Tsiviilasi nr 2-13-18666
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse tegemise aeg ja koht
30. september 2013. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-18666
Tsiviilasi
Ahto Luha hagi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
-
hageja Ahto Luht (isikukood 35406022738, elukoht
-
kostja MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477, asukoht Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn);
- kostja esindaja Jüri Aava (e-post [email protected] ). Kirjalik menetlus
Jätta läbi vaatamata Ahto Luha hagi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, tsiviilasi nr 2-13-18666. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud Ahto Luha kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
Tartu Maakohus rahuldas 17.05.2000 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-287/2000 Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi Ahto Luha vastu 16 049.50 krooni nõudes. Tartu Maakohtu 29.05.2000 jõustunud otsuse kui täitedokumendi alusel algatas Eesti Liikluskindlustuse Fond kui sissenõudja Ahto Luha kui võlgniku vastu täiteasja nr 182/2002/2368.
Käesoleval juhul esitab võlgnik sissenõudja vastu hagi Tartu Maakohtu 17.05.2000. a. otsuse alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks summas 705.36 eurot põhjusel, et sissenõudja nõue on aegunud. Kohtutäituri rahalise nõude arestimise akti ja täitekulu väljamõistmise otsuse sai hageja kätte 2013. aprillikuus. TsÜS §157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kuna täitetoimik avati 2002.a aastal, saabus aegumistähtaeg 2012. aastal.
Vastavalt TsÜS § 157 lg-le 1 (redaktsioon alates 05.04.2011) on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 4 teine lause näeb ette, et kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Kuna enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane 30 aasta pikkune aegumistähtaeg ei lõpeks käesoleval juhul varem kui praegu kehtivas TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõudeaegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.2011. Seega ei ole kostja nõue hageja vastu aegunud ning avaldajal ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tuginedes eeltoodule ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hageja palub TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata.
Kohtu seisukoht hagi läbivaatamata jätmise osas TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esitatud hagi nõudeks on tunnistada lubamatuks Tartu Maakohtu 17.05.2000 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-287/2000 sundtäitmine täiteasjas nr 182/2002/2368. Asja materjalidest nähtuvalt on täitemenetluse aluseks olev Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-287/2000 jõustunud 29. mail 2000.a. Sel ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) (01.09.1994.a – 30.06.2002.a) § 123 lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtajaks 10 aastat. Alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt pikenes vastava nõude aegumistähtaeg 30 aastani, kusjuures aegumise algust tuli jätkuvalt arvestada nõuet tunnustava kohtuotsuse jõustumisest. Seega, seisuga enne 05.04.2011.a oleks 29.05.2000.a jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue aegunud 29. mail 2030.a. Alates 05.04.2011.a kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt lühenes nõude aegumistähtaeg taas 10 aastale, kuivõrd 2011.a 1. märtsi seisuga oli asjaomane nõue aegumata. Asjas on oluline võtta seisukoht küsimuses, kas lühendatud, s.o 10-aastast aegumistähtaega tuli arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest (käesoleval juhul: 29. maist 2000.a) või 01. märtsist 2011.a. Vastavalt TsÜS § 157 lg-le 1 (alates 05.04.2011 kehtiv redaktsioon) jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1.
Tõlgendades süsteemselt ja eesmärgipäraselt VÕSRS § 9 lõikes 4 esimest ja teist lauset, võib asuda selgele seisukohale, et 30 aastase aegumistähtaja asemele algab veel aegumata nõuete puhul 10 aastane aegumistähtaeg alates 1.03.2011. Seadusandja eesmärgiks ei saanud olla minetada koheselt seaduse jõustumisega veel aegumata täitedokumentidest tulenevaid nõudeid. Antud juhul algas nõude aegumistähtaeg 29.05.2000 ning 2011. aasta 1. märtsiks oli möödunud 10 aastat 766 päeva. Kuna enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg ei lõpeks varem kui praegu kehtiva TsÜS § 157 lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.2011. Kohus leiab, et VÕSRS § 9 lg 2 ja 3 analoogia kohaselt tuleb arvestada aegumistähtaja alguseks lg 4 sõnastuse kohaselt 1.03.2011. Eesmärgi pärane ja põhjendatud ei ole asuda seisukohale, et nõue, mis varasema redaktsiooni kohaselt aeguks 27.10.2030, siis seaduse muudatusega ja aegumise tähtaja lühendamisega aeguks 29.05.2010, vaid lühendatud aegumise tähtaega tuleb arvestada alates 1.03.2011. Antud juhul rakendussätete kohaldamisel, ei arvestata aegumistähtaja arvestamisel TsÜS §157 lg 2, mille kohaselt algab aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest. Seega ei ole hageja vastu esitatud nõue täitemenetluses aegunud ning Ahto Luhal ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Arvestades eeltoodut jätab kohus läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel Ahto Luha hagi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas Vastavalt TsMS § 173 lg 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus jätab TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas TsMS § 150 lõike 1 punkti 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et hageja eest tasus Merle Saar 10.06.2013 riigilõivu 75 eurot ja 11.07.2013 on tasutud hageja eest täiendavalt riigilõivu 50 eurot, kokku 125 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna antud juhul jätab kohus hagi läbivaatamata, siis tuleb § 150 lg1 p 3 alusel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõiv. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avaldusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lõige 4). Seega tuleb Ahto Luhal riigilõivu tagastamiseks esitada vastav taotlus, kus märkida ära, kelle ja millisele kontole kuulub riigilõiv tagastamisele ning millises summas riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.