Kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
19.septembril 2013.a., Tallinnas
Tsiviilasja number
2-13-21296
Tsiviilasi
XXXkaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pink 17.04.2013.a. otsusele täiteasjas nr. 024/2008/1175
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX); Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (Narva mnt 7d, 10117 Tallinn; e- post: [email protected]); Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud avaldaja XXX kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (edaspidi kohtutäitur) menetluses oli täiteasi nr. 024/2008/1175, milles sissenõudja Danske Bank A/S Eesti filiaal (edaspidi sissenõudja) on esitanud 14.11.2008.a. täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitemenetlus on lõpetatud 02.08.2012.a. (II köide t/l 19). XXX (edaspidi avaldaja) esitas 06.08.2012.a. kaebuse kohtutäituri tegevusele, millise kohtutäitur jättis 17.04.2013.a. rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Võlgnik leiab, et vara allahindamise puhul on tegemist kohtutäituri kaalutlusotsusega mida tuleb vastavalt ka motiveerida/selgitada. Käesoleval juhul puudub aktides mistahes põhjendus/selgitus miks on vara allahinnatud just 93 690 eurot (1 465 929 krooni) ning millistest asjaoludest on sellise otsuse tegemisel lähtutud. Kohtutäitur ei ole aktis viidanud ka asjaoludele mis tooksid kaasa võlgniku vara väärtuse kahanemise
42 % võrra. Kohtutäitur ei ole otsust motiveerinud ning ei ole võimalik jälgida kuidas on kohtutäituri veendumus kujunenud. Aktist ei nähtu kas kohtutäitur on küsinud menetlusosaliste arvamust vara ümberhindamise osas. Kaebajal puudub võimalus hinnata, kas kohtutäituri poolt arvestatud asjaolud on piisavad ning mõistlikud 42% allahindluse teostamiseks. Seega saab kaebaja vaidlustada asjaolu, et puudub põhistus/motiveering ning seetõttu ei ole otsus õigusaktidega kooskõlas. Kaebaja rõhutab, et kohtutäitur on vara allahinnanud viiel korral. Avaldaja palub kohtule esitatud avalduses tühistada kohtutäituri otsus millega jäeti rahuldamata kaebus vara allahindamise aktide tühistamiseks menetlusnormide rikkumise tõttu täiteasjas 024/2008/1175 ning tühistada kohtutäituri Arvi Pink poolt täiteasja 024/2008/1175 koostatud vara ümberhindamise aktid. Menetluskulud palub avaldaja jätta täies ulatuses kohtutäituri Arvi Pink kanda. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja palub jätta avaldaja kaebus rahuldamata. 15.05.2012.a. väljakuulutatud enampakkumine alghinnaga 150 000 eurot nurjus osalejate puudumise tõttu. 27.06.2012.a. toimunud enampakkumisel alghinnaga 130 000 eurot osales ainult üks isik ning vara müüdi alghinnaga. Olnuks 27.06.2012.a. väljakuulutatud enampakkumise alghind põhjendamatult madal, oleks enampakkumisel osalenud isikute arv olnud kindlasti suurem ning ülepakkumistega oleks vara hind tõusnud. Kui müüdavat vara ei oleks alla hinnatud, oleks kinnistu müügiperiood veninud põhjendamatult pikaks. Riigi sunnijõul toimuvat täitemenetlust korraldatakse eelkõige võlausaldaja, mitte aga võlgnike huvides, mistõttu on täitemenetluses primaarne siiski võlausaldaja huvi saada rahalised nõuded rahuldatud. Antud juhul oli erinevus kahe enampakkumise alghindades kõigest 13,33%, mis on igati mõistlik. Sissenõudja palub jätta kõik avaldaja taotlused rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur on seisukohal, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäitur jääb oma 17.04.2013.a. otsuses kaebusele väljendatud seisukohtade juurde. Kohtutäitur palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 024/2008/1175 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri
büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pink 17.04.2013.a. otsusele täiteasjas nr. 024/2008/1175 (I köide t/l 9-12). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 06.08.2012.a. kaebuse (I köide t/l 3941).
8.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 06.08.2012.a. kaebusest. Avaldaja on palunud osundatud kaebuses tühistada vara ümberhindamine menetlusnormide rikkumise tõttu.
9.TMS § 100 lg 5 kohaselt kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.
10.Kohtule esitatud 18.12.2008.a. kinnisasja arestimise aktist nähtub, et kinnisasja, mis on kantud registrisse nr. XXX, väärtus on 3 500 000 krooni (II köide t/l 58-62). Kinnisasja arestimise aktist nähtub, et avaldaja on viibinud kinnisasja arestimise juures (II köide t/l 58). 12.01.2009.a. on kohtutäitur koostanud 12.01.2009.a. enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (I köide t/l 145, II köide t/l 107). 11.02.2009.a. on kohtutäitur koostanud 11.02.2009.a. enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (I köide t/l 138-139, II köide t/l 100-101). 11.03.2009.a. on kohtutäitur koostanud 11.03.2009.a. enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (I köide t/l 131-132, II köide t/l 93-94).
11.Samuti on 13.04.2009.a. kohtutäitur koostanud 13.04.2009.a. enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (I köide t/l 97-98). 21.02.2011.a. on kohtutäitur koostanud 21.02.2011.a. enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (I köide t/l 103-104). 29.03.2011.a. on kohtutäitur koostanud 29.03.2011.a. enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (I köide t/l 173-174, II köide t/l 87-88). 15.05.2012.a. on kohtutäitur koostanud 15.05.2012.a. enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (I köide t/l 109110, 208-209).
12.Kinnistusraamatusse registriossa nr. XXX kantud kinnisasja vara ümberhindamine on toimunud 19.01.2009.a. (I köide t/l 140, 196-197, II köide t/l 102), 19.02.2009.a. (I köide t/l 133, 194-195, II köide t/l 95), 17.03.2009.a. (I köide t/l 149, 192-193, II köide t/l 111), 01.03.2011.a. (I köide t/l 152, 190, II köide t/l 66), 01.06.2012.a. (I köide t/l 113, 191). 27.06.2012.a. kordusenampakkumise aktist nähtub, et kinnisasi, mis on kantud registriossa nr. XXX on müüdud MTÜ-le XXX130 000 euroga (I köide t/l 105-107).
13.Vara ümberhindamise aktidest nähtub, et esimesel korral on hinnatud vara alla 500 000 krooni (I köide t/l 140), teisel korral on hinnatud vara alla 500 000 krooni (I köide t/l 133), kolmandal korral on hinnatud vara alla 500 000 krooni (I köide t/l 149), neljandal korral on hinnatud vara alla 10 000 eurot (I köide t/l 152) ja viimasel korral on hinnatud vara alla 20 000 eurot (I köide t/l 113). Kohus leiab, et vara ümberhindamine on jäänud TMS § 100 lg 5 toodud piiridesse.
14.Avaldajal on vastuväited selle kohta, et kohtutäitur ei ole vara ümberhindamise aktides põhjendanud/ andnud selgitusi miks on vara allahinnatud just 93 690 eurot (1 465 929 krooni) ning millistest asjaoludest on sellise otsuse tegemisel lähtutud. Kohus leiab, et kohtutäituri poolt toimunud vara allahindamine on olnud kooskõlas TMS § 100 lg 5 ning avaldaja etteheited kohtutäiturile on alusetud. Kohtutäitur on palunud täitemenetluse osalistel esitada omapoolseid seisukohti vara allahindamiseks, kuid avaldaja seda teinud ei ole. Kohus selgitab, et vara enampakkumise nurjumise korral
alandataksegi vara hinda ning seda eriti olukorras, kus enampakkumisele osalejaid ei ilmu. Hinnaalandamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus ning antud juhul on kohtutäitur lähtunud hinnaalandamisel vastavalt turu nõudlusele. Kohtutäitur ei ole ühelgi juhul alandanud hinda maksimummääras, s.o 25%. Seega ei ole kohtutäitur käesoleval juhul diskretsioonipiire ületanud.
15.Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et kuna kinnisasja arestimisest kuni sundmüügini möödus ligi 4 aasta, siis avaldaja tuginemine 4 aastat hiljem 2008.a. määratud vara alghinnale kui turuhinnale, ei ole asjakohane.
16.Kohus peab vajalikuks märkida, et kinnisasja müümisel täitemenetluses tuleb arvestada kinnisasja asukohta ning sellega, kas tegemist on arendusprojektiga, valmis ehitise müügiga vms. Vastavalt kinnisasja iseloomule võib enampakkumise nurjumisel vähendada kinnisasja hinda.
17.Kohus leiab, et antud juhul on avaldaja väited selle kohta nagu kohtutäitur ei oleks küsinud võlgnikult ja sissenõudjalt seisukohta vara allahindamise kohta, alusetud. Kinnisasja enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktidest nähtub, et kohtutäitur on palunud võlgnikul ja sissenõudjal teatada kohtutäiturile arvamus vara allahindamise kohta 3 tööpäeva jooksul. TMS § 10 lg 1 on toodud dokumentide loetelu millised peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama.
18.TMS § 10 lg 5 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, dokumendi saatmise korral välisriiki seitsme päeva möödudes postitamisest alates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Antud juhul ei ole avaldaja esitanud tõendeid selle kohta, mis kinnitaksid, et võlgnik ei ole kohtutäituri poolt temale saadetud dokumente kätte saanud.
19.Täitetoimiku kohaselt on kohtutäitur edastanud täitemenetlusega seotud dokumendid avaldaja aadressile Soosepa tee 50, Viimsi, mille osas on avaldaja kinnitanud oma nõusolekut edastada kättetoimetamist vajavad dokumendid ilma saamiskinnitust tagastamata täitmisteate kättetoimetamise aktis 27.11.2008.a. (I köide t/l 189). Nimetatud aadress on olnud ka avaldaja registreeritud elukoht kuni 27.05.2012.a. (II köide t/l 119).
20.Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et avaldajal on alati ja nii ka selles menetluses võimalus oma vara müüki vältida. Avaldajale on antud piisavalt aega nõude täitmiseks. Käesoleval juhul on sissenõudja ja avaldaja sõlminud 08.04.2009.a. täitemenetluses võlgnevuse tasumise kokkuleppe, võimaldades avaldajal võlgnevus tasuda vastavalt maksegraafikule (I köide t/l 94-96). Nimetatud kokkuleppe p. 6 järgi on kohtutäituril koheselt õigus alustada tagatisvara realiseerimist enampakkumise korras kui võlgnik hilineb graafikus märgitud summade tasumisega või ei tasu neid üldse (I köide t/l 95). Täitemenetlust on alustatud 14.11.2008.a. (I köide t/l 68) ning vara on müüdud 27.06.2012.a. (I köide t/l 105-107). Kohus märgib, et rahaliste vahendite ebapiisavuse korral pööratakse sissenõue kinnisasjale ning vara lõplik müügihind kujuneb enampakkumisel.
21.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd puudub alus vara ümberhindamise aktide ja kohtutäituri 17.04.2013.a. otsuse tühistamiseks.
22.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
23.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuivõrd kohus kaebust ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda.
24.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.