EESTI x NIMEL Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
23. september 2013.a. Põlva kohtumaja, x tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-10-16020
Tsiviilasi
E. x. kaudu) hagi K. M. 1150,41 euro nõudes
Tsiviilasja hind
1150,41 eurot (18 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: E. x. K. – asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: M. P. -post: Kostja: K. M. xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx e-post:
esindajad
elukoht
Kirjalik menetlus
Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt pidas kostja K. M. (jahitunnistust ja jahiluba) omamata 02.02.2008 jahti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lasva jahipiirkonnas. Jahipidamisel kasutati üheraudset jahipüssi ja sõiduautot Opel, registreerimistunnusega 254 ARR. Jahipidamise käigus hukkas kostja ebaseaduslikult tiine metskitse, tekitades sellega keskkonnale kahju kokku 18 000 krooni. Kostja tegevuse õigusvastasus seisneb selles, et kostja hukkas jahi käigus, omamata jahipidamisõigust, tiine metskitse, rikkudes sellega kuni 31.05.2013 kehtinud jahiseaduse (JahiS) ning JahiS § 19 lg 2 alusel 09.10.2002.a. vastu võetud keskkonnaministri määruse nr. 59 nõudeid. Kahju on arvestatud JahiS § 56 alusel x x määrusega nr.48 kehtestatud „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrade“ alusel. Osundatud määruse § 1 järgi loetakse jahiuluki ebaseaduslikuks hukkamiseks jahiuluki isendi hukkamist, kui selle tegevusega kaasneb seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumine. Määruse § 3 lg 1 järgi arvestatakse jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju, kui jahiuluki isendi hukkas jahipidamisõiguseta isik. Määruse § 2 sätestab metskitse kahjumäära isendi kohta 6000 krooni, tiine isendi hukkamise korral arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kahjumäära kolmekordses ulatuses. Kahju suuruse arvestamise kohta on tulenevalt Määruse § 3 lg 5 ja JahiS § 55 lg 1 koostatud keskkonnainspektori poolt akt, mis on lisatud hagiavaldusele. Hageja on enne kohtu poole pöördumist 09.09.2009 saatnud kostjale pretensiooni, milles tegi ettepaneku vabatahtlikult hüvitada keskkonnale tekitatud kahju summas 18 000 krooni 15 päeva jooksul alates pretensiooni kättesaamisest. 25.03.2010 seisuga ei olnud kostja asunud keskkonnale tekitatud kahju hüvitama. Seetõttu on hageja- Eesti x keskkonnainspektsiooni kaudu pöördunud 06.04.2010.a. kohtu poole, taotledes võlaõigusseaduse (x) §-de 1043 ning 133 lg 1 ja 2 ja JahiS §-de 56 ning 55 lg 1 alusel kostjalt tekitatud keskkonnakahju, summas 18 000 krooni (1150,41 eurot) väljamõistmist. Kostja vastuväited 20.04.2010 esitatud vastuses hagiavaldusele (tl.29) võtab hageja omaks, et on saanud hagejalt pretensiooni keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks, mille ta vaidlustas. 15.03.2010.a. on kohus kostja kaebuse alusel tühistanud Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni x büroo otsuse väärteoasjas nr. x-15002808. Kohtumäärus jõustus 28.03.2010.a. Hageja arvamus hagi vastuse kohta Hageja on seisukohal, et Tartu Maakohtu 15.03.2010.a. kohtumäärus väärteoasjas nr 4-0920336 ei takista hageja poolt nõude esitamist tsiviilkohtumenetluses. x tehtud otsus on esitatud tsiviilasjas tõendina, tõendamaks hageja nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. x lõpetamine ei ole antud tsiviilasjas õigusvastasust välistavaks asjaoluks x § 1045 lg 2 ja 3 tähenduses (tl.34-35).
Poolte seisukohad kirjalikus menetluses
2 (6)
23.07.2013.a. määras kohus tsiviilasjas kirjaliku menetluse ning andis menetlusosalistele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate avalduste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Hageja ei ole kohtule täiendavaid seisukohti ega tõendeid esitanud. Kostja on vastuseks kohtu määrusele teatanud, et kuna tema suhtes koostatud kohtuvälise menetleja - Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni x büroo 09.09.2008 otsus väärteoasjas nr x-15002808 tühistati x Maakohtu 15.03.2010 kohtumäärusega, mis on jõustunud, siis ei saa kostjat käsitleda väärteomenetluses süüdlasena. Kostja ei ole väärteomenetluses metskitse tulistamist tunnistanud ning kinnitab ka käesolevas menetluses, et ei ole keskkonnainspektsiooni poolt kirjeldatud tegu ei 02.02.2008 ega ka varem või hiljem, sooritanud ning ei kavatse vabatahtlikult selle eest endale vastutust võtta. Kostja taotleb menetluse lõpetamist aegumise tõttu (tl.45-46). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses. Hinnates kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus leiab, et hageja on oma nõuet küll õiguslikult korrektselt põhjendanud, kuid tõendamata on õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üks alustest - kostja õigusvastane tegu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kõigepealt käsitleb kohus kostja poolt 07.08.2013.a. esitatud aegumise vastuväidet. Kostja on taotlenud menetluse lõpetamist seoses aegumisega KarS § 81 lg 3 tähenduses (tl 46). KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Tartu Maakohtu poolt väärteoasjas nr 409-20336 tehtud lahendis on kohus tühistanud Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni x büroo 09.09.2009 otsuse väärteoasjas nr x-15002808 ja lõpetanud x § 29 lg 1 p 5 alusel menetluse kostja väärteoasjas seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega (tl 30). Seega on kohus kostja suhtes alustatud väärteomenetluses aegumise küsimuses seisukoha võtnud. Käesolevas menetluses nõuab hageja kostjalt keskkonnale tekkinud kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel. Seega on tegemist tsiviilvastutusega, mille puhul tuleb nõude aegumise üle otsustamisel lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse seaduse (TsÜS) sätetest. x TsÜS § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mis õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 168 lg 1sätestab, et , aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Hageja sai keskkonnale tekitatud kahjust teada 02.02.2008.a., seega hagi esitamise ajaks 06.04.2010.a. ei olnud kolme aastane aegumistähtaeg möödunud. Järgnevalt analüüsib kohus, kas esinevad keskkonnale tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise alused ning kas on tõendatud kahju tekitamine kostja poolt.
3 (6)
x puudub asjaolu üle, et 02.02.2008 hukati ebaseadusliku jahitegevuse käigus tiine metskits. Kuni 31.05.2013 kehtinud JahiS § 56 alusel on x x määrusega nr.48 kehtestatud „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad“ Nimetatud määruse § 1 kohaselt loetakse jahiuluki ebaseaduslikuks hukkamiseks jahiuluki isendi hukkamist, kui selle tegevusega kaasneb seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumine. Antud juhul oli jahiuluki, kelleks metskits on tunnistatud JahiS § 19 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 09.10.2002.a. määrusega nr.59 § 1 p 7 hukkamine ebaseaduslik, kuna selleks puudus jahiluba. Tulenevalt jahiS § 34 lg 1 on jahiluba ulukiküttimise õigust tõendav dokument, mis peab ulukile jahipidamisel kaasas olema. Jahiluba antakse vaid jahitunnistust omavale isikule. x x määruse nr.48 § 3 lg 1 järgi arvestatakse jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju, kui jahiuluki isendi hukkas jahipidamisõiguseta isik. Määruse § 2 sätestab metskitse kahjumäära isendi kohta 6000 krooni, tiine isendi hukkamise korral arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kahjumäära kolmekordses ulatuses.
Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja oli isikuks, kes tiine metskitse ebaseaduslikult maha lasi. Hagiavaldusele on lisatud 05.02.2008 Keskkonnainspektsiooni x büroo poolt koostatud akt (t.6, koostaja A. R. ), mille kohaselt on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.02.2008 ebaseadusliku jahipidamise käigus toimunud uluki hukkamine. Akti kohaselt on kahju suurus18 000 krooni arvestatud x määruse nr.48 § 3 p 1 alusel ja lähtudes § 2 –, kuna uluki hukkas jahirelva abil jahipidamisõiguseta isik ning hukatud uluki näol oli tegemist tiine metskitsega. Kahju tekitajaks on aktis märgitud K. M. . Aktil puudub kahju tekitaja allkiri ja isiku tuvastamist võimaldavad andmed (isikukood või sünniaeg). Tl.7 -8 on Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni x büroo pretensioon väärteoasjas nr x15002808 summas 18 000 krooni, mis on adresseeritud K. M. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, x, milles on viidatud nõude aluseks olevale 10.08.2009.a. koostatud väärteoprotokollile. 09.09.2009.a. on Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni x büroo koostanud otsuse üldmenetluses väärteoasjas nr x-15002808, millega on K. M. karistatud JahiS § 58 alusel, s.o jahitunnistuseta jahipidamise eest rahatrahviga 300 trahviühikut s.o 18 000 krooni (tl.9-13). Nimetatud otsus on tühistatud 15.03.2010.a. Tartu Maakohtu kohtumäärusega ning väärteoasjas on menetlus lõpetatud x § 29 lg 1 p 5 ja KarS § 81 lg 3 alusel seoses väärteo aegumisega (tl.30). Seega ei ole Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni x büroo otsus väärteoasjas nr x-15002808 jõustunud ning kostja süü jahitunnistuseta jahipidamises on kindlaks tegemata. Tsiviilõiguslikult ei mõjuta väärteoasjas tehtud lahend tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat kvalifikatsiooni. Tsiviilõiguslik vastutus saab põhineda kas lepingu rikkumisel või deliktil. Antud juhul on nõue esitatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval alusel. x § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). x § 133 lõigete 1 ja 2 alusel kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras.
4 (6)
Tulenevalt x §-dest 1043 ja 1045 lg 1 p 7 peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seega peab kohus muuhulgas ka kontrollima, kas kahju tekitaja tegu oli seadusvastane x § 1045 lg 1 p 7 tähenduses ehk kas kahju tekitaja rikkus õigusaktist tulenevat kohustust käituda teatud viisil või hoiduda teatud viisil käitumast. JahiS § 26 lg 1 järgi on jahipidamine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. JahiS § 26 lg 2 kohaselt on jahipidamisega võrdsustatud jahisaagi, jahirelva, jahikoera või püünistega looduses viibimine. Jahitunnistus on tulenevalt JahiS § 29 lg 1 nimeline dokument, millega antakse jahipidamisõigus ja mis tõendab füüsilise isiku oskust iseseisvalt jahti pidada ning mis peab jahipidamise ajal kaasas olema, välja arvatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud juhul. x JahiS § 34 lg 1 on jahiluba on ulukiküttimise õigust tõendav dokument, mis peab ulukile jahipidamisel kaasas olema. Jahiluba antakse jahitunnistust omavale isikule. Kostja ei ole vaidlustanud temal jahipidamisõiguse ja jahiloa puudumise kohta esitatud väiteid. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud tõenditega - üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr x-15002808, mis on Tartu Maakohtu 15.03.2010 kohtumäärusega tühistatud, looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise aktiga ning pretensiooniga väärteoasjas nr x-15002808 ei ole tõendatud kostja poolt õigusvastase teo toimepanemine, s.o asjaolu, et kostja 02.02.2008.a. pidas ebaseaduslikult jahti ning hukkas selle käigus tiine metskitse. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millele tuginedes on ta jõudnud väärteoasjas tehtud otsuses esitatud järeldustele. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tsiviilkohtumenetluses ei ole kohtu hinnangul siduv hageja poolt väärteomenetluses kostja tegevusele antud õiguslik hinnang, et kostja osales ebaseaduslikus jahipidamises, s.t toimis õigusvastaselt. Tulenevalt x § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega kostja süüd eeldatakse. Tsiviilkohtumenetluses säilib kostjal võimalus tõendada oma süü puudumist. Kuid eelnevalt tuleb hagejal tsiviilkohtumenetluses tõendada kostja poolt õigusvastase teo toimepanemine, kahju olemasolu teo tagajärjena ja selle suurus , põhjusliku seose olemasolu teo ja tagajärje (k.a.kahju) vahel. Kui kas või üks kahju hüvitamise nõude eeldustest ei ole täidetud, siis ei saa nõuet rahuldada.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. x korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta
5 (6)
täielikult hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.