Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2013.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-49362
Tsiviilasi
Osaühingu XXX hagi XXX OÜ vastu väljamõistmiseks. Hagi hind 1 387.46 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Västrik (epost [email protected]) Kostja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(e-post XXX)
esindajad
Asja läbivaatamine
võlgnevuse
Lihtmenetluses
Rahuldada Osaühingu XXXhagi XXX OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista XXX OÜ-lt põhivõlgnevus summas 575.19 (viissada seitsekümmend viis eurot ja 19 senti) eurot Osaühingu XXX kasuks. Välja mõista XXX OÜ-lt viivis summas 299.19 (kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 19 senti) eurot Osaühingu XXX kasuks. Välja mõista XXX OÜ-lt Osaühingu XXX kasuks viivis põhivõlalt (s.o 575.19 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) alates 10.09.2013.a kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses XXX OÜ kanda. Välja mõista XXX OÜ-lt menetluskulud summas 450.00 (nelisada viiskümmend) eurot, s.o menetluses tasutud riigilõiv kokku 150.00 eurot ning õigusabikulud 300.00 eurot, Osaühingu XXX kasuks. Välja mõista XXX OÜ-lt Osaühingu XXX kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 02.07.2013.a esitatud hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale transporditeenust. Osutatud teenuste eest on hageja esitanud sõiduleht-veolepingute alusel kostjale arveid, millest on tasumata arve nr 10387, arve nr 10582, arve nr 10548, arve nr 10776 ja arve nr 12201, kokku summas 1 018.10 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 282.83 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 018.10 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 282.83 ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.07.2013.a. kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on kohtule 12.09.2013.a teatanud, et kostja on asunud oma võlgnevust likvideerima ning tasus 09.09.2013.a arve nr 10387 alusel võlgnevuse katteks 224.33 eurot. Sellest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 793.77 eurot. Hageja on täpsustanud ka hagiavalduses esitatud viivisenõuet. Hageja palub lisaks hagiavalduses märgitud sissenõutavaks muutunud viivisele summas 282.83 eurot kostjalt välja mõista viivise alates 02.07.2013.a kuni 09.09.2013.a summas 16.36 eurot ning viivise põhivõlalt (793.77 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.09.2013.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastus Kostja on kohtule teatanud, et ta ei vaidle põhivõlgnevuse üle ja kinnitab, et seisuga 16.09.2013.a on kostja võlgnevus hageja ees tasumata arvete näol kokku summas 575.19 eurot. Kostja on pärast hagi esitamist asunud võlgnevust likvideerima ning tasus 09.09.2013.a 224.33 eurot ja 16.09.2013.a arve nr 10582 alusel veel 218.58 eurot. Kostja hinnangul on sissenõutavaks muutunud viivisenõue ebamõistlikult suur ning seda tuleks vähendada summani 150.00 eurot. Kohtu põhjendused 29.08.2013.a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt on kostja jätnud saadud transporditeenuse eest kostjale esitatud arvete alusel 793.77 eurot tasumata, ühtegi pretensiooni nimetatud arvete osas kostja hagejale esitanud ei ole. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist. Kostja on põhinõude ulatuses hagi õigeks võtnud, kuid teatas kohtule, et tasus 16.09.2013.a arve nr 10582 alusel veel 218.58 eurot. Nimetatud asjaolu tõendab kohtule esitatud maksekorralduse koopia (tl 71). Seega on kostja põhivõlgnevus kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga kokku summas 575.19 eurot. Kostjalt tuleb nimetatud summa välja mõista.
VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud tasumata põhisummalt viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 1. Kokku moodustab viivis 299.19 eurot (tl 44, 61). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul puudub viivise nõude vähendamiseks alus. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivise täitmise nõudmine olla hea usu põhimõtte vastane. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest. Kostja jättis arved tasumata ega pöördunud pika perioodi jooksul hageja poole probleemi lahendamiseks. Kostja ei ole ka käesolevas menetluses veenvalt põhistanud, mis tingis kohustuse täitmisega viivitamise või milles seisneb kostja kaalukas huvi viivise tasumata jätmiseks võrreldes hageja kahjuga. TsMS § 230 tulenevalt peaks just kostja tõendama, et hageja viivisenõue on ebaproportsionaalselt suur võrreldes hageja kahjuga. Hageja viivisenõue tuleneb seadusest, mistõttu pidi kostja arvestama võimalusega, et kohustuse täitmata jätmise korral lisandub põhinõudele ka viivisenõue. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, puuduvad alused viivisenõude vähendamiseks. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt (575.19 eurot) alates 10.09.2013.a (s.o alates hagiavalduse täpsustuse esitamisest) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt lihtmenetluses hagi menetlemisel võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ja on palunud kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu kokku summas 150.00 eurot, õigusabikulud summas 300.00 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv kokku summas 150.00 eurot ja õigusabikulud summas 300.00 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.