Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD

Hageja osaühing XXX esitas 08.02.2013 kohtule hagiavalduse KÜXXXvastu üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tunnustamise nõudes. Harju Maakohus võttis 03.04.2013 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale vastuse esitamiseks. 10.05.2013 esitas kostja KÜXXXkohtule hagile vastuse ja koos sellega vastuhagi osaühingu XXX vastu valduse väljaandmise ja üüritud tagastamise nõudes. 13.05.2013 jättis kohus KÜXXXvastuhagi käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 22.05.2013 esitas kostja KÜXXXkohtule uuesti hagile vastuse ja koos sellega täpsustatud vastuhagi osaühingu XXX vastu valduse väljaandmise ja üüritud tagastamise nõudes. Harju Maakohus võttis 10.06.2013 kohtumäärusega vastuhagi menetlusse ning edastas hagejale osaühing XXX vastuse esitamiseks. Osaühing XXX esitas 26.06.2013 kohtule vastuse vastuhagile. 12.09.2013 toimus kohtuistung, kus leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: 1) Hageja kohustub 12. oktoobriks 2013 vabastama mitteeluruumid aadressil XXX(keldriruumid) täielikult ja andma akti alusel kostjale üle. 2) Hageja kohustub tagama, et vabastatud mitteeluruumid oleksid nõuetekohaselt koristatud. 3) Hageja kohustub tasuma 12. oktoobri 2013 seisuga kõik ruumide kasutamisega seonduvad jooksvad kommunaalkulud. 4) Hageja võtab enda kanda kostja poolt tasutud õigusabikulud tsiviilasjas nr 2-136340 summas 250 eurot ja kohustub selle summa tasuma kostja arveldusarvele hiljemalt 7. oktoobriks 2013. 5) Hageja taotleb tema poolt tasutud poole riigilõivu (112,50 euro) tagastamist. 6) Kostja taotleb tema poolt tasutud poole riigilõivu (125 euro) tagastamist.

2-13-6340 7) Kohus on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi seoses kompromissi sõlmimisega. 8) Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. 9) Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebe õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte menetluskulude osas on arvestatud käesoleva määruse resolutsiooni punktides 1.4 ja 2. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja ja kostja taotlesid kumbki poole riigilõivu tagastamist. Hageja eest on tasunud riigilõivu XXX 225 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele (maksekorralduse nr 1342, selgitusega: „Riigilõiv OÜ XXX haggis v KÜ XXX Harju Maakohtus.“). Kostja eest on tasunud riigilõivu OÜ XXX (registrikood XXX) 250 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele (maksekorralduse nr 14, viitenumber 2900072123, selgitusega: „Vastuhagi riigilõiv tsiviilasjas nr

2-13-6340 2-13-6340 OÜ XXX hagi KÜ XXX. Tasutud KÜ XXXeest.“). Hageja ei ole oma taotluses tagastatava riigilõivu kandmiseks arveldusarvet näidanud, mistõttu peab kohus õiglaseks kanda tagastamisele kuuluv summa hageja eest riigilõivu tasunud XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega „kompromiss OÜ XXX vs KÜ XXXvastu, tsiviilasi 2-13-6340“. Kostja ei ole oma taotluses tagastatava riigilõivu kandmiseks arveldusarvet näidanud, mistõttu peab kohus õiglaseks kanda tagastamisele kuuluv summa kostja eest riigilõivu tasunud OÜ XXX (registrikood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega „kompromiss KÜ XXXvs OÜ XXX vastu, tsiviilasi 2-13-6340“.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.