AS STOPPTULI hagi Poderi Kinnisvara OÜ vastu asjade valduse saamiseks või kahju hüvitamiseks ja saamata jäänud tasu väljamõistmiseks ning Poderi Kinnisvara OÜ vastuhagi AS STOPPTULI vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
22 038,66 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS STOPPTULI apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AS STOPPTULI (registrikood 10308176, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Danil Lipatov Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Poderi Kinnisvara OÜ (end. Poderi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10090470, asukoht Tallinn), seaduslikud esindajad juhatuse liige Alla Fleiderviš ja Oleg Lilleberg, lepinguline esindaja Lilia Kožina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.04.2015 otsus tühistada osaliselt vastuhagi rahuldamise osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Jätta rahuldamata AS STOPPTULI hagi Poderi Kinnisvara OÜ vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või alternatiivselt hüvitise saamiseks ja saamata jäänud tulu saamiseks.
3.2.Rahuldada osaliselt Poderi Kinnisvara OÜ vastuhagi AS STOPPTULI vastu võla ja viivise saamiseks.
3.3.Välja mõista AS-lt STOPPTULI Poderi Kinnisvara OÜ kasuks 4697,23 eurot, millest 1314,40 eurot on põhivõlg ja 3382,83 eurot viivis.
3.4.Jätta rahuldamata Poderi Kinnisvara OÜ vastuhagi AS STOPPTULI vastu 11.11.2011 arve nr 339 alusel 2011. aasta eest viivise 2068,43 eurot saamiseks, arvete tasumisega viivitamise eest viivise saamiseks summas, mis ületab 3382,83 eurot, ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks.
3.5.Maakohtus kantud hagiga seonduvad menetluskulud jätta AS STOPPTULI kanda ja vastuhagiga seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.6.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskuludest jätta 90% AS STOPPTULI kanda ja 10% Poderi Kinnisvara OÜ kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.06.2014 esitas AS STOPPTULI (hageja) maakohtule Poderi Kinnisvara OÜ (end. Poderi Kinnisvara Aktsiaselts, kostja) vastu hagi (vähendatud 10.09.2014, vähendatud ja täpsustatud 03.10.2014 ning täpsustatud 10.04.2015). Hageja palus välja mõista kostja valdusest asjad – automaatpesula näiduga 039200, automaatpesula harjased Cartite à 160 mm Ultra 2,45 ja velgedega rehvide komplektid ning saamata jäänud tulu 3836 eurot. Juhul, kui asju pole säilinud, palus hageja alternatiivselt välja mõista kostjalt hageja kasuks asjade eest hüvitise 11 437 eurot.
2.09.11.2009 sõlmiti poolte vahel autopesula pidamise otstarbeks mitteeluruumi üürileping kaheks aastaks, millega andis kostja hagejale rendile ruumid asukohaga Punane tn 56A Tallinnas. 2011. aasta novembris sõlmitud rendilepingu alusel andis hageja rendile Verkerlas OÜ-le autopesula tegevuse käigus hageja poolt soetatud seadmed, mis asusid renditud ruumides Punane tn 56A Tallinnas, muu hulgas automaatpesula näiduga 039200 (väärtus 4500 eurot), automaatpesula harjased Cartite à 160 mm Ultra 2,45 (väärtus 4837 eurot) ja velgedega rehvide komplektid (väärtus 2100 eurot).
2(9)
3.Pärast seda, kui kostja teatas OÜ-ga Verkerlas lepinguliste suhete lõpetamisest, palus OÜ Verkerlas seaduslik esindaja RS üüriruumides asuva vara tagastamist. Kostja töötaja Eduard vastas, et mingit vara nende ruumides ei ole. 30.01.2012 pidi hageja välja maksma kahju hüvitise ALB Auto OÜ-le seoses mootorsõidukite rehvide komplektide kaotusega 2100 eurot. 2013. aastal Verkerlas OÜ likvideeriti, kuid endine OÜ Verkerlas juhatuse liige RS pöördus 2014. aasta mais veelkord kostja poole nõudega asjad tagastada. Kostja keeldus. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-35325 kinnitab kostja ebaseaduslikku valdust hagejale kuuluvate asjade üle. Kostja 10.03.2015 e-kirjas kinnitas, et üürilepingu lõppemisel üüripinnale jäetud esemed ei olnud kasutuskõlblikud ja nende utiliseerimiseks oli vaja täiendavaid rahalisi vahendeid. Hageja ei ole andnud nõusolekut oma asjade utiliseerimiseks.
4.Ajavahemikul, mil hageja asjad olid kostja ebaseaduslikus valduses, ei saanud hageja nende rentimisest kasumit. Lähtuvalt 10.11.2011 rendilepingu kohasest üürist 137 eurot kuus on alates 2012. aasta veebruarist, mil kostja lõpetas lepingulised suhted OÜ-ga Verkerlas ja jättis asjad endale, möödunud 28 kuuga hagejal saamata jäänud tulu 3836 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või lõpetada menetluse. Hagi aluseks olevad asjaolud on läbi vaadatud tsiviilasjas nr 2-12-35326, milles tehtud otsus on jõustunud.
6.Hagi tuleb jätta rahuldamata. Nõue on aegunud (VÕS § 338, AÕS 48 lg 1). Hagi on tõendamata. Kostjal ei olnud mingeid suhteid ALB Auto OÜ-ga ega kohustusi ALB Auto OÜ ees. Hageja oli varem loovutanud nõude kostja vastu AP-le. Hageja 2011. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et hagiavalduses märgitud vara aruandes ei kajastu, s.t vara ei kuulunud hagejale. Pärast lepingu lõppemist hageja poolt ruumidesse jäetud esemetel ei olnud mingit väärtust, sest need olid kasutuskõlbmatud. Liisingulepingu kohaselt ei olnud harjade asukoht Punane 56a, vaid Narva mnt 13a416. Puudub tõend, millest oleks näha, et just hagiavalduses märgitud esemed oid jäetud kostja ruumidesse. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
7.Kostja esitas 02.09.2014 vastuhagi, milles palus välja mõista hagejalt kostja kasuks põhivõlgnevuse 3382,83 eurot, viivise 31.08.2014 seisuga 6672,16 eurot ja viivise alates 01.09.2014 kuni kohustuse täitmiseni.
8.09.11.2009 poolte vahel sõlmitud üürilepingu kohaselt andis kostja hagejale üürile äriruumi aadressil Punane 56a, Tallinn. Hageja oli kohustatud tasuma kostjale üüri 766,94 eurot kuus ja kommunaalmaksed. Hageja jättis süstemaatiliselt oma kohustused täitmata. 14.10.2011 andis kostja hagejale üle üürileandja pandiõiguse teostamise teate. Pärast teate saamist jätkas hageja üüritud pinnal oma majandustegevust ja sõlmis OÜ-ga Verkerlas seadmete rendilepingu. 16.11.2011 lõpetati üürileping poolte vahel seoses sellega, et hageja ei olnud võlgnevust kustutanud, vaid suurendanud. Hageja poolt tasumata üür ja kõrvalkulud alates 01.10.2011 kuni 18.11.2011 moodustavad kokku 3382,83 eurot. Üürilepingu p 6.1 kohaselt on üürnik kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas. Hageja vastuväited vastuhagile
3(9)
9.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Üüriarved on tasutud õigeaegselt. Alates 2011. aasta oktoobrist tegi üüri maksed Verkerlas OÜ sularahas. Esitatud arved ei sisalda mingeid märke võlgnevuse ja viiviste kohta. Arve nr 339 viiviste kohta on võltsitud ja esitatud andmetest ei ole võimalik kontrollida viivisenõude arvestust. 3 aasta jooksul ei ole kostja esitanud hagejale rendilepingu alusel ühtki võlanõuet. Vastuhagi nõue on fabritseeritud ja tõendamata. Üüriarvete tasumist kinnitab raamatupidamise bilansi väljavõte, kuid raamatupidamisdokumendid olid pesula ruumides, kui kostja juurdepääsu blokeeris. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus 27.04.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistis välja hagejalt kostja kasuks võlgnevuse 6765,66 eurot ja jättis rahuldamata vastuhagi põhinõuet ületava viivise nõude osas. Maakohus jättis hagiga seonduvad menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seonduvad menetluskulud poolte endi kanda.
11.Hageja AÕS § 80 lg-st 1 tulenev vindikatsiooninõue ei ole aegunud.
12.Tsiviilasjas nr 2-12-35326, kus poolteks olid kostja ja AP, on kohus tuvastanud, et kostja oli detsembris 2011 kompressori (CB 51, koodiga 390610800) väärtusega 229 eurot, survepesuri Kärcher väärtusega 400 eurot ja puuküttega ahju väärtusega 320 eurot omanik ning eelnimetatud asjad asusid kostja mitteeluruumis aadressil Punane 56A Tallinnas (otsuse punktid 8 ja 12, I kd tl 49-57). Samas tsiviilasjas asusid nii ringkonnakohus kui ka maakohus seisukohale, et tõendatud ei ole asjaolu, et AS-le STOPPTULI oleksid kuulunud automaatpesula seade, harjased ja velgedega rehvid, mille väljaandmist hageja nõuab käesolevas asjas. Käesolevas asjas selgitas kohus 19.09.2014 määruses pooltele, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-12-35326 on maakohus ja ringkonnakohus leidnud, et tõendatud ei ole asjaolu, et AS-le STOPPTULI oleks kuulunud automaatpesula seade, harjased ja velgedega rehvid, mille väljanõudmist hageja käesolevas tsiviilasjas nõuab, tuleb hagejal esitada tõendid, mis tõendavad, et hageja on eelnimetatud asjade omanik.
13.Tsiviilasjas nr 2-12-35326 asus kohus seisukohale, et asjas esitatud tõenditest ei tulene, et mootorsõiduki rehvid koos velgedega olid aadressil Punane 56a, Tallinn, asuvas ruumis (I kd tl 54). Ka käesolevas asjas ei ole võimalik asuda teistsugusele järeldusele, arvestades asjas esitatud tõendeid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt valduse ülevõtmise ajal oleksid olnud seal sõiduauto rehvid koos velgedega.
14.Hageja raamatupidamise andmete kohaselt on jaanuaris 2011 kajastatud firma põhivahendite hulgas automaatpesula Cartier maksumusega 4500 eurot (I kd tl 110). Maakohus leidis, et sellega on tõendatud, et hageja oli autopesuseadme lugemiga 039200 omanik väidetava omandi kaotuse ajal jaanuaris 2011. Asjas ei ole esitatud tõendeid asjaolu kohta, et hageja oleks automaatpesula omanik ka käeoleval hetkel. Kuna hageja nõudeõigus tuleneb nõude loovutamise lepingust, siis ei ole asjas esitatud tõendeid, millest tulenevalt nähtuks, et automaatpesula omanik on olnud enne 04.04.2014 nõude loovutamist ALB Auto OÜ. ALB Auto OÜ ja TAMWAY OÜ vahel 30.03.2011 sõlmitud liisingulepingust (I kd tl 109) nähtub, et liisinguobjekt oli 39 Carlite harjast ostuhinnaga 79,50 eurot tükk, kokku 3100,50 eurot (ilma käibemaksuta). Liisingulepingu punktist 4.1 nähtub, et liisinguperiood oli 36 kuud ning punkt 6.1 kohaselt liisinguvõtjal või tema poolt nimetatud isikul on õigus
4(9)
liisinguobjekt liisinguandjalt liisinguperioodi lõppedes välja osta. ALB Auto OÜ ja TAMWAY OÜ vahel sõlmiti 30.03.2011 kasutusrendi tüüpi liisinguleping VÕS § 361 lg 1 mõistes. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et ALB Auto OÜ on harjaste omanik, seega ei ole tuvastatav, et harjased kuulusid ALB Auto OÜ ning nende nõudeõigus on loovutatud hagejale.
15.Kuna ei ole tuvastatud, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu asjade väljanõudmise osas, ei kuulu rahuldamisele ka hageja alternatiivne, kahju hüvitamise nõude. Rahuldamisele ei kuulu ka hageja nõue mõista kostjalt välja saamata jäänud tulu seoses asjaoluga, et hageja ei ole saanud käesoleva vaidluse aluseks olevaid vallasasju kasutada, kuna hageja omandiõigus ei ole tuvastatud.
16.Poolte vahel eksisteeris üürilepingust tulenev võlasuhe, mis on lõppenud 16.11.2011 (maakohus on otsuses ebaõigesti märkinud 16.11.2014). Hageja esitatud käibesaldo andmik pealkirjaga „hankijatele tasumata arved“, milles on kajastatud arved nr 315, 342, 350 ja 351 (I kd tl 117), ei tõenda, et hageja on korrektselt üürilepingut täitnud, tasudes kostjale esitatud arved. Olukorras, kus poolte vahel oli üürileping sõlmitud ning arved on hagejale esitanud, tuleb hagejal tõendada, et nimetatud arved on tasutud või tasumiseks puudub alus. Hageja ei ole seda teinud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et alates oktoobrist 2011 tegi üürimaksed Verkerlas OÜ sularahas. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et on eelnimetatud arved kostjale tasunud või tasumiseks puudub alus, samuti ei ole hageja tõendanud, et Verkerlas OÜ on arved tasunud sularahas, on kostja vastuhagi rahuldamine põhinõude osas põhjendatud.
17.Kostja palub hagejalt välja mõista viivise mitteeluruumi üürilepingu p-s 6.1 sätestatud määras, milleks on 0,5% tasumata summast päevas juhul, kui üürileandja on esitanud arved õigeaegselt (I kd tl 16). Kuivõrd kostja põhinõue on 3382,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 6672,16 eurot, ning kostja ei ole kohtule põhjendanud, miks viivisenõue on põhinõudest suurem, on hagejalt viiviste väljamõistmine osas, mis on põhinõudest suurem, põhjendamatu. Hageja ei ole taotlenud viivise vähendamist, seega kohus ei vähenda viivist omaalgatuslikult. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme (TsMS § 438 lg 1, § 231 lg 2, lg 4). Maakohus on õigesti tuvastanud, et asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõue ei ole aegunud ja automaatpesula, kompressor, autopesula harjad, aparaat Kärcher ja ahi olid kostja valduses ruumide ülevõtmise ja pandiõiguse teostamise ajal. Kostja kinnitas 12.02.2015 avalduses ja 10.03.2015 e-kirjas hagejale kuuluvate asjade olemasolu ja utiliseerimist kostja poolt. Pandiõiguse teostamisega tunnistas kostja hageja omandiõigust. Ükski kolmas isik ei ole nende asjade suhtes nõudeid esitanud. 03.10.2014 esitas hageja omandiõigust tõendavad dokumendid: 1) nõude loovutamise leping nr 04/11/13, 2) ALB Auto OÜ põhivõlgnike nimekiri 2011. aasta jaanuari seisuga, 3) liisinguleping nr JER 11-2792, 4) Pit-stop rehvid OÜ arve nr 112816, 5) kauba sissetulek nr 522/37.
20.Maakohus jättis 19.09.2014 ja 27.11.2015 määrusega hageja tunnistajate ülekuulamise taotlused tõendamaks, et Punane 56a Tallinnas on hagejale kuuluvad asjad,
5(9)
rahuldamata, märkides, et asjaolu kohta on juba tõendid esitatud. Hageja oli veendunud, et nimetatud asjaolu on piisavalt tõendatud. Maakohus võttis hagejalt võimaluse esitada muid tõendeid. Et tõendite kogumine ja analüüsimine ei ole apellatsioonikohtu pädevuses, tuleb saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
21.Maakohus on vastuhagi osalisel rahuldamisel oluliselt rikkunud materiaalõiguse norme (VÕS § 113 lg 1). Kostja esitatud arveid ei saa pidada asjakohasteks tõenditeks väidetava võlgnevuse tõendamisel, sest arve esitamine iseenesest ei või olla teenuse osutamise kinnituseks ja esitatud arvetel puuduvad andmed konkreetse perioodi, arve esitamise aluse ja eelmiste perioodide väidetava võlgnevuse ja viivise kohta. Ei ole võimalik tuvastada nõude alust, sisu, sissenõutavaks muutumise aega ega aegumistähtaega. Hageja viitas sellele 10.04.2015 seisukohas. Vastuhagi ei ole tõendatud. Vastustaja seisukoht
22.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb osaliselt tühistada maakohtu otsus vastuhagi osalise rahuldamise kohta, kuna maakohus on ebaõigesti hagejalt kostja kasuks välja mõistnud 2068,43 eurot. Selle summa osas tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise kohta tehtud otsus on õige ja selles osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
24.TsMS § 651 lg 1 järgi ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata vastuhagis esitatud viivise nõude, kuna apellatsioonkaebuses ei ole seda vaidlustatud.
25.Kolleegium nõustub maakohtu otsusega hagi rahuldamata jätmise kohta ja TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Kolleegium märgib, et hageja poolt hagi alusena esitatud väited ja tõendid on omavahel vastuolus või viitavad võimalikele õigusmuudatustele või -suhetele, mida hageja ei ole esile toonud ega selgitanud.
26.Hageja tugineb apellatsioonkaebuses jätkuvalt väitele, et hagejal on omandiõigus nõutavate asjade suhtes, kuid ei ole ka apellatsioonkaebuses selgelt ja jälgitavalt esile toonud, mis alusel tema omandiõigus tekkis. Hageja viitest nõude loovutamise lepingule võib mõista, et hageja arvates sai hageja omanikuks kostja valduses olnud asjade väljanõudeõiguse loovutamisega hagejale ALB Auto OÜ ja hageja vahelisel kokkuleppel (AÕS § 93). Asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise õiguse loovutamise lepingust, millele hageja tugineb numbriga 04/11/13, kuid mis on nummerdatud 04/04/14, nähtub, et leping on sõlmitud 04.04.2014 (I kd tl 107) ja ALB Auto OÜ loovutab hagejale nõuded, mis on seotud automaatpesula, harjaste ja mootorsõiduki rataste kahe täiskomplekti väljanõudmisega ebaseaduslikust valdusest. Maakohus oli põhjendatult seisukohal, et ei ole tõendatud, et automaatpesula ja automaatpesula harjaste omanik oli hagejale nõudeõiguse loovutamisel ja enne seda ALB Auto OÜ.
6(9)
27.Hageja tugineb apellatsioonkaebuses lisaks nõude loovutamise lepingule ka ALB Auto OÜ põhivahendite nimekirjale 2011. aasta jaanuari seisuga ja liisingulepingule nr JER 11-2792. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna nimetatud tõendid alust asuda seisukohale, nagu oleks ALB Auto OÜ olnud asjade väljanõudeõiguse loovutamisel asjade omanik, kellelt hageja oleks võinud asjad või väljanõudeõiguse omandada. Apellatsioonkaebuses viidatud põhivahendite nimekirjast 2011. aasta jaanuari seisuga (I kd tl 110) nähtub, et tegemist ei ole mitte ALB Auto OÜ, vaid hageja põhivahendite nimekirjaga. Nii on tuvastanud ka maakohus. Põhivahendite nimekiri 2011. aasta jaanuari seisuga ei tõenda, et väljanõudeõiguse loovutamisel 04.04.2014 oleks automaatpesula omanik olnud ALB Auto OÜ. Liisingulepingust automaatpesula harjaste kohta (I kd tl 109) nähtub, et ALB Auto OÜ on liisinguvõtja ning puuduvad andmed ALB Auto OÜ omandiõiguse kohta.
28.Kaebuse väited ei anna alust asuda erinevale järeldusele maakohtust selles, et ei ole tuvastatud, et kostja poolt ruumide valduse ülevõtmise ajal oleksid seal olnud mootorsõiduki rehvid koos velgedega. Hageja ise on kohtule esitanud RS kirjaliku kinnituse, mille kohaselt olid üüritud pinnal hoopis AP-le kuuluvad rehvid (I kd, tl 28 ja tõlge tl 29). Seega on ka rehvide osas esitatud tõendid vastuolulised ja ei kinnita ALB Auto OÜ-le kuulunud rehvide ja velgede asumist valduse ülevõtmise ajal üüritud ruumides. Kostja 12.02.2015 avaldus ja 10.03.2015 e-kiri ei tõenda vastupidist. 2015. aasta veebruaris pidasid pooled kompromissi läbirääkimisi. Kostja 10.03.2015 e-kirja kohaselt (I kd tl 166) ei olnud üürilepingu lõppemisel üüripinnal mingisuguseid autorattaid. Ringkonnakohus märgib lisaks, et mootorsõiduki rehvide ja velgede kahe täiskomplekti nõude ese on jäänud nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonkaebuses konkretiseerimata.
29.Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mille alusel peaks ringkonnakohus kontrollima saamata jäänud tulu nõude rahuldamata jätmist.
30.Vastuhagi osalise rahuldamise osas leiab kolleegium, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud kostja nõude hageja vastu, mis tulenes arvest nr 339. Kostja 11.11.2011 arve nr 339 2068,43 euro tasumiseks selgituse kohaselt oli tegemist arvega 2011. a viivise tasumiseks vastavalt üürilepingu p-le 6.1. Hageja on vastuses vastuhagile väitnud, et arve nr 339 on võltsitud ja sellel ei ole selgelt välja toodud viivise arvestust (I kd, tl 114) ja 10.04.2015 menetlusdokumendis (I kd, tl 187) hageja täpsustas, et viivise arvestuse puudumise tõttu ei ole võimalik kindlaks määrata, millise perioodi eest on viivis arvestatud ja kontrollida, kas nõue võib olla aegunud. Hageja väidete kohaselt on ta tasunud 2011.a. üüri ja teenuste eest tähtaegselt ning alates oktoobrist 2011 on tasunud Verkerlas OÜ. Vaatamata sellele ei ole kostja esile toonud ega selgitanud, milliste arvetega viivitamise eest ja millisel perioodil on viivis, mille tasumist nõutakse arve nr 339 järgi, arvestatud. VÕS § 113 lg 1 järgi viivise väljamõistmiseks peab võlausaldaja esile tooma, millise kohustuse täitmisega viivitamise ja millise perioodi eest on viivist arvestatud. Kuna üüri tuli hagejal tasuda 09.11.2009 lepingu p 3.2 järgi igakuiselt, siis oleks tulnud nõutav viivis seostada tasumata arvetega. Kostja seda teinud ei ole. Ainuüksi kogu viivise kohta arve esitamine ilma arvestamise aluseid välja toomata ei anna alust viivise nõude rahuldamiseks. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et maakohus on kostja vastuhagi viivise 2068,43 eurot osas ebaõigesti rahuldanud.
7(9)
31.Ülejäänud tasumata arvete osas, mis on esitatud üüri ja vahendatud teenuste kohta, ei ole maakohus vastuhagi osalise põhjendatuse käsitlemisel tuginenud ainuüksi kostja esitatud arvetele, nagu väitis apellant. Maakohus on vastuhagi osaliselt rahuldanud mitteeluruumi üürilepingule tuginedes. Kostja tõi vastuhagis esile ajavahemiku 01.10.2011-18.11.2011 eest tasumisele kuulunud üürilepinguga kokkulepitud tasude suurused ja tasumise kuupäevad ja väitis, et hageja ei ole üüri ja kõrvalkulusid tasunud. Hageja ei vaielnud maakohtu menetluses üüri ja kõrvalkulude suurusele vastu, kuid väites, et alates 2011. aasta oktoobrist maksis üürilepingu järgi tasumisele kuuluva Verkerlas OÜ sularahas. Maakohus on vastuhagi õigusliku põhjenduse juures õigesti viidanud muu hulgas VÕS § 82 lg-le 1, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
32.Eeltoodut kokkuvõttes tuleb vastuhagi üüri ja kõrvalkulude saamiseks rahuldada 1314,40 euro ulatuses (3382,83-2068,43).
33.Üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmisega oktoobris ja novembris 2011 seonduvalt esitatud viivise nõude osalisel rahuldamisel on maakohus õigesti kohaldanud VÕS § 113 lg 1, mille esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 09.11.2009 lepingu p 6.1 järgi oli viivise määraks maksetega viivitamisel 0,5% päevas. Kostja on esile toonud, millal muutus üüri ja kõrvalkulude tasumise nõue sissenõutavaks ja esitanud vastuhagi esitamise seisuga (31.08.2014) viivise arvestuse (I kd, tl 71), mille kohaselt oli selleks ajaks viivis 6672,16 eurot. Maakohus mõistis välja viivist 3382,83 eurot. Vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suurust arvestades ja samuti seda, et hageja ei ole esitanud taotlust viivise vähendamiseks, tuleb maakohtu otsus viivise 3382,83 eurot väljamõistmise osas jätta muutmata.
34.Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt tõendite kogumine ja analüüsimine ei ole apellatsioonikohtu pädevuses, on ekslik. TsMS §-st 633 ja § 652 lg-st 3 tuleneb, et hagejal oli seaduses sätestatud alustel võimalik ja vajalik esitada asjaolude tõendamiseks tõendite vastuvõtmise või kogumise taotlused ringkonnakohtule apellatsioonkaebuses. Apellatsioonkaebuses ei ole selliseid taotlusi esitatud. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kaebuse väited, mille kohaselt maakohus jättis rahuldamata hageja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Puudub alus asuda seisukohale, nagu oleks tunnistajate ülekuulamise korral pidanud tegema teistsuguse otsuse. Kolleegium märgib, et hageja ei ole pärast maakohtu poolt tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist esitanud kohtule TsMS § 333 lg 1 järgi vastuväidet. Eeltoodu välistab TsMS § 333 lg 3 järgi sellele apellatsioonkaebuses tuginemise.
35.Maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotamine on õige ja kolleegiumil pole alust seda muuta vaatamata sellele, et vastuhagi osas apellatsioonkaebuse osaliselt rahuldati.
36.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega seonduvalt tuleb apellatsiooniastme menetluskuludest TsMS § 163 lg 1 järgi jätta 90% apellandi kanda ja 10% vastustaja kanda.
8(9)
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.