Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja esitatud väited ja nõue

Hageja ja Xxxsõlmisid 20.07.2007 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz E 220 CDI. Hageja andis liisingulepingu alusel sõiduki Xxxkasutusse, kes kohustus tasuma selle eest liisingumakseid vastavalt liisingulepingule ja maksegraafikule. 20.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja II solidaarselt Xxx viimase liisingulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 17 575,70 eurot. Xxx rikkus liisingumaksete tasumise kohustust, mistõttu ütles hageja liisingulepingu üles 22.09.2009. Hagejale liisingueset ei tagastatud ning tal ei õnnestunud selle valdust taastada ka OÜ Xxx abiga. Lepingu ülesütlemise seisuga oli liisingumaksete võlgnevus 2 876,87 eurot ning liisingueseme jääkväärtus 11 195,99 eurot. Tasumata on lepingu erakorralise lõpetamise teatise tasu 7,67 eurot ning perioodi 30.11.2008-21.11.2011 eest arvestatud viivis 359,23 eurot. Hageja nõuab, et kohus mõistaks kostjalt II hageja kasuks välja 14 439,76 eurot ning viivise põhinõudelt (14 072,86 eurolt) seadusest tulenevas viivisemääras alates 23.11.2011 kuni põhinõude täitmiseni, võttes arvesse kostja II vastutuse maksimumsummat. Menetluskulud palub hageja jätta kostja II kanda. Kostja II seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja II palub jätta hagi läbivaatamata või menetlus lõpetada. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hagis kirjeldatud asjaolud ei võimalda hagi menetleda, sest hageja ei ole liisingueset tagasi saanud. Liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude arvestamisel tuleb arvesse võtta liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, kuid kuna vara on tagastamata, siis selle väärtust arvesse võtta ei saa. Hageja peaks kõigepealt liisingueseme liisinguvõtjalt välja nõudma. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja ja Xxxsõlmisid 20.07.2007 liisingulepingu nr XXX (liisinguleping koos maksegraafiku ja üldtingimustega lk 12-18). 20.07.2007 müügilepinguga (lk 19-20) omandas hageja liisinguesemeks olnud sõiduki Mercedes-Benz E 220 CDI ning andis selle 24.07.2007 (üleandmise-vastuvõtmise akt lk 21) Xxxkui liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtjal oli liisingulepingust tulenev kohustus tasuda liisingumakseid. 01.10.2008 väljastatud arve (lk 23), tasus liisinguvõtja hilinemisega (liisingumaksete arvestuse aruanne lk 24-27). 01.11.200801.09.2009 esitatud arved (lk 28-38) jättis liisinguvõtja tasumata. Viimane laekumine oli 19.11.2008 (laekumiste arvestuste aruanne, lk 39) 4 074,57 krooni, mis arvestati 01.10.2008 väljastatud arve katteks. Kokku jättis liisinguvõtja tasumata 2 876,87 eurot liisingumaksete arveid ning liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise teatise tasu 7,67 eurot (arve lk 44). Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Pooled ei vaidle ka, et 20.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu (lk 22) Xxx liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. 07.09.2009 saatis hageja liisinguvõtjale teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta (lk 40), milles hoiatas, et kui liisinguvõtja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja lepingu üles. Samal kuupäeval saatis hageja kostjale teatise (lk 41), milles nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist. Samuti puudub vaidlus, et kuna võlgnevust ei tasutud, ütles hageja liisingulepingu üles 22.09.2009 ning lepingu ülesütlemise ajal oli liisingueseme jääkväärtus 11 159,99 eurot. Hageja on koostanud 09.09.2011 liisinguvõtjale arve 11 159,99 euro tasumiseks (lk 45), kuid nimetatud arve on tasumata. 08.09.2011 saatis hageja XXX ja kostjale II nõuded liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (lk 48, 49). VÕS (võlaõigusseadus) § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja leiab, et VÕS § 367 lg 1 sätestatud nõude esitamise eelduseks on liisingueseme tagasisaamine, et nõude arvestamisel saaks arvesse võtta vara väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vastavalt müügilepingule omandas liisingueseme hageja. Liisingulepingu üldtingimuste p 12.4 kohaselt viib lepingu ülesütlemisel liisinguvõtja omal kulul liisingueseme liisinguandja poolt näidatud kohta liisinguandja poolt näidatud ajaks. Kui liisinguvõtja ei tagasta liisingueset lepingus sätestatud tingimustel, on liisinguandjal õigus rakendada kohaseid meetmeid liisingueseme valduse tagasisaamiseks. Liisinguandja ei tagastanud liisingulepingu ülesütlemisel liisingueset. Hageja tellis tagastamisteenuse Xxx OÜ-lt (lk 42), kuid vara valdust ei õnnestunud 2-aastase otsimisprotsessi jooksul taastada. Kohus leiab, et VÕS § 367 lg 3 eesmärgiks on välistada liisinguandja rikastumine seoses liisingulepingu ülesütlemisega. Selline oleks olukord, kus liisinguandja saaks nõuda liisinguesemega seoses kantud kulutuste hüvitamist osas, milles neid katab liisinguandja omandisse jääva liisingueseme väärtus. Liisingueseme omandiõigus on aga väärtuseta olukorras, kus liisinguandja ei saa seda realiseerida. Liisinguleping öeldi üles 22.09.2009, kuid käesoleva ajani, 4 aasta jooksul, ei ole hagejal õnnestunud liisingueseme valdust taastada. Hageja on püüdnud vara valdust taastada kasutades tagastamisteenust ning on juhtinud liisinguvõtja tähelepanu kohustusele liisinguese liisingulepingu ülesütlemisel tagastada (lk 40). Liisingueseme asukoht on hagejale teadmata. Nimetatud asjaolude juures ei ole vara valduse taastamise võimalus ilmselt tõenäoline ning tuleb asuda seisukohale, et liisinguese on kaotsi läinud. Seetõttu ei saa hageja nõudest maha arvata liisingueseme väärtust. Liisinguvõtjal on kohustus tasuda hagejale liisingueseme jääkväärtus 11 159,99 eurot. Liisingulepingu üldtingimuste p 6.1. kohaselt maksab liisinguvõtja liisinguandjale liisingumakseid ja teisi tasusid vastavalt lepingule ja hinnakirjale. Vastavalt üldtingimuste p 6.1.1 kuuluvad summad tasumisele vastavalt arvetele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tasumata on liisingumaksete arved 2 876,87 eurot ja ülesütlemise teatise tasu 7,67 eurot. Võlgnevuse arvestuse (aruanne lk 43) üle vaidlus puudub. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist 17.11.2008-21.11.2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kogusummas 359,23 eurot (arvestus lk 46-47). Viivisearvestuse üle vaidlus puudub. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad põhivõlgniku poolt sõlmitud lepingust; käendusega on tagatud mh, kuid mitte ainult, nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, sh intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus, samuti lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamine, lepingu ülesütlemisega või sellest taganemisegaseotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustused.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista 14 439,76 eurot (liisingueseme jääkväärtus 11 195,99 eurot, liisingumaksete võlgnevus 2 876,87 eurot, lepingu lõpetamise teatise tasu 7,67 eurot, viivis kuni 21.11.2011 359,23 eurot). TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab ka hageja nõude mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (14 072,86 eurolt) alates hagi esitamisest 23.11.2011 kuni põhinõude täitmiseni, võttes arvesse, et kostja II vastutuse maksimumsummaks on 17 575,70 eurot. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja II kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.