Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
02. oktoober 2013. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-33937
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
M T hagi Kaido Kiin vastu elamus ehituslike puuduste kõrvaldamiseks Hageja M T, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja Kaido Kiin, isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Keelduda menetlusse võtmast M T hagi Kaido Kiin vastu. Tagastada hagiavaldus hagejale peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edastada määrus hagejale.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik 17.07.2013. a esitas hageja M T Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Kärdlas hagi Kaido Kiin vastu. 30.07.2013. a määrusega jättis kohus käiguta M. T hagi Kaido Kiin'i vastu ning andis hagejatele tähtaja (30 päeva) puuduste kõrvaldamiseks, mis olid märgitud kohtumääruse põhjendavas osas 30.08.2013. a esitas hageja täiendatud hagiavalduse koos selgitusega, et käis Haapsalu kohtumajas ja nummerdas ja seadis järjekorda kõik 17.07.2013. a esitatud hagiavalduse lisad.
Kohtumääruse põhjendus TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 30.07.2013. a määruses märkis kohus, et hagi ei saa menetleda hageja poolt esitatud kujul, jättis hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja (30 päeva) puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud kohtumääruse kohaselt hageja ei ole hagiavalduses märkinud oma selgelt väljendatud nõuet. Kohus selgitas hagejale, et kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus TsMS § 442 lg-st 5, mille kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seega kohustas kohus hagejat esitama kohtule konkreetne nõue, mida ta taotleb, et kohus saaks resolutsiooniga selgelt ja arusaadavalt nõuded lahendada. 30.08.2013. a hageja poolt esitatud täiendatud hagiavalduses märgitud hagi ese koosneb 24-st eraldi välja toodud nõudest, millised on selgelt piiritlemata ja üldsõnalised. Hagiavalduses välja toodud nõuete alusel ei ole võimalik käesolevat tsiviilasja lahendada selliselt, et kohtuotsuse resolutsioon vastaks TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele, st et resolutsioon oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka ilma muu kohtuotsuse tekstita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.2010. a otsus nr 3-2-1-71-10). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 30.09.2010. a lahendis asjas nr 3-2-1-72-10 p-s 16 nõustunud kassatsioonkaebuse seisukohaga, et asjas tehtud kohtuotsuse resolutsioon ei ole piisavalt selge. Maakohtu otsuse resolutsioon oli vaieldavas osas järgmine: "Kohustada LasComp Eesti AS-i kõrvaldama Tallinnas, Wismari 32a asuvates korterites 10 ja 11 sadevete läbijooksu probleem ning viima 10.04.2003 töövõtulepinguga nr 04/10-1L vastavusse korteriomandite nr 10 ja 11 heliisolatsioon." Riigikohus märkis, et Riigikohus on 28. aprillil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 tehtud otsuse p-s 26 jõudnud pea sarnases sõnastuses otsuse resolutsiooni korral (tsiviilasjas nr 2-05-129) järgmisele seisukohale: "Kolleegiumi arvates ei vasta 24. novembri 2006. a kohtuotsuse resolutsioon osas, milles kohustati hagejaid viima lepinguga vastavusse korterite lagede heliisolatsioon, TsMS § 442 lg 5 teise lause nõuetele. Selline resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav otsuse muu tekstita, samuti on ka eraldi võttes ebamäärane, mida peetakse silmas "lepingule vastavuse" all. Selle vältimiseks pidanuks kohus lahti kirjutama, mida ta "lepinguga vastavusse viimisena" mõistab." Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud mitmed hagis esitatud tööd (nõuded) teostada kas normidele või projektile vastavalt, täpsustamata, mida konkreetselt on hageja vastavusse viimisega silmas pidanud. Kohtu hinnangul peab hageja juba hagiavalduses esitama oma nõude sellisel kujul, et hagiavalduses esitatud nõuetele põhjal oleks võimalik hagi üheselt ja selgelt lahendada. Kohus viitab siinjuures Riigikohus 10.10.2007. a lahendile asjas nr 3-2-1-53-07 p-le 14: „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt
väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on kolleegiumi arvates hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Eelnevast järeldub, et hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Eelnevast järeldub kolleegiumi arvates ka see, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud TsMS § 363 lg 1 pdes 2-5 ja lg-tes 3-6 nimetatud andmed.“ TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses muu hulgas eelkõige välja hageja nõuded. Kuna hageja poolt esitatud nõuded ei olnud selged, on kohus käesolevas asjas andnud hagejale piisavalt pika tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Käesolevas tsiviilasjas esitatud täiendatud hagiavalduses hagi eseme all esitatud nõuded ei ole käsitletavad kui hageja selgelt väljendatud ja üheselt arusaadavad nõuded. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud kujul ei ole võimalik hagiavaldust menetleda ega lahendada. 30.07.2013. a hagi käiguta jätmise määruses märkis kohus, et olenevalt hageja poolt esitatud nõudest tuleb välja tuua konkreetsed hagi aluseks olevad asjaolud so faktilised asjaolud, millel hageja nõue põhineb. Hageja on 30.08.2013. a hagiavalduses hagi alusena kirjeldanud vaid toimunud sündmusi ja üldsõnaliselt välja toonud, et tugineb hagi esemena välja toodud nõuete esitamisel põhiliselt lisas 2 ja 3 esitatud ehitusekspertiisile. Hageja on esitanud lisade nimekirja ja nummerdanud kohtule esitatud lisad, kuid hagiavalduses puudub ülevaade, millise tõendiga mida hageja tõendada soovib. Samuti ei ole hageja märkinud hagiavalduses hagi hinda vaid välja toonud, et tasutud on riigilõiv 300 eurot. Hagiavaldusest ei selgu, millel põhineb hageja rahaline nõue kostja vastu summas 930 eurot, mis hagejal kulus ehitusekspertiisiks. Arvestades kõiki eeltoodud puuduseid kogumis, leiab kohus, et hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg-s 1 sätestatud nõuetele. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui hagiavaldusel on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Lähtudes eeltoodust kohus keeldub menetlusse võtmast M T hagi Kaido Kiin vastu, kuna hageja ei kõrvaldanud 30.07.2013. a kohtumääruses välja toodud hagiavalduses esinevaid puuduseid. Hagiavaldus koos lisadega tagastada hagejale peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hageja esitada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 ja 6 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.