Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-13-33450 kokku 15 000 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja kohtu selgitused OÜ XXX ja XXX OÜ vahel 04.01.2012 sõlmitud terastoodete müügilepingust nr 127 tulenev võlgnevus ja OÜ XXX ja XXX vahel 04.01.2012 sõlmitud käenduslepingust tulenev kohustus ning 05.04.2013 kokkulepe. Hageja palub 15.07.2013 esitatud hagiavalduses välja mõista solidaarselt kostjatelt põhivõlgnevuse summas 20 630,63 eurot, viivise 2288,92 eurot ning sissenõudekulude hüvitise 100 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 17.07.2013 määrusega ja kohustas kostjad hagile vastama. Kostjad esitasid 01.08.2013 vastuse hagile, milles tunnistasid hagiavalduses neile esitatud põhivõlgnevuse nõuet summas 20 630 eurot ning viivisevõlgnevust summas 2288,92 eurot. Kostjad vaidlevad vastu võla sissenõudekulude hüvitamisele summas 100 eurot, kuna hageja ja kostja 1 ei ole 04.01.2012 sõlmitud lepingus võla sissenõudekulude hüvitamises kokku leppinud. Hageja ja kostja 2 vahel 04.01.2012 sõlmitud käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja 2 sissenõudmiskulude eest juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostjad leiavad, et kuna neil ei ole kunagi

2-13-33450 olnud vastuväited hageja nõudele ning nad oleksid olnud nõus kohtu asemel kinnitama oma kohustust ka notariaalse võlatunnistusega, siis ei ole nad andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostjad on hagi osaliselt õigeks võtnud 01.08.2013 kohtule esitatud vastuses hagile, milles tunnistavad põhivõlgnevuse nõuet summas 20 630 eurot ning viivisevõlgnevust summas 2288,92 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt summas 22 918,92 eurot ning tulenevalt TsMS § 444 lg 3 ei esita otsuses selles osas põhjendust. Kohus leiab, et hageja nõue kostjatelt võla sissenõudekulude hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista 100 eurot. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana kostjale 1 saadetud 20.05.2013 dokumendi pealkirjaga ülesütlemisavaldus/pretensioon/pankrotihoiatus ning kostjale 2 saadetud 20.05.2013 nõudekirja ja pankrotihoiatuse. Nimetatud dokumentide koostamise kulud summas 100 eurot on hageja tõendanud kohtule 09.08.2013 esitatud XXX OÜ 25.07.2013 arvega nr 02/072017. Lähtudes eeltoodust on hageja tõendanud võla sissenõudekulud summas 100 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul kostjatel hagejale hüvitada. Hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingus on kokku lepitud ka kostja 2 kohustus võla sissenõudekulude hüvitamiseks. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga selles, et nad ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kohtule on hagiavalduse lisana esitatud hageja ja kostjate 05.04.2013 kokkulepe vastavalt müügilepingule nr 127, milles pooled on kokku leppinud võlgnevuse tasumises vastavalt maksegraafikule, kuid mida kostjad ei ole täitnud, millega on tõendatud, et kostjad ei ole täitnud oma kohustust ei lepingu ega ka hilisema kokkuleppe alusel. Seega ei ole kohtule usutavalt põhjendatud, et kostjad oleksid tasunud kohtuväliselt võlgnevuse notariaalse võlatunnistuse alusel. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt, kohus tunnistab omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks,

2-13-33450 vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid võimaluse kohaldada TsMS § 168 lg 6 sätestatud menetluskulude jaotust. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.