Swedbank Liising AS-i hagi OÜ XXX (registrist kustutatud) ja XXX vastu solidaarselt võlgnevuse 11 129,83 euro ja viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
11 129,83 eurot (s.o 174 144,03 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank liising AS (reg kood 10434248; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15039) Hageja esindaja Kerly Küünemäe (e-post: [email protected]) Kostja I OÜ XXX (registrist kustutatud; reg kood XXX) Kostja II XXX (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostjate esindaja jurist Elis Prangli (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX AS-i Swedbank Liising kasuks võlgnevus 11 129,83 (üksteist tuhat ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 83 senti) eurot (s.o 174 144,03 krooni) ja viivis 11 129,83 (üksteist tuhat ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 83 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud XXXkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 24.09.2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1(10)
2-10-59796 HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.29.11.2010. a esitas Swedbank Liising AS kohtule hagi OÜ XXX ja XXX vastu solidaarselt võlgnevuse 11 129,83 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja I vahel 24.01.2008. a liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli maastur KIA Sorento. Samal kuupäeval sõlmisid pooled lisaks kindlustuskokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale kindlustusmakseid, millise hageja tasus edasi kindlustusandjale. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostja I 21.11.2008. a teatise lepingu ülesütlemise kohta paludes tasuda võlgnevus hiljemalt 27.11.2008. a. Võlgnevus moodustas selleks ajaks 32 595,74 krooni, mis moodustus põhiosaja intressivõlgnevusest ning kaskokindlustusmaksete võlgnevusest. 3.12.2008. a sõlmisid hageja ja kostja I lepingu lisa nr 1, mille kohaselt lõpetavad pooled lepingu ning kostja I kohustub tagastama hagejale vara. Hageja koostööpartner XXX AS võõrandas vara 100 000 krooniga (käibemaksuta) ja esitas hagejale osutatud teenuste eest (vara müügieelne tehniline ülevaatus, müügiks ettevalmistamine ja realiseerimine) arve summas 5 173,73 krooni. Lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli 274 144,03 krooni, mis koosnes vara jääkmaksumusest 234 649,56 krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 32 595,74 krooni, liikluskindlustusmaksetest 1 725 krooni ning vara tagastamise ja realiseerimiskuludest 5 173,73 krooni (käibemaksuta). Vara realiseeriti 100 000 krooniga (käibemaksuta). Seega on kostja I võlgnevus hageja ees 174 144,03 krooni. 24.01.2008. a sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX. Kostja II käenduse maksimaalseks summaks on 346 226,56 krooni. 21.11.2008. a edastas hageja kostjale II teatise võlgnevuse olemasolust. 25.08.2009. a teatisega ütles hageja lepingu üles, mistõttu palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 174 144,03 krooni (s.o 11 129,83 eurot) ja menetluskulud jätta kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
2.22.02.2011. a vastuses kostjad hagi ei tunnista. Kostjad on seisukohal, et alles pea aasta aega hiljem, s.o 25.08.2009. a, saatis hageja väidetavalt kostjale I lepingu ülesütlemise teatise, kus teavitas, et kostja I võlgneb hageja ees summa 174 144,03 krooni. Kuna kostja I äriregistrijärgne aadress on XXX, Saue, mistõttu jääb arusaamatuks teatisel märgitud aadress XXX, Tallinn. Ning kuna nimetatud teatisele ei ole lisatud ka kättesaamise teadet, siis on käesoleval juhul ilmselgelt tõendamata, et kostja I ja kostja II üldse nimetatud nõudest teadsid. Kostjatele tuli nimetatud nõude olemasolu ilmsiks alles hagiavalduse kättesaamisega 2010 aasta detsembris, mis on rohkem kui kaks aastat hiljem, kui oli liisingueseme tagastamise tähtaeg. Eeltoodu põhjal, saab nimetatud hageja käitumist käesoleval juhul pidada ilmselgelt pahatahtlikuks. Olukorras, kus hageja oleks teavitanud kostjat liisingueseme müüki suunamise hinnast, oleks olnud tekkinud kahju oluliselt väiksem. Kostjale ei jäetud võimalust rääkida kaasa liisingueseme võõrandamise hinnas kujundamaks turuväärtusele vastav hind. Kuivõrd liisinguese võõrandati alla turuväärtuse, ei ole käesoleval juhul hageja kahjuhüvitisnõue hagiavalduses toodud summas põhjendatud. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse (antud juhul nii oli), tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, s.o detsember 2008. aasta. On üldteada, et tarbesõiduki hind Eesti turul vananedes kahaneb. Selle põhimõtte võib liisinguvõtja hinnangul üle kanda ka vara turuväärtusele reaalse hinnangu andmisel täna, mis on rohkem kui kaks aasta hiljem. Vaadates, mis on analoogsete sõidukite müügipakkumiste hinnad automüügi veebiportaalides, saame selge tunnetuse vara väärtusest käesoleval hetkel. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et isegi käesoleval hetkel, s.o ligi 2 aastat hiljem, on Eestis enimtuntud autoportaali www.auto24.ee järgi liisinguesemele sarnase sõiduki turuväärtus 2(10)
2-10-59796 umbes (11500+10066+11000+10900)/4=10 886,5 eurot, mis on 170 023,77 krooni. Seega juba ainuüksi käesoleval hetkel internetis olevatele andmetele tuginedes, saame järeldada, et ka ligi kaks aastat hiljem on sõiduki turuväärtus kõrgem, kui see oli selle võõrandamise hetkel 2008. aastal. Ilmselgelt saab juba ainuüksi selle põhjal järeldada, et liisinguese võõrandati alla turuväärtuse. Arvutamaks sõiduki tegelikku turuväärtust selle võõrandamise hetkel toetub kostja Eesti Päevalehe artiklis toodule. Eesti Päevalehe artikli kohaselt langeb uute autode hind esimesel aastal keskmiselt 20%, teisel aastal 15% ja sealt edasi 8-10% aastas. Artiklile tuginedes on kostjad lähtunud liisingueseme turuväärtuse hindamisest. Oleme arvestanud turuhinna languse protsenti selliselt, et esimesel aastal langeb auto hind 20%, teisel aastal 15% ja kolmandal aastal 8% aastas. Arvestades Kia esinduse ametlikul koduleheküljel toodut, nähtub, et uue Kia Sorento minimaalne alghind (st, et lähtume hagejale soodsaimast alghinnast) on täna 450 000 krooni. Lähtudes eelpool toodud artiklis toodust on aasta aega vana Kia Sorento hind (450 000- (450 000x20%)=360000) 360 000 krooni, kaks aastat vana Kia Sorento hind on (360 000- (360 000x15%)=306000) 306 000 krooni ning kolm aastat vana Kia Sorento hind on (306 000- (306 000x8%)=281520) 281 520 krooni. Võttes arvesse, et käesoleval juhul oli liisinguesemeks 2005 aasta Kia Sorento, mis tagastati liisinguandjale 2008. aastal, saab käesoleval juhul rakendada eelpool toodud turuhinna arvestusmeetodit ning järeldada, et liisingueseme väärtus selle võõrandamise hetkel oli arvestuslikult 281 520 krooni. Liisinguese aga müüdi hinnaga 100 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Kostja on seisukohal et, liisinguese müüdi oluliselt alla turuhinna kostjat sellest eelnevalt teavitamata. Liisingueseme turuväärtuseks Swedbank Liising AS-ile tagastamise hetkel oli mitte vähem kui 281 520 krooni. Lähtuvalt eeltoodust leiavad kostjad, et Swedbank Liising AS on liisingueseme võõrandanud liiga madala hinnaga. Liisinguese võõrandati alla turuväärtuse. Tuginedes eelpool toodule, on võetud kostjatelt võimalus tõendada tegelike kulude (kahju) suurust. Kostjad on eelpool tõendanud, et liisinguese võõrandati alla turuväärtuse. Kostjatel ei olnud võimalust mõjutada ega veel vähem tõendada liisinguvara tegelikku turuväärtust. Kostjal ei olnud võimalik isegi teada, millal toimus vara võõrandamine. Seega kostjatele on pandud kohustus hüvitada kahju, mis tegelikkuses oleks olnud oluliselt väiksem. Liiatigi on siinkohal märkimisväärne ka see, et vara realiseerimiseks ettenähtud kulud on märgitud seisuga 29.01.2009. a, mis on ligi kaks kuud hiljem kui auto tagastamise tähtaeg liisinguandja omandisse. Liisinguvõtja peab siinkohal vajalikuks märkida seda, et tagastas auto puhtana ja korrasolevana. Seega vara realiseerimiseks tehtud puhastustööd ei ole siinkohal lisakuludena asjakohased. Kostjad ei nõustu vara realiseerimiseks näidatud kulude summaga 5 173,73 krooni. Nimetatud summa on ilmselgelt liialt kõrge. Kostjate ja hageja vaheline kokkulepe, mille kohaselt hageja ei ole hüvitisnõude arvestamisel võtnud üldse arvesse liisingueseme tegelikku väärtust või võtnud seda arvesse väga väheses ulatuses, on tühine, kuna see on kostjaid ebamõistlikult kahjustav. Käesoleval juhul ei ole kostjad ja hageja liisingulepingu üldtingimusi käenduslepingu tingimusi eraldi läbi rääkinud. Samuti ei olnud kostjatel võimalik kaasa rääkida hageja ja kostja I vahel sõlmitud kokkuleppes vara tagastamisel. Tulenevalt kostja soovist võtta sõiduk liisingusse ja hiljem see võlgnevuse peatamiseks tagastada liisinguandjale, oli kostja kohustatud sõlmima pangaga liisingu-ja käenduslepingu ning vara tagastamise kokkuleppe. Lepingu punktide osas pooled eraldi läbirääkimistesse ei astunud. Lepingute ja kokkulepet sõlmimisel ei olnud kostjatel võimalik kokkulepetes toodut muuta. Kõik tingimused olid panga poolt paika pandud ning nende osas läbirääkimisi ei peetud. Ilmselgelt oli liisinguvõtja panga ees positsioonis, kus ta ei saanud sisuliselt midagi kaasa rääkida ega muuta. Juhindudes võlaõigusseadusest ning arvestades Riigikohtu praktikat, saab käesoleval juhul järeldada, et hageja ja kostja I vaheline kokkulepe, mille kohaselt leppisid hageja ja kostja I kokku, et lõpetavad lepingu ennetähtaegselt ning kostja I tagastab vara hagejale ning juhul kui hageja poolt vara võõrandamisest saadud summa on väiksem, kui hagejale tema poolt vara omandamisel tehtud kulutuste hüvitamata osa (sh tasumata 3(10)
2-10-59796 intressimaksed) ning vara võõrandamisega kaasnevate kulutuste kogusumma, on kostja I kohustatud hagejale hüvitama nimetatud summade vahe, on käesoleval juhul tühine. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjatelt ebamõistlikult suurt kahjuhüvitist nimetatud hinnavahe hüvitamiseks. Ilmselgelt on hageja võõrandanud vara alla turuväärtuse ning tuginedes eelpool toodud kokkuleppele ning liisingulepingu üldtingimustes toodule nõuab kostjatelt ebamõistlikult suurt hüvitist. Kui hageja oleks vara võõrandanud vara turuväärtusega, oleks nimetatud kahjuhüvitisnõue oluliselt väiksem. Tulenevalt eelmärgitust paluvad kostjad jätta haginõue rahuldamata ja vähendada nõuet mõistliku suuruseni ning menetluskulud jätta hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
3.27.05.2011. a seisukohas hageja ei nõustu väitega, et kostjatel ei olnud võimalus müügiprotsessis osaleda. Kostjatele on 21.11.2008. a teate lepingu ülesütlemisest koos müügiprotsessi kirjeldusega. Teade on saadetud aadressile XXX Sauel, millise kättesaamist on kostja II kinnitanud. Lisaks on 3.12.2008. a sõlmitud lepingu lisa nr 1, milles on kostjaid teavitatud vara müügist ning kostjad vara müümisest osa võtta ei soovinud. Hageja on seisukohal, et võõrandamise hind vastab vara reaalsele turuhinnale ning www.auto24.ee esitatud väljavõtted ei peegelda reaalset turuhinda. Hageja palub samuti arvestada turuhinna juures 10 % lubatud hinnaalandust, millisele seisukohale on asunud Riigikohus. Lisaks viitab hageja, et kostjate viited lepingu tüüptingimuse tühisusele ei ole asjakohased, kuna viidatud Riigikohtu lahendid põhinevad asjaolul, kus liisinguvõtjale ei antud võimalust enne ise liisingueset võõrandada, liisinguvõtjat müügiprotseduurist ei teavitatud ning polnud tõendatud, et liisingueseme võõrandamine oleks toimunud professionaalselt vabaturu tingimustes ja läbipaistvalt. Käesoleva asja puhul olukord selline ei olnud.
4.7.11.2012. a seisukohas lisab hageja, et kuna pooled on leppinud täiendavalt kokku 3.12.2008. a lepingus vara võõrandamises hageja poolt, ei ole kostjatel põhjendatud ega tõendatud tüüptingimuse tühisusele tuginemine.
5.21.11.2012. a taotluses palusid kostjad määrata ekspertiis lepingu eseme turuväärtuse kindlakstegemiseks vara tagastamise hetkel.
6.Hageja kostjate ekspertiisi taotlusega ei nõustu, kuna poolte vahel eksisteerib 3.12.2008. a sõlmitud kokkulepe liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta, milles pooled leppisid kokku, kuidas toimub võimalike kulude hüvitamine hagejale.
7.29.11.2012. a kohtuistungil jäid hageja nõude juurde. Kostjad jäävad oma seisukohtade juurde, et puudus võimalus 3.12.2008. a lepingu p-is 2 nimetatud tingimuste läbi rääkimine. Kostjad muid kulusid ei vaidlusta, vaidlustavad vaid vara väärtust, mis oli kostjate hinnangul tagastamise hetkel 281 520 krooni. Kostjad kinnitasid, ei olid teadlikud, et kui vara müügihinnast ei jätku, tuleb neil vahe hagejale hüvitada. Pooled nõustusid asja edasise kirjaliku menetlusega.
8.19.12.2012. a tegid kostjad kompromissi ettepaneku, mille kohaselt kostjad tasuvad hagejale 6 000 eurot viie aastase maksegraafiku alusel. Hageja nimetatuga ei nõustunud.
9.5.02.2013. a loobusid kostjad ekspertiisist.
10.15.02.2013. a seisukohas jäid kostjad eelmärgitu juurde, et vara on võõrandatud alla selle turuväärtust. Samuti jäävad kostjad väite juurde, et kostjaid ei ole teavitatud vara võõrandamise hinnast võõrandamisportsessi käigus, mis on pahatahtlik käitumine hageja poolt. Lisaks märgivad kostjad, et kuna vara võõrandamine alla turuväärtuse on tekitanud kostjatele täiendavat kahju, tuleks ka viivisenõuet vähendada või jätta üldse rahuldamata, sest ka viivisenõue on tänu sellele suurem. 4(10)
2-10-59796
11.5.09.2013. a seisukohas jäi hageja kõige eelöeldu juurde.
KOHTU SEISUKOHAD
12.Seoses OÜ XXX registrist kustutamisega lõpetas kohus 24.09.2013. a määrusega OÜ XXX osas menetluse asjas otsust tegemata. Kohus leiab, et AS Swedbank Liising hagi XXXvastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • 24.01.2008. a sõlmisid AS Swedbank Liising ja OÜ XXX järelmaksuga müügilepingu (edaspidi liisinguleping) nr XXX, millise esemeks oli sõiduauto KIA Sorento (tl 6-15). Asjaolude üle ei ole ka vaidlust; • 24.01.2008. a sõlmisid AS Swedbank Liising ja XXX käenduslepingu nr XXX käendatava summa ülempiiriga 22 127,91 eurot (tl 45-46). Asjaolu üle ei ole ka vaidlust; • AS Swedbank Liising esitas OÜ-le XXX 13.12.2008. a, 13.11.2008. a, 14.10.2008. a, 17.09.2008. a ja 13.08.2008. a arved kogusummas 27 875,83 krooni, mis sisaldasid nii osamakseid kui intresse, lisaks kindlustusmakseid kogusummas 4 720 krooni (tl 2024); • 21.01.2009. a esitas AS Swedbank Liising OÜ-le XXX kindlustusmaksete võlgnevuse arve summas 1 838 krooni, millest 1 725 krooni on tasumata (tl 27) ning mida kostja ka ei vaidlusta (tl 128); • 21.11.2008. a edastas AS Swedbank Liising OÜ-le XXX aadressile XXX Sauel teatise lepingu ülesütlemise kohta andes kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (tl 31); XXX on OÜ XXX esindajana teatise 27.11.2008. a kätte saanud (tl 32); Sama kuupäevaga samale aadressile on edastatud teatis ka XXX(tl 47), millise XXX on kätte saanud 27.11.2008. a (tl 48); • 3.12.2008. a sõlmisid AS Swedbank Liising ja OÜ XXX liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta (tl 33); • 3.12.2008. a liisingulepingu nr XXX lisas nr 1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt pärast liisingueseme valduse üleandmist liisinguandjale, kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Juhul, kui liisingueseme võõrandamisest saadud summa on väiksem, kui liisinguandjale tema poolt liisingueseme omandamisel tehtud kulutuste hüvitamata osa (sh liisingulepingu lõpetamise päevani tasumisele kuuluvad intressimaksed) ja liisingueseme valduse ülevõtmisega, liisingueseme hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega ning muude liisingueseme võõrandamisega kaasnevate kulutuste kogusumma, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale nimetatud summade vahe vastavalt liisinguandja poolt esitatavale teatisele (tl 33). • 4.06.2009. a võõrandas AS Swedbank Liising lepingu eseme hinnaga 100 000 krooni (tl 35-36); • XXXAS esitas AS-ile Swedbank Liising vara müügieelse kontrolli ja vara realiseerimise eest arved nr 292602326, 292600165 ja 292602412 kogusummas 5 173,73 krooni (käibemaksuta) (tl 37-42);
14.Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-59796 kirjaliku menetlusega [hageja hagiavalduses (tl 4) ja 29.11.2012. a eelistungi (tl 128 pöördel); kostja 29.11.2012. a eelistungi (tl 128 pöördel)] .
15.VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus 5(10)
2-10-59796 täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-idele 1, 4 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 13 tuvastanud, et 24.01.2008. a sõlmisid AS Swedbank Liising ja OÜ XXX järelmaksuga müügilepingu (edaspidi liisinguleping) nr XXX, millise esemeks oli sõiduauto KIA Sorento. Kohus on tuvastanud, et AS Swedbank Liising esitas OÜle XXX 13.12.2008. a, 13.11.2008. a, 14.10.2008. a, 17.09.2008. a ja 13.08.2008. a arved kogusummas 27 875,83 krooni, mis sisaldasid nii osamakseid kui intresse, lisaks kindlustusmakseid kogusummas 4 720 krooni ning et 21.01.2009. a esitas AS Swedbank Liising OÜ-le XXX kindlustusmaksete võlgnevuse arve summas 1 838 krooni, millest 1 725 krooni on tasumata. Vastavalt VÕS §-ile 361 kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud, et liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata liisingulepingu nr XXX alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed, lisaks kaskokindlustusmaksed. Kohus on ka käesoleva kohtuotsuse p-is 13 tuvastanud, et 3.12.2008. a sõlmisid AS Swedbank Liising ja OÜ XXX liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta ning et 3.12.2008. a liisingulepingu nr XXX lisas nr 1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt pärast liisingueseme valduse üleandmist liisinguandjale, kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Juhul, kui liisingueseme võõrandamisest saadud summa on väiksem, kui liisinguandjale tema poolt liisingueseme omandamisel tehtud kulutuste hüvitamata osa (sh liisingulepingu lõpetamise päevani tasumisele kuuluvad intressimaksed) ja liisingueseme valduse ülevõtmisega, liisingueseme hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega ning muude liisingueseme võõrandamisega kaasnevate kulutuste kogusumma, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale nimetatud summade vahe vastavalt liisinguandja poolt esitatavale teatisele. Hageja väitel on ta 25.08.2009. a saatnud AS Swedbank Liising OÜ-le XXX ja XXX teatised vara võõrandamisest ja võlgnevuse jäägist summas 174 144,03 krooni (s.o 11 129,83 eurot), kuid kostja väitel ta teatist kätte saanud ei ole ning hageja nõudest sai ta teada hagimaterjalide kättesaamisel 18.12.2010. a (tl 71). Kohtu hinnangul ei mõjuta antud asjaolu iseenesest hageja põhinõude maksmapanekut, kuid kohus arvestab sellega hageja viivisenõude lahendamisel.
16.Nagu eespool märgitud, on leidnud kohtu poolt tuvastamist, et 3.12.2008. a sõlmisid AS Swedbank Liising ja OÜ XXX liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta ning et 3.12.2008. a liisingulepingu nr XXX lisas nr 1 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt pärast liisingueseme valduse üleandmist liisinguandjale, kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Juhul, kui liisingueseme võõrandamisest saadud summa on väiksem, kui liisinguandjale tema poolt liisingueseme omandamisel tehtud kulutuste hüvitamata osa (sh liisingulepingu lõpetamise päevani tasumisele kuuluvad intressimaksed) ja liisingueseme valduse ülevõtmisega, liisingueseme hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega ning muude liisingueseme võõrandamisega kaasnevate kulutuste kogusumma, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale nimetatud summade vahe vastavalt liisinguandja poolt esitatavale teatisele. Kostjate vastuväite kohaselt tuleneb hageja nõue liisingulepingu nr XXX lisast nr 1, kuid leiavad, et kokkuleppe punktid 2 ja 3 on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 44 järgi ebamõistlikult kahjustavad ning tühised, kuna sellega võetakse kostjatelt ära võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Nimelt on hageja kasutades kokkuleppe punkti 2 ja 3 kustutanud liisingueseme 6(10)
2-10-59796 võõrandamisest saadud raha arvelt esmajärjekorras vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kostjad on tuginenud ka asjaolule, et vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimisel ei olnud kostjatel võimalik kaasa rääkida. Seega on poolte vahel vaidlus, kas kõnesoleva liisingulepingu nr XXX lisas nr 1 sisalduvad kokkulepped on kvalifitseeritavad VÕS § 35 mõttes tüüptingimustena. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seega ei pea tüüptingimus olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes. Selle sätte kohaselt loetakse tüüptingimuseks ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. Vastavalt VÕS § 42 lg-le 1 on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2007. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-150-06 väljendatud seisukoha järgi on VÕS § 35 lg-st 1 ja VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt tüüptingimuse tühisuse regulatsiooni eesmärgiks kaitsta lepingupoolt, kelle suhtes on kasutatud eelnevalt välja töötatud ja läbi rääkimata lepingutingimust, mis esitatakse poolele sellistel asjaoludel, et tal pole võimalik läbirääkimisi pidada ja tingimuse sisu mõjutada, ebamõistlikult kahjustavate lepingutingimuste eest. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Selle sätte mõtte kohaselt peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse riski VÕS §-s 42 sätestatud alustel see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, et viimasel polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Kuna kostja soovis, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, pidi ta esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, s.t lepingutingimus oli välja töötatud kavatsusega kasutada seda mitmes tulevikus sõlmitavas lepingus, või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et tingimuse üle ei olnud läbirääkimine ja selle sisu mõjutamine reaalselt võimalik). Kostjad on küll väitnud, et tingimused olid panga poolt paika pandud ning nende osas läbirääkimisi ei peetud, kuid ei ole osundatud asjaolusid tõendanud. Vastupidi, kostja XXX on selgitanud, et läks liisingufirma kontorisse ja ütles, et ei suuda enam liisingut maksta ja leping tuleb lõpetada (tl 128). Antud asjaolu viitab, et poolte vahel olid läbirääkimised liisingulepingu lõpetamise üle. Ka on XXX selgitanud, et sai aru, et kui auto müügihinnast ei jätku, siis tuleb vahe tasuda (tl 128). Kostja ei ole esitanud tõendeid asjaolu kohta, et hageja kasutab temale teadaolevalt vaidlusaluse kokkuleppega samasuguse sõnastusega liisingulepingu lõpetamise tingimusi enamustes liisingulepingu lõpetamise kokkulepetes. Seega, et kohus saaks kontrollida vaidlusaluse kokkuleppe kui tüüptingimuse lubatavust VÕS § 42 järgi, tulnuks hagejal esitatud asjaoludel tõendada, et tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et tingimuse üle ei olnud läbirääkimine ja selle sisu mõjutamine reaalselt võimalik. Kohtu hinnangul ei ole antud asjaolud käesolevalt tuvastamist leidnud. Ka juhul, kui vaidlusalune kokkulepe ei kehtiks, on hagejal õigus nõuda kulude, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega (VÕS § 367 lg 1). VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
7(10)
2-10-59796 Kohus märgib, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.12.2008. a. kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-21-124-08 on Riigikohus asunud seisukohale, et liisingulepingu lõpetamisel saab lähtuda VÕS §-st 367 ka juhul, kui leping lõpetati liisinguvõtja algatusel ja ilmselt poolte kokkuleppel, kui pooled ei lepi lepingu lõpetamisel kokku teisiti (p 13). Praegusel juhul ei ole teistsuguse kokkuleppe olemasolu tuvastatud ega väidetud. Kostjad on kinnitanud, et iseenesest nad muid kulusid ei vaidlusta, vaid vaidlustavad auto tegelikku väärtust, mis oli selle tagastamise hetkel nende hinnangul 281 520 krooni (tl 128). Kohus on tuvastanud, et 4.06.2009. a võõrandas AS Swedbank Liising lepingu eseme hinnaga 100 000 krooni, mida peab ka sõiduki turuhinnaks. Kostjad ei esitanud omalt poolt ühtegi aktsepteeritavat tõendit lükkamaks ümber müügihinda või tõendamaks, et sõiduki turuväärtus oli nende väidetud 281 520 krooni (s.o. 17 992,41 eurot). Kostja on esitanud väljavõtted www.auto24.ee kuulutustest, kuid need ei kajasta perioodi, kui sõiduk tagastati (väljavõte on esitatud seisuga 04.02.2011. a. [tl 113-114)].
17.VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostjad leiavad, et kahju on tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel, kuna hageja ei ole kostjatele andnud võimalust ise vara müüa, lisaks ei teavitanud ega põhjendanud müügihinna vähendamist võrreldes vara väärtusega. Kohus leiab, et kostjate eeltoodud väited on põhjendamatud, kuivõrd hagejal ei olnud liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe järgi sellist kohustust ning liisinglepingu kokkuleppe sõlmimisel oli neile teada, et sõiduk võõrandatakse. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjad ei ole tõendanud liisinguesemete väärtust, et saaks väita, et liisingueseme müügihind ei olnud selle turuväärtus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjate taotluse kahjunõude vähendamiseks nullini (hagi rahuldamata jätmine) rahuldamiseks ei ole alust.
18.Kostjad on esitanud vastuväite ka liisingueseme puhastusteenuste ja korrasoleku kohta märkides, et nimetatud kulutused ei olnud vajalikud, kuna tagastatud vara oli puhas ja korras. Kostjad on esitanud nimetatud vastuväite kogu vara realiseerimise kulude osas (summas 5 173,73 krooni). Riigikohus on oma kohtuasja nr 3-2-1-112-06 punktis 10 leidnud, et ka sõiduauto puhastusteenuse kulud on lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Lisaks, kohtule esitatud XXXAS-i arve nr 292600165 (tl 39) kohaselt ei ole puhastusteenuste eest hagejalt tasu nõutud (arvel olevad read on 0,00), mistõttu on kostjate väide puhastusteenuste kohta asjakohatu. Hageja on esitanud kohtule liisingueseme tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude hüvitamise nõude kokku summas 5 173,73 krooni (käibemaksuta) (s.o 330,66 eurot). Nimetatud kulutused koosnevad järgmistest summadest, mida hageja on kandnud seoses liisingueseme võõrandamisega: hageja on tasunud XXXAS-ile 4 237,29 krooni (s.o 270,81 eurot) (arve nr 292602412; tl 41) müügiteenuse eest, kuna hageja ise ei tegele liisinguesemete müümisega. Lisaks arved nr 292602326 (tl 37) ja 292600165 (tl 39) kogusummas 936,44 krooni (s.o 59,85 eurot), mis sisaldavad liisingueseme müügieelset tehnilist ülevaatust ning remonttöid. Kohus leiab, et hageja poolt tehtud kulutused liisingueseme realiseerimiseks on põhjendatud ning kooskõlas liisingulepingu lõpetamise kokkuleppega, lisaks ei ole kostjad peale vastuväite, et tagastatud vara oli korras ning summa on liiga suur, esitamist oma vastuväiteid tõendanud. Kohus leiab, et vara realiseerimiskulu müügiteenuse eest 5 % ulatuses vara võõrandamise väärtusest (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning seega põhjendatud. Lisaks on kohtu hinnangul põhjendatud kulutused liisingueseme müügieelseks tehniliseks kontrolliks ja ka mootoriõli ning pirni vahetuseks, kuivõrd viimatinimetatud puudused ei ole hoomatavad välisel vaatlusel ning 8(10)
2-10-59796 võisid ilmneda peale liisingueseme müügieelset tehnilist kontrolli. Rehvitööd (sh ventiili vahetus) on kohtu arvates samuti põhjendatud arvestades, et liisinguese oli müügis pea pool aastat, milline aeg on reaalne, et sõiduki seismisel ilmneb rehvivigastus ventiili mittekorrasoleku näol vajades viimase vahetust/remonti enne müüki.
19.Kohus on kohtuotsuse p-is 13 tuvastanud, et 24.01.2008. a sõlmisid AS Swedbank Liising ja XXXkäenduslepingu nr XXX käendatava summa ülempiiriga 22 127,91 eurot. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Seega on vastutab kostja XXXliisinguvõtja kohustuste eest 24.01.2008. a käenduslepingu alusel.
20.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise alates hagiavalduse esitamisest protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni 0,25% päevas. Kostjad paluvad vähendada viivisenõuet mõistliku ulatuseni või jätta viivisenõue rahuldamata arvestades asjaolu, et hageja on võõrandanud vara alla turuhinna, mis tekitas kahju. Kui hageja oleks võõrandanud vara turuväärtusele võrdse hinnaga, ei oleks tekkinud kahju ja seega ka viiviseid. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja väitel on ta 25.08.2009. a saatnud AS Swedbank Liising OÜ-le XXX ja XXXteatised vara võõrandamisest ja võlgnevuse jäägist summas 174 144,03 krooni (s.o 11 129,83 eurot), kuid kostja väitel ta teatist kätte saanud ei ole ning hageja nõudest sai ta teada hagimaterjalide kättesaamisel 18.12.2010. a (tl 71). Kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid eelnimetatud 25.08.2009. a teatiste saatmise kohta kostjale, on kohtu arvates põhjendatud viivise väljamõistmine alates 19.12.2010. a. Viivisearvestus on järgmine: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) 24.9.13 19.12.10 11 129,83
Viivis (aastas) Viivitatud päevi 91,25%
Viivis (€) 28130,65
Arvestades kehtivat kohtupraktikat viivise väljamõistmisel, samuti kostjate taotlust, mõistab kohus viivised välja vaid põhivõla ulatuses ning ei rahulda nõuet veel viivise, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks. Tulenevalt eelmärgitust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 11 129,83 eurot.
21.Kuna XXXei ole esitanud vastuväiteid liisingueseme jääkväärtuse summas 234 649,56 krooni (käibemaksuta) (s.o 14 996,84 eurot), debitoorse võlgnevuse (põhiosa- ja intressimaksete võlgnevus koos kaskokindlustusmaksete võlgnevusega) summas 1 725 krooni 9(10)
2-10-59796 (s.o 111,85 eurot) ning kohus on lugenud eelnevast tulenevalt vara realiseerimise hinna 100 000 krooni (s.o 6 391,16 eurot) ja vara realiseerimise kulud summas 5 173,73 krooni (s.o 330,66 eurot) põhjendatuks, tuleb mõista kostjalt XXXhageja AS-i Swedbank Liising kasuks välja põhivõlgnevus 11 129,83 eurot (s.o 174 144,03 krooni) ja viivis 11 129,83 eurot (s.o 174 144,03 krooni).
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses (sh kolmandate isikute menetluskulud) kostja XXXkanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg-d 1 ja 3).