Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Asjaolud 25.10.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kostja algatas hageja suhtes täitemenetluses. Täitedokumendina esitas kostja vastavalt 08.09.2011 täitmisteates kirjeldatule „notari 09.02.2007, 06.07.2010 hüpoteekide loovutamise ja hüpoteekidega tagavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud; kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu tsiviilasjas nr 913,1934.“ Võlasumma suurus tuleneb 08.09.2011 täitmisteate lisana esitatud 04.10.2007 laenulepingust nr 3346/01/07. Kostja nõude suurus on 02.09.2011 seisuga väidetavalt 383 469,89 eurot ning nõue suureneb igapäevaselt viivise võrra. Kuivõrd 08.09.2011 täitmisteate lisana esitatud 04.10.2007 laenulepingu nr 3346/01/07 järgi ei ole võlgnik mitte hageja, vaid hoopis T&T Õunaaiad OÜ, oleks täitmisavaldus tulnud esitada hoopis T&T Õunaaiad OÜ, mitte hageja vastu. Kostja poolt väidetud võlgnevus 383 496,89 eurot ei vasta tegelikkusele ning selle summa kujunemine on arusaamatu. Hageja on teinud 27.07.2010 avalduse raha hoiustamise ja hoiustatud raha väljakandmise kohta, mille kohaselt hoiustas hageja notari deposiitkontole 833 333,33 krooni vastavalt hageja ja Royal Ace OÜ 06.07.2010 sõlmitud lepingule. Vastavalt 06.07.2010 lepingule oli hageja poolt raha hoiustamise eesmärk T&T Õunaaiad OÜ võlgnevuse likvideerimine kostja ees 833 333,33 krooni ulatuses. Lisaks on hageja tasunud kostjale 05.11.2010 ülekandega 150 000 krooni T&T Õunaaiad OÜ võlgnevuse katteks. Hagejal ei eksisteeri võlgnevust kostja ees. Hageja palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 007/2011/83154 lubamatuks ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja palub täitemenetluses realiseerida hüpoteegipidaja (kostja) nõue hüpoteekide realiseerimise osas, mis on seatud hagejale kuuluvale kinnistule XXX tee XX, XXX. Kuna hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikuks on hageja, ei saa kostja esitada hüpoteegi realiseerimise nõuet T&T Õunaaiad OÜ vastu. Vastavalt kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktile 3.2. leppisid lepingupooled kokku, et vara võõrandamisest saadu tasutakse kostja arvelduskontole 55000013 märkega „T&T Õunaaiad OÜ võlgnevuse katteks”. 27.07.2010 sõlmisid müügilepingu osapooled notariaalse avalduse raha hoiustamise ja hoiustatud raha väljakandmise kohta, mille sisu kohaselt paluvad osapooled kanda müügilepingu järgne summa 833 333,33 krooni hageja kontole ühe pangapäeva jooksul arvates avalduse allkirjastamisest. Tulenevalt eeltoodust ei ole hageja hoiustanud võlgnevuse katteks raha. Kostjale ei ole eelnimetatud summasid laekunud. Kostja on teadlik 150 000 krooni tasumisest ja nimetatu kajastub võlgnevuse arvestuse tabelis. Summa arvestati teenustasude võlgnevuse ja viivise võlgnevuse katteks. Kostjal on hageja vastu hüpoteegi realiseerimise nõue hageja omandis oleva kinnistu osas. Nimetatud nõue eksisteerib ja on kehtiv. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Täitemenetluses võib võlgnikuks olla ka isik, kes ise ei ole endale lepinguga laenukohustust võtnud, kuid on oma varaga taganud kellegi teise kohustust. Laenuleping on käesoleval juhul lihtkirjalik ega ole seega täitedokumendiks. Täitedokumendiks on hüpoteegileping, mistõttu täitemenetluse mõttes on kohustatud isikuks vara omanik, kes pantimisega kohustus sundtäitmisele alluma. Kostja ja T&T Õunaaiad OÜ on 04.10.2007 sõlminud laenulepingu, millega kostja andis sihtotstarbeliselt õunahoidla ehituseks T&T Õunaaiad OÜ-le laenu summas 15 650 000 krooni. Laenu tähtpäev oli 04.10.2012, intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 6% aastas. Muuhulgas leppisid pooled laenulepingu sõlmimisel p-s 12.3 kokku, et laenaja kohustub tagama panka rahuldavatel

tingimustel hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise lepingu sõlmimise hiljemalt 04.10.2007 selliselt, et kinnistu asukohaga XXX, XXX XXX tee XX, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1967501 alla, hakkab tagama käesolevast lepingust tulenevaid kostja nõudeid laenaja vastu (t/l 27-33). Kohtule esitatud 04.10.2007 notariaalselt tõestatud kinnistu jagamise avalduse, jagamisel tekkivate kinnistute müügilepingu, kokkuleppe ühishüpoteegi kohta, hüpoteegi seadmise lepingu hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute nr. 5815 p-st 9.1.1 nähtub, et T. R ja R. R lepivad kostjaga kokku, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest on kinnistusregistri registriossa nr 1967501 kantud kinnistu (asukohaga XXX XXX tee XX) neljandasse jakku kantud hüpoteekidega tagatud muuhulgas kõik nõuded T&T Õunaaiad OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja T&T Õunaaiad OÜ vahel 04.10.2007 sõlmitud lepingust nr. 3346/01/07 ja selle võimalikest lisadest (t/l 70-84). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnistu asukohaga XXX, XXX tee XX omanik on 06.07.2010 asjaõiguslepingu alusel hageja (t/l 44). 06.07.2010 notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr. 1934 kohaselt omandas hageja kinnistu asukohaga XXX, XXX XXX tee XX (t/l 15-24). Lepingu eseme omandas hageja 5 000 000 krooni eest (t/l 17). Sama lepingu p. 5.2 kohaselt selgitas notariaalakti tõestaja ostjale, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud lepingu eseme arvelt ja lepingu eseme omanikuna kohustub ostja alluma sundtäitmisele. Eeltoodust nähtuvalt oli hageja kinnistut omandades teadlik, et kinnistule on kostja kasuks seatud hüpoteek 6 000 000 krooni (383 469 eurot) ulatuses ning juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme omanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Eeltoodust tulenevalt on täitemenetlust hageja suhtes alustatud õiguspäraselt. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kostja ja T&T Õunaaiad OÜ vahelise laenulepingus nr. 3346/01/07 22.09.2009 teatisega alates 02.10.2009 ülesöelnud (t/l 33-34). Seega on laenulepingust tulenevad kohustused muutunud sissenõutavaks. Kostja on asja materjalide juurde esitanud võlgnevuse arvestuse, mille kohaselt laenusaaja võlgneb kostjale 08.11.2012 seisuga kokku 1 210 801,36 eurot, millest põhiosa on 677 115,70 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 17 477,11 eurot ja viivis 516 208,55 eurot. Laenulepingu p.4.1.1 kohaselt on intressimäär muutuv 6 kuu EURIBOR+6% aastas. Laenulepingu üldtingimuste p 17 kohaselt lepingu alusel tehtavate laenutagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on pangal õigus nõuda laenajalt viivist intressi kolmekordses määras. Kohtu hinnangul on asja materjalide juurde esitatud arvestus arusaadav ja järgitav. Nimetatud väljavõttelt on arusaadav, millistel kuupäevadel on toimunud laekumised võlgnevuse katteks ning millistelt summadelt viivisearvestus. Konkreetseid vastuväited hageja nõude kujunemisele esitanud ei ole. Ainuüksi hageja paljasõnaline väide, et kostja ei ole tõendanud võlgnevuse kujunemist, ei ole kohtule aluseks tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Kohtule esitatud notariaalakti nr. 1934 p-st 3.2 nähtub, et hageja kohustus ostuhinna tasuma müüja palvel võrdsete osamaksetena summas 833 333 kuue osamaksena iga kuu 10. kuupäevaks kostja kontole, selgitusega „T&T Õunaaia OÜ võlgnevuse eest“, sealjuures ostja tasub esimese osamakse notari deposiitkontole ning müüja ja ostja esitavad notariaalakti tõestajale ühise avalduse nimetatud osamakse deposiidikontolt välja kandmiseks avalduses nimetatud kontole (t/l 17). Sama lepingu p.3.3 kohaselt leppisid müüja ja ostja kokku, et ostja võib ostuhinna tasuda ka korraga täies ulatuses kostja kontole, selgitusega „T&T Õunaaia OÜ võlgnevuse eest“. Kohtule esitatud 27.07.2010 notariaalaktist nr 2182 nähtub, et hageja hoiustas notari deposiitkontole 833 333,33 krooni vastavalt hageja ja Royal Ace OÜ 06.07.2010 sõlmitud lepingule, kuid väljamakse paluvad notariaalakti pooled teha hageja kontole (t/l 36). Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja on tasunud kostjale 833 333,33 krooni T&T Õunaaia OÜ võlgnevuse eest. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid,

millest saaks järeldada, et hageja oleks täitnud notariaalakti nr. 1934 p-des 3.2 ja 3.3 endale võetud kohustuse tasuda kostjale kinnistu ostuhind 5 000 000 krooni. Asjaolu, et hageja on tasunud T&T Õunaaia OÜ võlgnevuse eest 150 000 krooni, kajastub kostja poolt esitatud võlgnevuse arvestuses. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 007/2011/83154 jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud mõista välja kostjalt. TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuses peavad olema objektiivselt jälgitavad kohtu siseveendumuse kujunemine ning need asjaolud millele kohus otsust tehes tugines. Hageja hinnangul ei ole maakohtu otsusest objektiivselt jälgitav, millistele andmetele tuginedes jõudis kohus siseveendumuseni, et kostja esitatud intressi- ja viivisearvestus ning nõude kujunemine on selge. Hageja hinnangul ei ole kohus ilmselgelt kontrollinud, kas kostja esitatud intressi- ja viivisearvestuses kajastatud EURIBORi määr vastab ka tegelikkusele. Käesoleval juhul on võimalik üksnes väita, et laenulepingu järgne intressimäär oli 6% aastas + x (6 kuu EURIBOR) ning laenulepingu järgne viivise määr oli seega kolmekordne intressimäär. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus ei pidanud hageja konkretiseerimata väidete põhjal hakkama kontrollima viivise arvestust ja EURIBOR-i õigsust. Kaheldes EURIBOR-i määras, oli hagejal võimalus nõuda vastavad andmed kostjalt välja. Kui hageja leidis, et viivis on ebaõigesti arvestatud, tulnuks teha omapoolne viivise arvestus ja näidata ära vead. Seda hageja ei teinud. Vastusena apellatsioonkaebusele esitas kostja ka võlgnevuse arvestuse koos EURIBOR-i määraga (tl 181). Hageja ei ole esile toonud vigasid selles arvestuses. Seega puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.