Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

majandushuvidest lähtuvalt. Kostjate süül on tekkinud hagejale suur varaline kahju ning oluliselt on vähenenud hageja võime täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Pankrotihalduri hinnangul suurenesid äriühingu kulud oluliselt alates septembrist 2005, kui võeti kapitalirendile kütuseveok Volvo. Kohe oli selge, et tuludest ei piisa veoki rentimise kulude katmiseks. Sellele vaatamata otsustas OÜ Veelikse juhtkond hakata tegema lisakulutusi juba olemasolevale autopargile (Chrysler Voyager GS, Chevrolet G1500 Stargraft GT) täiendavalt sõiduauto Kia Sorento liisimiseks 04.11.2005 ja sõiduauto Chrysler 300M rentimiseks 20.06.2006. Alates 2006. aasta jaanuarist kasvasid ebaproportsionaalselt suureks ka väidetavad sõidukite remondikulud, ületades kuu lõikes eelmisel, 2005. aastal poole aasta jooksul tehtud kulutusi. Äriühingu netovara langes alla seaduses sätestatud piiri 2006. aasta veebruaris ning muutus negatiivseks sama aasta märtsis. Hiljemalt seisuga 28.02.2006 koostaud bilansist pidid juhatuse liikmed nägema, et on vaja tarvitusele võtta mingid meetmed. 31.03.2006 koostatud bilansist pidid aga juhatuse liikmed aru saama, et äriühing on ilmselgelt maksejõuetu ning see seisund ei ole ajutine. Selle asemel jätkati äriühingu kahjumiga tegevust, viies rahalisi vahendeid äriühingust välja ja kulutades märkimisväärseid summasid isiklikes huvides. OÜ Veelikse suurimaks kuluartikliks 2006. aastal oli sõidukite remondikulu summas 1 000 341.01 krooni. Sellest 741 700 krooni on makstud juhatuse liikmete poolt sularahas ASle Zagri, vähendades vastava summa võrra kassas oleva sularaha arvestuslikku jääki. Lisaks eelnimetatud kulutustele OÜ Veelikse juhatuse liige A. Meister võttis 2006. aastal kassast sularaha või tasus maksega äriühingu arveldusarvelt, ostes Extreme Sport Tartu OÜ-lt naiste mäepüksid 2 160 krooni eest, Sportland Eesti AS-lt meeste spordirõivaid ja kosmeetikat 2 931 krooni eest, Ehitus Service OÜ-lt varikatuse Pergola 2 103.80 krooni eest ja gaasigrilli 269.50 krooni eest. Kivi Forellipüük OÜ-le on 10.04.2006 tasutud 20 084 krooni seminariruumide renti. Argo Meister on süüdi tunnistatud kriminaalasjas 1-07-11967 tehtud kohtuotsusega omastamises, võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamises ning osanike koosoleku kokku kutsumata jätmises; temalt on välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahju kogusummas 769 248.30 krooni. Pankrotihalduri kinnitusel ei sisalda käesolev hagi kriminaalasjas tehtud otsusega väljamõistetud summat. Hageja on seisukohal, et alates 07.11.2005 sõidukite Kia Sorento liisimiseks ja Chrysler 300M rentimiseks tehtud kulutused summas 331 899.03 krooni olid põhjendamatud, sest tehti maksejõuetu äriühingu juhatuse liikmete isiklikes huvides hangitud sõidukitele. Nimetatud summa sisaldab liisingu- ja rendimakseid, kindlustust ning lepingute ennetähtaegse lõpetamise tõttu tekkinud müügikulusid ja –kahju. OÜ Veelikse juhatuse liikmed on pankrotihalduri hinnangul teinud 2006. majandusaastal põhjendamatult märkimisväärseid kulutusi välisreiside ja pidude korraldamiseks: seminari korraldamise eest on AS-le AA-LAN tasutud 11 829 krooni, juhatuse liikme A. Meisteri välisreisi eest 01.02.2006 kokku 1 716.40 krooni, kassast on A. Meistrile antud 28.02.2006 seoses välisreisiga 8 331 krooni, Emajõe Ärikeskus AS on esitanud 08.04.2006 arve saunaruumi ja –linade kasutamise eest summas 2 650 krooni, mille tasumiseks sai A. Meister OÜ Veelikse kassast sularaha; 26.06.2006 on Kaie Sallok FIE arvele tasutud 1 500 krooni seminariruumide rendi eest; A. Meistri välisreisiks Prantsusmaale sai ta 10.07.2006 OÜ Veelikse kassast sularaha 11 316.85 krooni ning töötajate J. Orumaa ja A. Kukk reisikulude hüvitamiseks võttis A. Meister OÜ Veelikse kassast samal päeval veel vastavalt 10 116 krooni ja 4 800 krooni. Äriühingu juhatuse liikmed on käitunud äriühingu nimel soetatud varaga ebaperemehelikult, tekitades sellega kahju 22.09.2005 soetatud sülearvuti Dell Latitude D510 mahakandmisega 28.02.2006. Arvuti olevat jäänud autosse ning olevat saanud seetõttu külmakahjustusi. Hageja hinnangul on tekitatud kahju 10 932.20 krooni. Säilinud ei olnud Beid OÜ-lt 549 krooni eest

ostetud lühike jope Kati; Sportland Eesti AS-lt ostetud spordirõivad ja kosmeetika kogusummas 7353 krooni; Overall Eesti AS-lt ostetud digitaalne videokaamera hinnaga 56 900 krooni; OÜ-le Telenet tasutud TV antenni paigaldusteenus 1 200 krooni, kusjuures OÜ-l Veelikse telerit ei olnud; Rautakesko AS-le tasutud 19 155.60 krooni parketi, parketi alusvaiba ja puiduliimi eest, kusjuures OÜ Veelikse tegevuseks renditud ruumides oli põrandal linoleum; AS-lt Espak on ostetud 233 krooni eest kipsikruvisid jm ehitustarbeid, mille kulu OÜ-le Veelikse ei ole näidatud; Euronics AS-le on tasutud OÜ Veelikse arveldusarvelt 6 290 krooni, kuludokumenti OÜ Veelikse raamatupidamises ei ole. Hageja hinnangul on kostjad tekitanud äriühingule eelnimetatud tehingutega perioodil 01.11.2005 04.06.2006 kahju kokku 108 742.75 krooni ulatuses. Äriühingu poolt põhjendamatute kulutuste tegemise ja rahaliste vahendite raiskamise tagajärjel on OÜ Veelikse alates 2006. majandusaasta algusest kuni pankroti väljakuulutamiseni sisuliselt olnud võimetu maksma hankijatele äriühingu põhitegevuseks soetatud kauba (vedelkütus) eest. Kauba eest hankijatele võlgu jäämine tõi kaasa usalduse kaotamise, mistõttu mitmed hankijad keeldusid 2006. aasta algusest kaupu krediiti müümast. Rahalised vahendid kauba koheseks väljaostmiseks puudusid. Kaupade puudumise tõttu kaotati kliente, mille tõttu vähenes käive ja sellest tulenevalt ka sissetulek. OÜ Veelikse pankroti väljakuulutamise hetkeks oli äriühingu 2006. majandusaasta kahjum 2 533 493.32 krooni, samal ajal kui varad moodustasid arvestuslikult 467 946.50 krooni. Seisuga 31.03.2006 moodustasid äriühingu varad kokku 4 612 496 krooni ja võlad 4 745 522.03 krooni, st võlausaldajate nõudeid oleks õigeaegselt pankrotiavalduse esitamise korral olnud võimalik rahuldada enam kui 90 % ulatuses. Pankrotimenetluse algatamise hetkeks seisuga 12.10.2006 olid äriühingu juhtkonna poolt perioodil 31.03.2006 kuni 12.10.2006 äriühingu kahjumiga tegevuse jätkamise, äriühingule põhjendamatute kohustuste võtmise ja ebaseaduslike tehingutega äriühingust varade väljaviimise tulemusena vähenenud äriühingu varad 3 938 176.23 krooni võrra 674 319.77 kroonini. Samal ajal olid kohustused vähenenud ainult 2 034 036.29 krooni võrra 2 711 485.74 kroonini, mis võimaldas katta võlausaldajate nõudeid vähem kui 25 % ulatuses. Hageja on eeltoodut arvestades seisukohal, et OÜ Veelikse juhatuse liikmed Margus Sei, Argo Meister ja Ave Rosenthal on rikkunud juhatuse liikme Äriseadustiku §-s 171 lg 2 p 1 ja lg 8, §s 180 lg 51, §-s 187 lg 1 ja Võlaõigusseaduse §-s 620 lg 1 ja 2 sätestatud kohustusi ning on toime pannud PankrS §-s 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisvea. Hageja on seisukohal, et kostjate poolt OÜ Veelikse nimel kahjumiga tegevuse jätkamine äriplaani muutmiseta, vaatamata äriühingu omakapitali hävimisele, äriühingu nimel eelpool kirjeldatud põhjendamatute kulutuste tegemine ja äriühingu rahaliste vahendite selgelt isiklikes huvides kasutamine on otseses põhjuslikus seoses OÜ Veelikse alalise maksejõuetuse tekkimisega ning vastavad PankrS §-s 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisvea tunnustele. Menetlus kohtus Hageja esitas kohtusse 30.12.2008 hagi kostjatelt M. Sei, A. Meister ja A. Rosenthal solidaarselt 490 692.37 krooni väljamõistmiseks. Kostja M. Sei suri 08.09.2009, mistõttu tema vastu esitatud nõudes menetlus peatus. Kohus peatas 24.09.2009 määrusega menetluse ka teiste kostjate vastu esitatud nõudes kuni M. Sei õigusjärglas(t)e väljaselgitamiseni. 28.05.2012 esitas pankrotihaldur K. Mitt kohtule taotluse jätta OÜ Veelikse (pankrotis) nõue M. Sei vastu läbi vaatamata, sest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja on 07.01.2011 välja kuulutanud M. Sei pärandvara pankroti. Kohus uuendas 29.05.2012 määrusega asjas menetluse ja jättis M. Sei vastu esitatud nõude läbi vaatamata. Menetluse uuendamise määrus õnnestus kostja A. Meisterile kätte toimetada 03.02.2013. 04.06.2013 esitas hageja nõude täpsustuse. M. Sei pärandvara pankrotimenetluses on OÜ Veelikse (pankrotis) nõue rahuldatud 2 144 euro ulatuses. Sellest tulenevalt vähendab hageja oma nõuet 29 216.96 euroni. 04.06.2013 kohtuistungile ei ilmunud A. Meister, kes palus kohtuistung edasi lükata. 04.09.2013 kohtuistungile ei ilmunud kostjad A. Meister ja A. Rosenthal, paludes enda kirjaliku avalduse

kohaselt asja arutada ilma kostjate osavõtuta. Kostjad jäävad hagile 18.05.2009 vastuses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjate vastuväited hagile Kostjate 15.05.2009 kirjaliku vastuse kohaselt oleks hageja saanud esitada kõik asjakohased nõuded kostjate vastu kriminaalasjas nr 1-07-11967 esitatud tsiviilhagis. Hageja midagi sellist ei teinud. Pankrotihaldur K. Mitt kinnitas kriminaalmenetluse käigus korduvalt, et rohkem nõudeid kostjate vastu esitada ei kavatseta. Rohkem kui aasta pärast kriminaalmenetluses 769 248.30 krooni suuruse tsiviilhagi rahuldamist on pankrotihaldur siiski esitanud kohtusse täiendava nõude. Kostjad on seisukohal, et käesolevaks hetkeks on nõue vähemalt osaliselt aegunud. Nõude esitamise kolmeaastane periood on möödunud, sest hageja esindaja pidi saama kahju tekitamisest teada juba kahju tekitamise hetkel. Kui hageja nõue ei ole aegunud, on hageja nõudeõigus lõppenud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Pankrotihaldur kinnitas kriminaalmenetluse käigus korduvalt, et rohkem nõudeid kostjate vastu ei ole. Hageja käitumisest lähtuvalt tekkis kostjatel mõistlik ja õiguspärane eeldus, mida tunnustab nii kehtiv õiguskord kui ka kohtupraktika, et nende vastu enam täiendavaid nõudeid ei esitata. Kosja Ave Rosenthali poolt 04.06.2013 kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli tema OÜ Veelikse juhatuse liige ainult formaalselt. Ta oli sellel ajal A. Meisteri elukaaslane, praegu nad enam ei suhtle. A. Rosenthal ei ole äriühingult mingit raha või muud kasu saanud. A. Meister olevat selgitanud A. Rosenthalile, et juhatuse liikmeks olemine ei kohusta viimast millekski. A. Rosenthal ei tea midagi ei äriühingu rahalisest olukorrast ega tehtud tehingutest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsÜS § 35 kohaselt Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 37 lg 1 1. lause kohaselt Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 180 lg 51 kohaselt Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. ÄS § 187 lg 1 ja 2 kohaselt Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja nõue ei ole aegunud, nõudeõigus ei ole lõppenud. Kostjate poolt tehti maksed, mille hüvitamist hageja nõuab, 2005. aasta lõpus ja 2006. aastal. Hagi on kohtusse esitatud 30.12.2008. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõue põhineb muuhulgas ka Äriseadustiku §-s 180 lg 51 sätestatul: juhatuse liikmed on kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mis ei ole tehtud kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. OÜ Veelikse (pankrotis) pankrotihaldur on hagiavalduse kohaselt tuvastanud, et 2006. a veebruaris olid äriühingu varad ja kohustused ainult vähesel määral balansist väljas. Kuigi

tegemist oli pankrotisituatsiooniga, vastavalt ÄS §-s 171 lg 2 sätestatule: osaühingul oli netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) vähem kui pool osakapitalist, oleks pankrotiavalduse õigeaegne esitamine võimaldanud katta võlausaldajate nõuded enam kui 90 % ulatuses. 28.02.2006 seisuga koostatud bilanss pidi äriühingu juhatuse liikmetele selgelt näitama äriühingu maksejõuetust. 20.11.2006 OÜ Veelikse pankroti väljakuulutamise otsuses on tuvastatud (tl 21 pöördel), et võlgniku omakapital ei vastanud äriseadustikus sätestatud suurusele 2006. aasta veebruarist ning märtsist on see lausa negatiivne. Eeltoodust tulenevalt hiljemalt pärast 28.02.2006 bilansi koostamist ei lubanud ÄS §-s 180 lg 51 sätestatu juhatuse liikmetel teha nö karistamatult makseid, mille tegemine antud olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Sellised maksed tuleb juhatuse liikmetel pankrotistunud äriühingule hüvitada seaduse alusel. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud tõenditele juhatuse poolt tehtud maksete kohta täiendavate sõidukite liisimise ja rentimise eest (lepingud ja arved tl 87-129). Lisaks on 2005 novembris liistud Kia Sorentot lühikese aja jooksul hooldatud ja remonditud tuhandete kroonide eest. 2006. a juunis ja juulis on tehtud kümnete tuhandete kroonide ulatuses kulutusi arvetel näitamata sõidukitele remondi tegemiseks, lisavarustuse soetamiseks jms (tl 134-147). Hageja arvutuste kohaselt on OÜ Veelikse (pankrotis) juhatuse liikmed teinud 2005-2006. aastal sõidukite soetamiseks ja remontimiseks kulutusi kokku 331 899.03 krooni ulatuses. Hageja nõue ei ole põhjendatud 07.11.2005 sõlmitud Kia Sorento liisingulepingust tulenevate maksete (ka kindlustusmaksete) osas, mis tehti 2005 novembris ja detsembris ning 2006 jaanuaris ja veebruaris, kokku (50250.01+2 331+4864.34+1512+4881.17+1260+6304.75+ +1260) 72 663.27 krooni, so 4 644.03 euro ulatuses. Ilmselge pankrotiseis/maksejõuetus on tuvastatav ka hageja esindaja kinnitusel alates 2006. veebruari lõpust. Hageja nõue on seaduslik ja põhjendatud alates OÜ Veelikse maksejõuetuse ilmnemisest, mis oli tõendatult olemas 28.02.2006. Sellest ajast alates pidid OÜ Veelikse juhatuse liikmed otsustama pankrotiavalduse esitamise ning ei võinud teha muid makseid, kui ainult hädavajalikke. Kostjad ei ole kohtule tõendanud, et Kia Sorento liisingumaksete tegemise jätkamisele mõistlikku alternatiivi ei olnud. Kostjad peavad ÄS § 187 lg 2 kohaselt tõendama, et nende otsused seoses maksete tegemisega pärast 28.02.2006 olid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostjad seda teinud ei ole. Samal ajal jäi Jetoil OÜ-le tema pankrotihoiatuse ja – avalduse (tl 16-19) kohaselt OÜ Veelikse poolt tasumata ligi 500 000 krooni ostetud kütuse eest. 2006. majandusaastal äriühingu arvel korraldatud seminaride, välisreiside, spordirõivaste ja kostmeetika ostmise, tehnikavahendite soetamise ja teadmata kohas remondi tegemiseks vajalike tarvikute soetamisele kokku ca 160 000 krooni ulatuses ei ole kostjad vastu vaielnud (tl 148-174). Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, so 28.02.2006 ja hiljem tehtud kulutuete osas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded AS AA-LAN arve alusel tasutud 11 829 krooni väljamõistmiseks, sest üritus tehti 27.12.2005 ja tasumine toimus 05.01.2006, ning 01.02. ja 28.02.2006 seoses A. Meisteri välisreisidega tasutud summa (1716.40+8331) 10 047.40 krooni, so kokku 21 876.40 krooni, so 1 398.16 euro ulatuses. Need maksed/kulutused on tehtud enne püsiva maksejõuetuse väljakujunemist, mistõttu puudub ÄS § 180 lg 51 sätestatud alus juhatuse liikmetelt tehtud kulutuste tagasinõudmiseks. OÜ Veelikse nimel ja tema rahaliste vahendite arvelt soetatud, kuid pankrotihaldurile üle andmata esemete väärtuse hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 620 alusel: käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 626 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. OÜ Veelikse (pankrotis) rahaliste vahendite arvelt juhatuse liikme(te) poolt soetatud esemeid, vastavalt hagiavalduse

esitatud loetelule, ei ole üle antud pankrotivarasse, millest tuleb järeldada, et juhatuse liikmed ei ole taganud äriühingu vara säilimist, millest on tekkinud äriühingule kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostjad ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks üks mahakantud sülearvuti leiti üles juhatuse liikme kodust täiesti töökorras olevana, teine samal põhjusel (akt tl 165) mahakantud sülearvuti jäi aga kadunuks. Kostjad ei ole esitanud ühtegi vastuväidet, et hagiavalduses loetletud esemed on alles ja on üle antud haldurile. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et juhatuse liikmed on kohustatud hüvitama äriühingu rahaliste vahendite arvelt ostetud esemete väärtuse, kui neid esemeid ei ole võimalik pankrotihaldurile üle anda, VÕS §-de 127 lg 1, 620 ja 626 lg 1 alusel. Asjaolu, et A. Meisteri ja M. Sei suhtes algatatud kriminaalasjas on süüdimõistetutelt tsiviilhagina välja mõistetud üle 700 000 krooni, ei muuda alusetuks hageja nõudeid tsiviilkohtumenetluses ÄS § 180 lg 51 ja 187 lg 1 alusel. Hageja on esitanud nõude kostjate vastu sellel alusel, et nad pärast maksejõuetuse ilmnemist ei toiminud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, vaid tegid põhjendatamatuid kulutusi isiklikuks otstarbeks ning jätsid tegemata vajalikud kulutused äriühingu jätkusuutlikkuse säilitamiseks või pankrotiseisus oleva äriühingu võlausaldajate nõuete rahuldamise tagamiseks. Edukalt saavad kostjad vastu vaielda hageja sellele nõudele ainult siis, kui nad tõendavad, et on oma kohustusi 2006. aastal täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostjad ei ole väitnud, et nad tegutsesid 2006. aastal korraliku ettevõtja hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ka Ave Rosenthali vastu. Kui A. Rosenthal andis nõusoleku olla OÜ Veelikse juhatuse liige, võttis ta endale kõik juhatuse liikme õigused ja kohustused, kaasa arvatud kohustus tegutseda korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui A. Rosenthal väidab, et ta ei teadnud äriühingu juhtimisest ja selle majanduslikust olukorrast midagi, siis ta ei tegutsenud hoolika ettevõtjana ning ei vabane vastustusest äriühingu ees. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalisel rahuldamisel jagada menetluskulud võrdsetes osades või jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Käesolevas vaidluses hagi osalise (20 % ulatuses) rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta samas proportsioonis poolte kanda, st 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.