aadressil XxxTallinnas. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et vaidlusalused ruumid olid tema poolt valduse võtmisel tühjad. Seega, võttes ruumid enda otsesesse valdusse, samas jättes tagamata ruumides olnud kolmandale isikule kuulunud asjade säilimise, mille tagajärjel on AS Xxx antud asjade omandi kaotanud ning sellega tekitanud viimasele kahju. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-i 5 esimesest alternatiivist tulenevalt eeldatakse sellise kahju tekitamise õigusvastasust ning VÕS § 1043 alusel tuleb see hüvitada. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg l kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 8 tuvastanud, et kompressori (CB 51, koodiga xxx) väärtus on 229 eurot, survepesuri Kärcher väärtus on 400 eurot ja puuküttega ahju väärtus on 320 eurot. Seega on kostja tasaarvestuseks kasutatud kahju hüvitamise nõue põhjendatud summas 949 eurot.
13.Hageja nõuab lisaks põhivõlale ka kasutus- ja viivitusintressi väljamõistmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 8 tuvastanud, et pooled on kokku leppinud laenu kasutamise eest tasutavas intressimääras 12% aastas. Hageja palub välja mõista laenulepingus kokkulepitud kasutusintress 12% aastas alates 11.11.2009-31.12.2010. a summas 1 001,65 eurot summalt 7 329,20 eurot. Kostja hinnangul on hageja arvestanud kasutusintressi valesti, kuivõrd ei ole arvestanud laenu jääki. Kuna kostja ei ole väitnud ega ole leidnud tuvastamist, et kostja oleks perioodil 11.11.2009-31.12.2010. a laenu tagastanud, on laenu jäägiks laenatud summa s.o 7 329,20 eurot ning kasutusintressi arvestus on järgmine: Lõpp-päev Alguspäev Laenusumma (€) Intress (aastas) Arvestatud päevi Intress (€) 31.12.10 11.11.09 7 329,20 12,00%
1 002,39
KOKKU:
1 002,39
6(9)
2-12-35326 Seega on hageja nõue kasutusintressi saamiseks perioodi 11.11.2009-31.12.2010. a eest summas 1 001,65 eurot põhjendatud.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingus kokkulepitud viivis 1% päevas tagastamata laenusummalt alates 01.01.2011-31.08.2012. a summas 1 443 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimene ja kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on kohtuotsuse p-is 6 tuvastanud, et viivisemääraks on pooled kokku leppinud 1% päevas. Viivise arvestus viivisemääraga 1% tagastamata laenusummalt päevas kuni laenulepingu ülesütlemiseni on järgmine: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) Viivis (aastas) Viivitatud päevi 27.1.11 01.01.10 7 329,20 365,00%
31.8.12 28.1.11 7 073,55 365,00%
KOKKU:
Viivis (€) 28 730,46 41 168,06 69 898,52
Hageja on vähendanud viiviseid paludes kostjalt välja mõista perioodi 01.01.201031.08.2012. a eest summas 1 443 eurot. Tulenevalt eelmärgitust peab kohus põhjendatuks hageja viivisenõuet perioodi 01.01.2010-31.08.2012. a eest summas 1 443 eurot. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista seaduses sätestatud määras viivised alates 06.09.2012. a tasumata põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele, mis kehtis kuni 14.04.2013. a loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Alates 15.04.2013. a muutus VÕS § 113 lg 1 teine lause järgnevalt: Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.12.2012. a ilmunud intressimäära teate kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2013. a 0,75 % ja 01.01.2013. a ilmunud teate kohaselt enne 1.juulit 2013. a 0,50 %. Vastavalt VÕS § 186 p-ile 2 lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Kostja on teinud kohtumenetluses tasaarvestuse avalduse 12.11.2012. a (tl 61-71). Kohus on pidanud käesoleva kohtuotsuse punktis 12 põhjendatuks kostja tasaarvestuseks kasutatud kahju hüvitamise nõuet summas 949 eurot. Seega on hageja nõue antud ulatuses lõppenud ning kohus arvestab vastavalt TsMS § 367 teisele lausele välja seaduses sätestatud määras viivised alates 06.09.2012. a kuni tasaarvestusavalduse tegemiseni, s.o 12.11.2012. a alljärgnevalt: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) Viivis (aastas) Viivitatud päevi Viivis (€) 12.11.12 6.9.12 7 073,55 7,75%
102,13
KOKKU:
102,13
Tulenevalt eelmärgitust on 12.11.2012. a seisuga põhjendatud hageja nõue kostja vastu põhisummas 7 073,55 eurot, millele lisanduvad intressid summas 1 001,65 eurot ja viivised kogusummas 1 545,13 eurot (1 443 + 102,13). 7(9)
2-12-35326 Vastavalt VÕS § 88 lg-le 8 kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega tuleb kostja nõue summas 949 eurot tasaarvestada hageja viivistega, mistõttu jääb hageja nõudeks pärast tasaarvestuse tegemist põhivõlgnevus summas 7 073,55 eurot, intress 1 001,65 eurot ja viivised summas 596,13 (1 545,13 – 949) eurot. Järgnevalt on kohus välja arvestanud seaduses sätestatud määras viivised edasi pärast tasaarvestuse tegemist, s.o alates 13.11.2012. a, vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni alljärgnevalt: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) 31.12.12 13.11.12 7 073,55 14.4.13 1.1.13 7 073,55 4.10.13 15.4.13 7 073,55
Viivis (aastas) Viivitatud päevi 7,75%
7,50%
8,50%
KOKKU:
Viivis (€) 53,79 151,16 284,98 489,93
Tulenevalt eelmärgitust on põhjendatud kostjalt välja mõista seaduses sätestatud määras viivised perioodi 13.11.2012. a (s.o peale tasaarvestusavalduse tegemist) kuni kohtulahendi tegemiseni, s.o 04.10.2013. a, eest summas 489,93 eurot ja alates 05.10.2013. a seaduses sätestatud määras (VÕS § 113) põhinõudelt 7 073,55 eurot kuni põhivõla kohase täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 7 073,55 eurot, intress 1 001,65 eurot ja viivis 1 086,06 eurot.
15.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. 12.09.2012. a määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja määras seada hagi tagamiseks AS-i Xxxkasuks Xxxkuuluvale Harju Maakohtu Tallinna linna ja Harjumaa kinnistusjaoskonna registriossa nr xxx kantud kinnisasjale aadressil xxx neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 10 956,36 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta Harju Maakohtu 12.09.2012. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on ca 91 % haginõudest arvestades haginõude arvestamisel tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid vastavalt TsMS § 133 lg-le 2 summas, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viiviste summale hagi esitamise seisuga võetud seadusjärgses viivise määras, tuleb 91 % menetluskuludest jätta kostja kanda ja ülejäänud osas hageja kanda (s.o 9 % ulatuses) TsMS § 173 lg 4 kohaselt. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2) 8(9)