Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXXvastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank ning XXX16.10.2007 laenulepingu nr XXX. Lepingu alusel väljastas hageja laenu summas 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni) kontole nr XXXXXXXXXXXXX ning kostja kohustus vastavalt lepingu punktidele 4.3, 5.1 ja 5.2 tagastama laenu koos intressiga laenutähtpäevaks 10.10.2037 osade kaupa annuiteetgraafiku alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval alates 10.11.2007. Vastavalt lepingu punktile 10 oli hagejal õigus teha kõiki lepingu täitmisega seotud makseid kontolt nr 1XXXXXXXXXXXXX või nimetatud kontol piisavate vahendite puudumise korral kostja muudelt lepingus nimetamata kontodelt ning kostja kohustus vastavalt punktile 17.3. a) tagama nimetatud kontol maksetähtpäevadel maksete tegemiseks vajalike vahendite olemasolu. Vastavalt lepingu punktile 9 vormistati lepingu tagatisteks korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, millele seati I jrk hüpoteek summas 1 000 000 krooni ja XXXja XXX, Tallinn, millele seati II jrk hüpoteek summas 1 715 000 krooni. Lisaks laenumaksete tasumisele kohustus kostja vastavalt lepingu punktile 18.1 kogu laenuperioodi jooksul kindlustama laenutagatise (korteriomand asukohaga XXX, Tallinn). Vastavalt lepingu punktile 18.7 oli hagejal õigus kindlustuskohustuse rikkumise korral laenutagatis ise kindlustada kostja eest ja kostja kohustus hüvitama selleks tehtud kulutused. Kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud ja hageja väljastas 17.11.2009 kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, andes kostjale oma kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja ja hoiatas, et võlgnevuse mittetasumise korral hiljemalt 14.12.2009 ütleb hageja lepingu 15.12.2009 üles. Kostja võlgnevust ei likvideerinud ning hageja ütles lepingu üles. Kostja rikkus vaatamata mitmetele meeldetuletustele ka laenutagatise kindlustamise kohustust, mistõttu rakendas hageja alates 08.12.2009 sundkindlustust, mille eest kostja kohustus tasuma igakuiselt 31,96 eurot (kokku 159,80 eurot). Kostjal õnnestus leida laenutagatisele ostja ja laenutagatis müüdi 23.04.2010 hinnaga 25 564,66 eurot (400 000 krooni), millest hagejale laekus 24 951,11 eurot (390 400 krooni). Pärast laenutagatise müüki on kostja hagejale avaldanud, et ei soovi allesjäänud võlgnevust ümber laenuks vormistada ega ülesjäänud võlgnevust tasuma hakata. Viimati saatis hageja kostjale meili 12.09.2011 ja pakkus võimalust läbirääkimisteks. Kostja hageja meilile ei vastanud ega võtnud ka muul viisil ühendust. Lepingu teiseks tagatiseks vormistatud korteriomand XXX ja XXX, Tallinn tagab I jrk hüpoteegina kellegi kolmanda isiku laenu, kelle andmeid ja laenujäägi suurust ei ole võimalik tulenevalt pangasaladuse hoidmisest avaldada. Kuna kolmanda isiku laenujääk on suurem kui mainitud tagatise müügist laekuks, ei ole põhjendatud XXXja XXX müük, kuna II jrk hüpoteegile

sealt raha ei jätkuks. Kostja võlgnevus seisuga 07.06.2012 on 47 452,31 eurot, millest 37 480,94 eurot moodustab põhiosa-, 1 489,15 eurot intressi-, 8 322,42 eurot viivise- ja 159,80 eurot teenustasu võlgnevus (sundkindlustusmaksed). Hageja palus hagiavaldus rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja võttis hagi osaliselt õigeks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX täitmise tingimuseks oli maksete tegemiseks vajalike vahendite olemasolu. Kostja ei leidnud oma varale müüjat. Vara müüja oli hageja, läbi maaklerfirma. Tegemist oli laenu tagatise sundmüümisega panga poolt, millega kostja oli nõus. Kostjale kõikide menetluskulude kandmise kohustus on hagis ebamõistlik, millega hageja ennatlikult mõistab kostja ainuvastutajaks ja ainukeseks riskide võtjaks hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu suhtes. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul ei hinnanud hageja oma riske ja on sõlminud endale ebasoodsa lepingu, leides, et vaid kostja poolt saadav töötasu ning laenutagatis korteriomandi näol XXX1/10 osa, mis vastab korteriomandile nr 7 näol kindlustab laenu kustutamise. Kostja kaotas 2008. detsembris töökoha ning oli töötuna arvel kuni 2010. jaanuarini ega polnud võimeline laenu tagastama. Hageja ei asunud kuni 17.11.2009, alates laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest tagatisena toodud kinnisvara realiseerima, mistõttu see müüdi vaid 23. aprillil 2010, tunduvalt alla turuväärtuse. Hageja poolt kinnisvara võõrandamine alla turuväärtuse polnud kummagi poole huvides. Kostja ei nõustu lepingukohaste viiviste nõudega, kuna need on ebamõistlikud ning on põhjendamatud eelpool toodud alustel, kuna on tingitud panga ebamõistlikust tegutsemisest. Kostja leiab, et temaga laenulepingut sõlmides tegi pank enesele kahjuliku lepingu, arvestamata laenu andmisel vajalikke reaalseid tagatisi ning seetõttu peaks kandma ka kahjusid. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuistung 29.08.2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde ja palus kostjalt välja mõista 29.08.2013 seisuga 51 194,15 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 37 429,27 eurot, intressist 1 489,15 eurot, viivistest 12 115,93 eurot ja teenustasudest 159,80 eurot (kindlustus). Hageja palus TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt alates 29.08.2013 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • 16.10.2007 sõlmisid AS SEB Pank ning XXXlaenulepingu nr XXX. Lepingu alusel väljastas hageja laenu summas 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni) kontole nr XXXXXXXXXXXXX ning kostja kohustus vastavalt lepingu punktidele 4.3, 5.1 ja 5.2

•

•

•

•

• •

•

•

tagastama laenu koos intressiga laenutähtpäevaks 10.10.2037 osade kaupa annuiteetgraafiku alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval alates 10.11.2007 (tl 7-12); vastavalt lepingu punktile 10 oli hagejal õigus teha kõiki lepingu täitmisega seotud makseid kontolt nr 1XXXXXXXXXXXXX või nimetatud kontol piisavate vahendite puudumise korral kostja muudelt lepingus nimetamata kontodelt ning kostja kohustus vastavalt punktile 17.3. a) tagama nimetatud kontol maksetähtpäevadel maksete tegemiseks vajalike vahendite olemasolu (tl 10); vastavalt lepingu punktile 9 vormistati lepingu tagatisteks korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, millele seati I jrk hüpoteek summas 1 000 000 krooni ja XXXja XXX, Tallinn, millele seati II jrk hüpoteek summas 1 715 000 krooni (tl 8); lisaks laenumaksete tasumisele kohustus kostja vastavalt lepingu punktile 18.1 kogu laenuperioodi jooksul kindlustama laenutagatise (korteriomand asukohaga XXX, Tallinn). Vastavalt lepingu punktile 18.7 oli hagejal õigus kindlustuskohustuse rikkumise korral laenutagatis ise kindlustada kostja eest ja kostja kohustus hüvitama selleks tehtud kulutused (tl 10); 17.11.2009 väljastas hageja kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemisteate, kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingut. Hageja andis kostjale oma kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja ja hoiatas, et võlgnevuse mittetasumise korral hiljemalt 14.12.2009 ütleb hageja lepingu 15.12.2009 üles (tl 13); kostja võlgnevust ei likvideerinud ning hageja ütles lepingu üles; kostja rikkus vaatamata mitmetele meeldetuletustele ka laenutagatise kindlustamise kohustust, mistõttu rakendas hageja alates 08.12.2009 sundkindlustust, mille eest kostja kohustus tasuma igakuiselt 31,96 eurot (kokku 159,80 eurot); 23.04.2010 müüdi laenutagatiseks olnud korteriomandist XXX1/10 suurune mõtteline osa hinnaga 25 564,66 eurot (400 000 krooni), millest hagejale laekus 24 951,11 eurot (390 400 krooni) (tl 14-24); 12.09.2011 saatis hageja kostjale meili ja pakkus võimalust läbirääkimisteks (tl 25). Kostja hageja meilile ei vastanud ega võtnud ka muul viisil ühendust.

Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingu alusel võlgnevuse seisuga 29.08.2013 summas 51 194,15 eurot, millest tagastamata laen on 37 429,27 eurot, tasumata intress 1 489,15 eurot ja viivis 12 115,93 eurot ja teenustasud 159,80 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise seadusjärgse määraga kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks, kuid leidis, et kuna kostja jäi töötuks, ei olnud kostjal võimalik tagada rahaliste vahendite olemasolu oma kontol laenumaksete tegemiseks. Samuti oli kostja seisukohal, et hageja müüs tagatiseks olnud kinnistu alla turuväärtuse, millest tulenevalt tegi hageja kostjaga laenulepingut sõlmides endale kahjuliku lepingu, arvestamata laenu andmisel vajalikke reaalseid tagatisi ning seetõttu peaks hageja kandma ka kahjusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel hageja laenas kostjale 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni). Laenulepingu punkti 17.3 kohaselt kohustus kostja tagama nimetatud kontol maksetähtpäevadel maksete tegemiseks vajalike vahendite olemasolu. Laenulepingu punkti 9 kohaselt vormistati lepingu tagatisteks korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, millele seati I jrk hüpoteek summas 1 000 000 krooni ja XXX ja XXX, Tallinn, millele seati II jrk hüpoteek summas 1 715 000 krooni. Kuna kostja korrapäraselt laenumakseid hagejale ei tasunud, ütles hageja laenulepingu üles ja nõudis kostjalt kohustuse täitmist. Laenutagatiseks olnud korteriomandist XXX müüdi 1/10 suurune mõtteline osa hinnaga 25 564,66 eurot, millest hagejale laekus 24 951,11 eurot. Kostja vastuväiteid hagejalt laenusaamise osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et tagatiseks olnud korteriomand müüdi alla turuväärtuse, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks laenulepingu tagatiseks olnud vaidlusaluse korteriomandi tegelik turuväärtus selle võõrandamise hetkel. Samuti on tõendamata kostja väide, et tagatiseks olnud kinnistu müüdi hageja poolt. Hageja on täiendavalt esitanud käesolevas tsiviilasjas kostja palgatõendi ja laenuanalüüsi (tl 149-151). Hageja on 29.08.2013 kohtuistungil selgitanud, et enne laenu andmist oli laenuanalüüs tehtud. Kostja sissetulek oli 20 000 krooni (brutopalk). Kohus leiab, et hageja on piisava põhjalikkusega selgitanud enne laenu andmist välja kostja maksevõime ehk järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus on seisukohal, et hageja kanda ei saa jätta kõiki laenu tagasimaksmisega seonduvaid kostja riske (nt kostja töötuks jäämine, laenulepingust tulenevate kohustuse täitmist tagavate tagatiste väärtus nende realiseerimise ajal jne). Kohus märgib täiendavalt, et krediidisaaja peab siiski eelkõige ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele lepingu alusel võlgnevus summas 37 429,27 eurot. Hageja nõuab kostjalt mh ka teenustasude hüvitamist summas 159,80 eurot (kindlustus). Laenulepingu punkti 18.1 kohaselt kohustub laenusaaja kindlustama lepingu täitmise tagamiseks panditud vara. Laenulepingu punkti 18.7 kohaselt kui laenusaaja ei ole sõlminud või pikendanud kindlustuslepingut lepingus või panga vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, siis on pangal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping laenusaaja eest ja arvel ning laenusaajal on kohustus hüvitada pangale panga selleks tehtud kulutused (tl 10). Kuna kostja rikkus laenutagatise kindlustamise kohustust, rakendas hageja alates 08.12.2009 sundkindlustust, mille eest kostja kohustus tasuma igakuiselt 31,96 eurot (kokku 159,80 eurot). Kohus leiab, et teenustasude nõue (kindlustus) on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele vastavalt hageja poolt taotletule. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 16.10.2007 sõlmitud laenulepingu nr XXX punkti 4.1 kohaselt oli intressimäär muutuv ja koosnes Panga Eesti krooni laenude baasintressist + 0,600 % aastas (tl 7). Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 1 489,15 eurot. Kostja intressinõude osas kohtule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele vastavalt hageja poolt taotletule. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Laenulepingu XXX punkti 15.5 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist võlguolevalt põhisummalt iga viivitatud päeva eest VÕS §-is 94 sätestatud intressimäära ulatuses, millele lisandus seitse protsenti aastas (tl 9). Viivis seisuga 29.08.2013 on 12 115,93 eurot. Kostja ei nõustunud viivisenõudega, kuna need on ebamõistlikud ning põhjendamatud, samas ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuna pooled on nimetatud viivise osas lepingus kokku leppinud, seega oli kostja nõus kohaldatava viivisemääraga, mistõttu kuulub viivis nimetatud osas kostjatelt väljamõistmisele. Samuti märgib kohus, et kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt alates 30.08.2013 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.