Kirjalik menetlus TsMS § 403 lg 1 alusel hageja ja kostja 1 nõusolekul, kostja 2 suhtes TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada, seejuures T.B. suhtes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista J.L.’lt (isikukood x) ja T.B.’lt (isikukood x) solidaarselt AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks 9931,65 € (üheksa tuhat üheksasada kolmkümmend üks eurot ja 65 senti, millest 6261,61 € laenu tagastamata põhiosa, 385,15 € intressivõlg ja 3284,89 € otsuse tegemise päeva 30.09.2013 (kaasa arvatud) seisuga sissenõutavaks muutunud laenu põhiosalt arvestatud viivis).
3.Välja mõista J.L.’lt ja T.B.’lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks viivis 16% tasumata põhinõudest aastas (0,04445% päevas) alates 01.10.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate J.L. ja T.B. kanda.
5.Välja mõista J.L.lt ja T.B.lt solidaarselt 500 € (viissada eurot) AS SEB Pank kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks.
6.Kostja T.B. suhtes tehtud tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Tsiviilasi nr 2-12-48335 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. T.B. võib tagaseljaotsuse peale esitada Pärnu Maakohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kuid mitte. Lahendi vaidlustamisel nõutava riigilõivu ja/või kaja esitamisel nõutava kautsjoni tasumiseks saab menetlusosaline seaduses sätestatud alustel ja korras taotleda menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
21.11.2012 AS SEB Pank esitas Pärnu Maakohtule hagi solidaarselt J.L. ja T.B. vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. 19.12.2008 sõlmisid AS SEB Pank laenuandjana ning J.L. ja T.B. laenuvõtjatena laenulepingu nr L080042388, millega hageja andis kostjatele laenu 8758 €, laenu kasutamise sihtotstarbega tasuda lepingust nr L070031968 tulenev võlgnevus. Kostjad kohustusid tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 10.01.2009 kuni 10.12.2012 iga kalendrikuu 10.kuupäeval. Intressimääraks lepiti kokku 16% aastas. Kostjad tasumise graafikut ei täitnud, mistõttu edastas hageja kostjatele 14.06.2010 teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 11.07.2010. Võlgnevust tähtaegselt ei tasutud, mistõttu ütles hageja alates 12.07.2010lepingu üles. Lepinguga kohustusid kostjad tasuma laenu tagasimaksetega viivitamise korral viivist kokkulepitud intressimääras, s.o 16% aastas. 21.11.2012 seisuga võlgnevad kostjad hagejale 9060,48 €, millest põhiosa 62621,61 €, intressid 385,15 €, põhiosa viivised 2413,72 €. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 9060,48 € ja viivise 16% põhinõudest aastas alates 21.11.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUSED
Kostja J.L. sai hagiavalduse lisadega isiklikult allkirja vastu kätte 28.01.2013 kohtukantseleis (lk 30), kostja T.B. kinnitas elektrooniliselt edastatud dokumentide kättesaamist 29.01.2013 (lk 38). T.B. ei ole hagiavaldusele vastanud. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-12-48335
Kostja J.L. 13.02.2013 kirjalikus vastuses (lk 40) tunnistab võlgnevust. J. L. selgitab, et makseraskused tekkisid seoses töö kaotamisega koondamise tõttu. Pool aastat kattis laenumakseid laenukindlustus, J. L. ise asus aktiivselt tööd otsima, kuid tema erialast tööd ei olnud võimalik saada. Seejärel osales J. L. töötukassa pakutud ettevõtluskoolitusel, kirjutas äriplaani ning taotles ettevõtluse alustamiseks raha töötukassalt. Saanud töötukassalt positiivse vastuse, alustas kostja L. 2010.a märtsis oma ettevõtte loomisega. Majanduse olukord ettevõtte korralikku käivitamist ei soosinud. Seoses võlgade tekkimisega panga ees kui ka ettevõttel tekkisid tülid eraelus ja kostjate kooselu purunes. Kostja J.L. kinnitab, et võtab vabatahtlikult laenust tulenevad kohustused enda kanda, kuid tema majanduslikku olukorda arvestades taotleb laenu tagastada mõistliku maksegraafiku alusel ning võimaluse korral läbi rääkida ka viiviste mittetasumist. J. L. märgib, et peab maksma elatist tütrele ning tema hetkeline majanduslik olukord lubab hagejale maksta 50 € kuus, tulevikus olukorra paranemisel on J. L. valmis tasuma suuremaid summasid. J. L. on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning nõustub tasuma osaliselt menetluskulud.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, kuna hageja ja hagile tähtaegselt vastanud kostja 1 on nõus kirjaliku menetlusega. 02.09.2013 määrusega kohus määras pooltele tähtpäeva täiendavate tõendite, avalduste ja vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aja. Kostja 2 T.B. ei ole kirjaliku vastuse esitamiseks antud ega 02.09.2013 määratud täiendava tähtaja jooksul hagile kirjalikult vastanud ega oma seisukohta hageja nõuete osas esitanud. Tutvunud esitatud poolte kirjalike seisukohtade, nõuete ja vastuväidetega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud täies ulatuses.
2.TsMS § 407 lg 1 alusel kohus teeb T. B. suhtes tagaseljaotsuse ja rahuldab hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna T. B. ei ole tähtaegselt hagile kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3.Asjas ei ole vaidlust, et pooled on sõlminud laenulepingu, millega hageja andis kostjatele laenu 8758 €. Kostjad rikkusid lepingust tulenevat tasumiskohustust ning hageja ütles alates 12.07.2010 lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles. Kostjad ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud ega esitanud vastuväiteid hagis näidatud võlgnevuse suurusele.
4.Kostja J. L. kirjalikus vastuses ei esitanud hageja nõudele vastuväiteid, kuid avaldas soovi jõuda hagejaga kokkuleppele võla osade kaupa tasumise osas ning läbi rääkida viiviste mittemaksmise osas. Hageja 18.02.2013 vastas, et võimalik kompromiss oleks 500 € kuus, kostja pakutud 50 € kaupa kuus ei pidanud hageja võimalikuks kompromissi sõlmida ja palus hagi rahuldada vastavalt esitatud hagiavaldusele. Hageja leidis, et kostjate majandusraskused ei saa olla nõude rahuldamata jätmise aluseks. Samuti kostjal puudub alus taotleda viivise vähendamist, kuna kostjatel on olnud võlgnevus alates 10.03.2010, viimane tasumine toimus 19.07.2010 ning sellest ajast alates ei ole kostjad näidanud üles head tahet nõuet tasuda; hageja viitas ka sellele, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus selgitas 02.09.2013 määruses kostjale võimalust taotleda viiviste vähendamist, kui kostja leiab, et nõutav viivis on ebamõistlikult suur. Kostja J.L. viiviste vähendamise taotlust kohtule ei esitanud.
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-12-48335
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 sätestab laenult intressi maksmise kohustuse. VÕS § 195 lg 2 teisest lausest tulenevalt jäävad lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjate vastu laenulepingu alusel saadud laenu põhiosa võlgnevuse ja enne laenulepingu ülesütlemist tekkinud intressivõla tasumise nõuded.
6.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud määras. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg-st 1 tulenevalt kohus vähendab viivist üksnes kohustatud isiku taotluse alusel. Kostjad ei esitanud kohtule põhistatud taotlust viivise vähendamiseks. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada täies ulatuses.
7.Hageja nõuab viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt 2413,72 € ning alates hagi esitamisest 21.11.2012 protsendina põhivõlast määraga 16% aastas (laenulepingu punkti 15.3.1. kohaselt hageja lähtub intressi ja muude tasude arvestamisel 360-päevasest aasast, millest tulenevalt viivise päevamääraks on 0,04445%). TsMS 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodut arvesse võttes kohus mõistab välja kohtuotsuse 30.09.2013 (kaasa arvatud) seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summaliselt ning alates 01.10.2013 protsendina (s.o 16% aastas, 0,04445% päevas) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates hagi 21.11.2012 esitamisest kuni 30.09.2013 on lisaks hagiavalduses nimetatud viivisesummale täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 871,17 € (313 päeva x 6261,61 € x 0,04445%), kokku on otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3284,89 €.
8.Kohus 02.09.2013 määruses selgitas kostjatele, et kostja L. poolt kohustuse enda kanda võtmine ei alla kohtule õiguslikku alust hagi T. B. suhtes rahuldamata jätmiseks. VÕS § 65 lg 1 võimaldab hagejal valida, kas nõuda kohustuse täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja esitas nõude mõlema solidaarvõlgniku vastu. Asjaolu, et kostja L. soovib kogu kohustuste enda kanda võtta, võib omada tähtsust solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 9931,65 €, millest põhivõlg 6261,61 €, intress 385,15 € ning põhiosalt arvestatud viivised 3284,89 €. Samuti kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja alates 01.10.2013 viivise tasumata põhinõudest (6261,61 €) kuni põhinõude täitmiseni.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-12-48335 kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate J.L. ja T.B. kanda.
10.TsMS § 1741 lg 1 ja 3 sätestavad, et kostja õigeksvõtul põhinevad ja tagaseljaotsuses määrab kohus koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavad menetluskulud. Kohus peab praeguses asjas õigeks koos menetluskulude jaotusega kohe kindlaks määrata ka hüvitatavate menetluskulude suuruse, kuigi kostja L. suhtes ei ole tehtud tagaseljaotsust ega õigeksvõtul põhinevat otsust. Kohus rahuldas hagi kostja B. suhtes tagaseljaotsusega, kostja L. on sisuliselt nõude õigeks võtnud. J. L. sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ei esitanud, õigeksvõtuga hagi rahuldamist takistas üksnes asjaolu, et kostja on soovinud võimalust viiviseid mitte maksta. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks eraldiseisva menetluse läbiviimine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole menetlusökonoomiast lähtudes otstarbekas. Hageja hagiavalduses märgib, et tema menetluskuluks on riigilõiv 500 € (maksekorraldus lk 14). Nimetatud riigilõiv vastab tsiviilasjahinnaga 10 062,34 € hagi esitamisel nõutava riigilõivu soodusmäärale, mida rakendatakse juhul, kui hagiavaldus esitatakse avaliku e-toimiku veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, ning mis on TsMS § 162 lg 5 kohaselt kostjatelt riigilõivu väljamõistmise piirmääraks. Kohus mõistab selle summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates ning kaebuse võib esitada, kui kaebuse hind ületab 200 € (TsMS § 178 lg 1, 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.