Kohtuasja number
2-13-1050
Otsuse kuupäev
26. september 2013
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
KÜ XXX hagi XXXvastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
3 383,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ XXX (registrikood XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX; Hageja lepinguline esindaja: Mare Sepp (Volkconsulting OÜ, Vana-Lõuna 6, 10134 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
17. september 2013
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad XXX ja Mare Sepp
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista XXX KÜ XXX kasuks 903,47 eurot, millest põhivõlg on 121,61 eurot ja viivis 781,86 eurot. Menetluskulud jätta täielikult kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosalistel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue
XXXkuulub korteriomand asukohaga XXX . Kostja on Korteriühistu XXX liige alates 2007 detsembrikuust. Hageja on kostjale esitanud igakuuliselt majandamisteenuste osutamise eest arveid. Alates 2009 märtsikuust kuni 2013 märtsikuuni on kostjale esitatud arveid kokku summas 6 920 eurot, neist on kostja tasunud 3 536,56 eurot, tasumata on 3 383,47 eurot. Nimetatud summa palub hageja hagiavalduses kostjalt välja mõista. Kohtuistungil vähendab hageja nõuet, sest asja menetlemise käigus on kostja osa võlast tasunud. Tasumata on põhivõlg 121,61 eurot ja viivis 781,86 eurot, kokku 903,47 eurot. Kostja vastuväited Kostja esitatud mahus hagi ei tunnista. Kostja pöördus regulaarselt KÜ XXX juhatuse poole palvega esitada talle arved üüri-, kommunaal-, sihtmaksete ja –kohustuste maksmiseks, kuid hageja on kostja palvet eiranud, mistõttu ei ole kostjal võimalik kontrollida temalt nõutavate rahasummade põhjendatust. Hagiavaldusele lisatud arveldusdokument ei saa olla tõendiks. Sellest ei tulene, milline osa hagihinnast kuulub võlale ja millise osa moodustab viivis. Kostja arvates on hageja arvestanud viivistelt omakorda viiviseid, mis aga ei vasta seadusele. Kostja viitab asjaolule, et hageja on kostja osa korteriühistu üldomandis arvestanud tegelikkusest suuremaks 1,4 m2 võrra, millest tulenevalt on ka nõue suurem 61,88 eurot. Käesolevaks ajaks on kostja võla tasunud ning teinud isegi ettemaksu summas 340,89 eurot. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlus puudub selles, et XXX kuulub korteriomand XXX ja ta on KÜ XXX liige. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi 2 lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜ XXX põhikirja punkt 3.2.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrastamine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenu tasumine, töötasud ja muu ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Asja menetlemisel on selgunud, et korteriühistu on esitanud kostjale igakuiselt arved, mida kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud. Ajavahemikus märts 2009 kuni märts 2013 on hageja esitanud kostjale arveid põhivõla ja viiviste kohta kokku summas 6 920 eurot. Kostja on tasunud hetkeseisuga 6 016,56 eurot, tasumata on 903,47 eurot, millest põhivõlg on 121,61 eurot ja viivis 781,86 eurot. Võla kustutamisel on vastavalt VÕS § 88 lg 8 võlausaldajal õigus määrata kuidas makstud raha arvestatakse põhivõla ja viiviste katteks. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega allkirjastamata võlaarvestuse ning kohtuistungil sama arvestuse allkirjastatuna. Kohus leiab, et hageja nõue summas 903,47 eurot on põhjendatud. Kostja vastuväited on alusetud. Hageja ei ole arvestanud viivistelt viiviseid. See nähtub kostjale esitatud arvetest. Arvetel on lahti kirjutatud, milliselt summalt on viivis arvestatud, see ei kattu eelmise kuu kogu võlaga, vaid on tunduvalt väiksem. Hageja on arvestanud küttemaksumusel ainult köetavalt pinnalt, mitte üldpinnalt, mis nähtub kostjale esitatud arvetest. Kostjale esitatud arvetel on märgitud mille alusel ja milliseid tariife kasutades on kostjale teenuseid osutatud. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Antud juhul oli Korteriühistu XXX esitanud kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluses 10.01.2013. Kostja on maksnud ajavahemikus 25.05-10.06.2013 osa võlast 2 480 eurot, misjärel hageja vähendas väljanõutavat summat 240 euro võrra. Seega kasutades analoogiat TsMS § 168 lg 5 peab kohus õiglaseks jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.