Asjaõigus › Omandiasjad

Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja I O S ja kostja V M Bi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Osaühingu Favorte hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.02.2007 esitas Osaühing Favorte Harju Maakohtule hagi O Si, D Si, R L, A Pi ja M Bi vastu, milles hageja palus lõpetada Tallinnas Planeedi 9 asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxxxxxxx) kaasomand nii, et anda asi hagejale, pannes hagejale kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osa rahas. Samuti palus hageja tuvastada kostjate I, II, III, IV ja V kohustus anda tahteavaldus omandiõiguse mõttelistele osadele kinnistust Planeedi 9, Tallinn (registriosa nr xxxxxxx) hagejale üleandmiseks ning registriosa nr xxxxxxxx II jaos senise kande kostja I, II, III, IV ja V kohta kustutamiseks ja omanikuna hageja sissekandmiseks. Tahteavaldus lugeda antuks hagejalt 19 477,58 euro tasumisega kostjale I, 2829,94 euro tasumisega kostjale II, 4224,91 euro tasumisega kostjale III, 4224,91 euro tasumisega kostjale IV ja 1201,54 euro tasumisega kostjale V. Samuti palus hageja asendada nimetatud kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kinnistu asukohaga Planeedi 9, Tallinnas poolte kaasomandis. Hagejale kuulub 1869/2375 osa, kostjale I 308/2375 osa, kostjale II 537/19000 osa, kostjale III 179/9500 osa, kostjale IV 537/19000 osa ja kostjale V 19/2375 osa kaasomandist. Kinnistu oluliseks osaks olev korterelamu vajab selle tänapäevasesse seisukorda viimiseks kapitaalseid remonttöid. Korteritel puuduvad vannitoad, esimese korruse korteritel on üldkasutatav WC koridoris. Nii sise- kui välisviimistlus ja tehnovõrgud on amortiseerunud. Hageja soovis kaasomandi lõpetada selliselt, et asi antakse hagejale, pannes kohustuse maksta kostjatele välja nende osade väärtus rahas vastavalt kostjate osa suurusele. Pooled leppisid kokku asja väärtuses 150 192,40 eurot. Kostjate vastuväited hagile Kostja I vaidles hagile vastu ning ei nõustunud hageja jagamise viisiga ja leidis, et see on vastuolus põhiseaduse §-ga 32. Kostjad II - IV hagile vastu ei vaielnud. Kostja V vaidles hagile vastu ning ei nõustunud hageja jagamise viisiga.

O Si vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud Vastuhagiavalduse I ja selle täienduste kohaselt on kinnistu asukohaga Planeedi 9 Tallinnas poolte kaasomandis. Hagejale kuulub 1869/2375 osa, kostjale I 308/2375 osa, kostjale II 537/19000 osa, kostjale III 179/9500 osa, kostjale IV 537/19000 osa ja kostjale V 19/2375 osa kaasomandist. Kõigi menetlusosaliste huve arvestab ainult asja jagamine korteriomanditeks. Kostja I esitas kolm alternatiivset nõuet, mida palus lahendada järgmises järjekorras. 1) Jagada kinnistu asukohaga Planeedi 9, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxxx) korteriomanditeks vastuavalt ehitusplaanile, ruumide eksplikatsioonile ja lisatud arvutustele nii, et jätta kostja I omandisse korter nr 9, kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 12, jättes ühisesse kasutusse keldrikorruse, trepikoja ja maa-ala; jätta kostjate II-IV omandisse korter nr 7, kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 10, jättes ühisesse kasutusse keldrikorruse, trepikoja ja maa-ala; jätta kostja V omandisse korter nr 1, kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 5, jättes ühisesse kasutusse keldrikorruse, trepikoja ja maa-ala; jätta hageja omandisse korterid nr 2, 3, 4, 5, 6 ja 8, kinnitada majanduslikul otstarbel vaheruumid, WC (nr 16, 17), jättes ühisesse kasutusse maa-ala. Määrata reaalosade ja mõtteliste osade väärtuste ühtlustamiseks rahaline tasaarvestus hageja kasuks kostjalt I 27 255,96 eurot, kostjalt II 6616,37 eurot, kostjalt III 441,91 eurot, kostjalt IV 6616,37 eurot ja kostjalt V 6616,37 eurot. 2) Jagada kinnistu asukohaga Planeedi 9, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxxx) korteriomanditeks vastuavalt ehitusplaanile, ruumide eksplikatsioonile ja lisatud arvutustele nii, et jätta kostja I omandisse korter nr 9, kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 12, jättes ühisesse kasutusse keldrikorruse, trepikoja ja maa-ala; jätta hageja omandisse korterid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8, kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruumid 1, 2, 5, 6, 8, 9, 10, vaheruumid, WC (nr 16,17), jättes ühisesse kasutusse trepikoja ja maa-ala. Määrata reaalosade ja mõtteliste osade väärtuste ühtlustamiseks rahaline tasaarvestus hageja kasuks kostjalt I 12 521,30 eurot, kostjalt II 4244,91 eurot, kostjalt III 2829,94 eurot, kostjalt IV 4244,91 eurot ja kostjalt V 1201,54 eurot. 3) Jagada kinnistu asukohaga Planeedi 9, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxx) korteriomanditeks vastuavalt ehitusplaanile, ruumide eksplikatsioonile ja lisatud arvutustele nii, et jätta kostja I omandisse korter nr 9, kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 12, jättes ühisesse kasutusse keldrikorruse, trepikoja ja maa-ala; jätta kostja V omandisse korter nr 1, kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 5, jättes ühisesse kasutusse keldrikorruse, trepikoja ja maa-ala; jätta hageja omandisse korterid nr 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8, kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruumid 2, 5, 6, 8, 9, 10, vaheruumid, WC (nr 16, 17), jättes ühisesse kasutusse maa-ala. Määrata reaalosade ja mõtteliste osade väärtuste ühtlustamiseks rahaline tasaarvestus hageja kasuks kostjalt I 11 319,76 eurot, kostjalt II 4244,91 eurot, kostjalt III 2829,94 eurot, kostjalt IV 4244,91 eurot ja kostjalt V 9612,31 eurot. Menetluskulud jätta vastukostjate kanda. Vastuväited vastuhagile I Hageja nõuet ei tunnistanud. Hageja ei nõustunud jagamise viisiga, kuna see on enamuse huvide vastane ja ei paranda pooltevahelisi suhteid, kuna kinnistut on vaja jätkuvalt koos valitseda, hooldada ja renoveerida. Kostjad II-IV nõuet ei tunnistanud ja jagamise viise ei toetanud ning soovisid hüvitist. Kostja V toetas kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel, vastavalt vastuhagis II toodule. Kostja V ei toetanud korteriomanditeks jagamise korral hüvitiste (n.n tasaarvestuse) tasumise kohustust.

M Bi vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud Vastuhagiavalduse II ja selle täienduste kohaselt on kinnistu asukohaga Planeedi 9 Tallinnas poolte kaasomandis. Hagejale kuulub 1869/2375 osa, kostjale I 308/2375 osa, kostjale II 537/19000 osa, kostjale III 179/9500 osa, kostjale IV 537/19000 osa ja kostjale V 19/2375 osa kaasomandist. Kostja V leidis, et kõigi menetlusosaliste huve arvestab ainult asja jagamine korteriomanditeks. Kostja V palus lõpetada kaasomand kinnistule Planeedi 9 Tallinnas selle korteriomanditeks jagamise teel vastavalt 25.01.2013 esitatud plaanile ja eksplikatsioonile ning jätte kostja V ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuva elamu ruum nr 1 ja mõttelise osana 171/2375 reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta kostja I ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuva elamu ruum nr 9 ja mõttelise osana 308/2375 reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta kostjate II-IV ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuva elamu ruum nr 7 ja mõttelise osana 458/2375 reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta hageja ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuva elamu ruumid nr 2, 3, 4, 5, 6 ja 8 ning mõttelise osana 1438/2375 reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast. Menetluskulud jätta hageja või alternatiivselt hageja ja kostjate II-IV kanda. Vastuväited vastuhagile II Hageja nõuet ei tunnistanud ja ei olnud nõus jagamise viisiga, kuna see on enamuse huvide vastane. Samuti ei paranda see pooltevahelisi suhteid, kuna kinnistut on vaja jätkuvalt koos valitseda, hooldada ja renoveerida. Kostja V ei ole siiani hagejale tasunud oma osast (1,7 m2) suurema osa kasutamise eest. Kostja I toetas kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel, vastavalt vastuhagis I toodule. Kostjad II-IV nõuet ei tunnistanud, jagamise viise ei toetanud ja soovisid hüvitist. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldada Osaühing Favorte hagi O Si, D Si (endine perekonnanimi N), R L, A Pi ja M Bi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja lõpetas Tallinnas Planeedi 9 asuva kinnisasja (registriosa nr 24465901) kaasomandi ja andis Tallinnas Planeedi 9 asuva kinnisasja Osaühing Favorte omandisse ning kohustas Osaühingut Favorte välja maksma O Sile rahaline hüvitis temale kuulunud kaasomandi osa eest summas 19 477,58 eurot; luges tuvastatuks O Si kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse 308/2375 mõttelisele osale kinnistust Planeedi 9, Tallinn (registriosa nr xxxxxxx) Osaühingule Favorte üleandmiseks ning registriosa nr xxxxxxxxx II jaos senise kande O Si kohta kustutamiseks ja omanikuna Osaühingule Favorte sissekandmiseks; kohus kohustada Osaühingut Favorte välja maksma D Sile rahaline hüvitis temale kuulunud kaasomandi osa eest summas 4244,91 eurot ja luges tuvastatuks D Si kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse 537/19000 mõttelisele osale kinnistust Planeedi 9, Tallinn (registriosa nr xxxxxxx) Osaühingule Favorte üleandmiseks ning registriosa nr 24465901 II jaos senise kande D Si kohta kustutamiseks ja omanikuna Osaühingule Favorte sissekandmiseks; kohus kohustas Osaühingut Favorte välja maksma R Lle rahaline hüvitis temale kuulunud kaasomandi osa eest summas 2829,94 eurot ja luges tuvastatuks R L kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse 179/19000 mõttelisele osale kinnistust Planeedi 9, Tallinn (registriosa nr xxxxxx) Osaühingule Favorte üleandmiseks ning registriosa nr xxxxxxxxx II jaos senise kande R L kohta kustutamiseks ja omanikuna Osaühingule Favorte sissekandmiseks; kohus kohustas Osaühingut Favorte välja maksma A Pile rahalise hüvitis temale kuulunud kaasomandi osa eest summas 4244,91 eurot ja luges

tuvastatuks A Pi kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse 537/19000 mõttelisele osale kinnistust Planeedi 9, Tallinn (registriosa nr xxxxxxxxx) Osaühingule Favorte üleandmiseks ning registriosa nr xxxxxxx II jaos senise kande A Pi kohta kustutamiseks ja omanikuna Osaühingule Favorte sissekandmiseks; kohus kohustas Osaühingut Favorte välja maksma M Bile rahaline hüvitis 1201,54 eurot ja luges tuvastatuks M Bi kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse 19/2375 mõttelisele osale kinnistust Planeedi 9, Tallinn (registriosa nr xxxxxxx) Osaühingule Favorte üleandmiseks ning registriosa nr xxxxxxxxxxx II jaos senise kande M Bi kohta kustutamiseks ja omanikuna Osaühingule Favorte sissekandmiseks. Samaaegselt omandi kaotamisega tuli välja maksta hüvitised. Kohus jättis rahuldamata O Si vastuhagi Osaühing Favorte, D Si (endine perekonnanimi N), R L, A Pi ja M Bi vastu kaasomandi lõpetamiseks ning M Bi vastuhagi Osaühing Favorte, O Si, D Si (endine perekonnanimi N), R L ja A Pi vastu kaasomandi lõpetamiseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejale kuulub 1869/2375 osa, kostjale I 308/2375 osa, kostjale II 537/19000 osa, kostjale III 179/9500 osa, kostjale IV 537/19000 osa ja kostjale V 19/2375 osa kinnistust asukohaga Planeedi 9 Tallinnas (registriosa nr 24465901). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et asja väärtus on 2 350 000 krooni. AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Seega ei pea kohus tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Käesolevas asjas kaasomandi lõpetamist välistavat kokkulepet ei tuvastatud. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seega saab kohus kaasomandit jagada hageja pakutud viisil selliselt, et kostjad annavad omandiõiguse nende mõttelise osa kinnistu suhtes hagejale ja hageja maksab kostjatele välja nende kaasomandiosa, samuti vastuhagides pakutud viisidel erineval moel korteriomanditeks kui reaalosadeks jagamisena. Kaasomandi lõpetamisel tuleb kõigi kaasomanike huve kaaluda, lähtudes õiglusest. Hageja (1869/2375 osa kaasomandist), kostja II (537/19000 osa kaasomandist), kostja III (179/9500 osa kaasomandist) ja kostja IV (537/19000 osa kaasomandist) soovisid asja jagamist hageja soovitud viisil (1869/2375+537/19000+179/9500+537/19000=16384/19000) s.t 86,23% kaasomanikest soovis asja jätmist hagejale ja kostjatele hüvitise väljamaksmist. Kostja I ja kostja V ei vaielnud vastu asja väärtusele, seega ka mitte hüvitise suurusele, kuid ei soovinud asja sel viisil jagamist. Kostja I leidis, et hageja jagamise viis on ebaõige, kuna puudub õiguslik alus sundvõõrandamiseks. Kohus selgitas, et kaasomandi lõpetamine AÕS § 77 lg 2 teise alternatiivi alusel ei ole asja sundvõõrandamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduse mõttes. Kohus leidis, et kaasomandi lõpetamine hageja soovitud viisil riivab intensiivselt põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, mistõttu tuleb sellisel viisil jagamisel tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teiste kaasomanike omandist

ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Pooled leppisid kokku asja väärtuses 2 350 000 krooni ja poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistul asuv hoone vajab tervikuna renoveerimist. Kohus leidis, et kostja I ja kostja V pakutud korteriomanditeks jagamise viisid ei ole mõistlikud ja kaasomanike huvides, s.h ettepanek moodustada korteriomandid nii, et mitme korteri reaalosa juurde kuulub mõttelise osana nende ühine tualettruum (ruumid nr 16, 17). Samuti ei nõustu korteriomanditeks jagamisega 86,23% kaasomanikest. Ainuüksi asjaolu, et kostja I elab poolte kaasomandis oleval kinnisasjal, ei anna alust vastuhagi I rahuldamiseks. Kostja I kinnitas menetluse kestel, tal ei ole võimalik saadava hüvitise eest saada samaväärset elukohta, kuid samas nõustus kostja I asja väärtusega 2 350 000 krooni, s.t puudub vaidlus asja väärtuse üle ja kostjal on õigus hüvitisele vastavalt osa suurusele. Vaidlus puudub selles, et kostja V kaasomandi osa suurus on 19/2375, s.o väiksem tema kasutuses olevast osast. Kostja V kinnitas menetluse käigus, et tal ei ole võimalik hagejale hüvitada enamkasutatud osa ja korteriomanditeks jagamise korral ka enamsaadava kaasomandi osa eest. Ka seetõttu ei ole kaasomanike huvides jagada kaasomandit korteriomanditeks. Kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. TMS § 21 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Seega tuleb rahuldada hageja nõue omandi üleandmiseks kohustusega samaaegselt välja maksta kostjatele hüvitis omandi kaotamise eest. Hageja taotluse alusel kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341lg-ga 8 asendab kohtuotsus kostjate kui kinnisasja jagamise viisile vastu vaielnud kaasomanike tahteavaldust kinnistu jagamiseks hageja soovitud kujul. O S apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja I apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada M B vastuhagi ja lõpetada Osaühingu Favorte, O S, D S, R L, A Pi ja M Bi kaasomand kinnistule asukohaga Planeedi 9, Tallinn selle korteriomanditeks jagamise teel vastavalt M Bi poolt 25.01.2013 esitatud plaanile ja eksplikatsioonile; jätta M Bi ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv eluruum nr 1 ja mõttelise osana (171/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta O Si ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv elamu ruum nr 9 ja mõttelise osana (308/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta R L, D Si ja A Pi ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv elamu ruum nr 7 ja mõttelise osana (458/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta Osaühingu Favorte ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuuluvad reaalosana kinnistul asuv elamu ruumid nr 2, 3, 4, 5, 6, 8 ja mõttelise osana (1438/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast. Osaühingu Favorte hagi jätta rahuldamata. Või alternatiivselt, kui kohus jätab eelneva nõude rahuldamata, rahuldada O Si nõue, mis puudutab M Bki ja oli esitatud 25.01.2013 O Si nõude täpsustustes järgmiselt: jagada kinnistu aadressil Planeedi 9, Tallinn korteromandiks (AÕS §77 lg 2) vastavalt esitatud ehitusplaanile ja ruumide eksplikatsioonile ning lisatud arvutustele, jättes O Si omandisse korter nr 9 (30,8 m2), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 12 (10,7m2), 271/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (1,44m2), 37/2375 ja jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (10,76 m2) 308/2375 ja maa-ala pindala

suuruses 139,80 m2, 308/2375, M Bi omandisse korter nr 1 (17,1 m2), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 5 (6,5 m2),165/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (0,24 m2), 6/2375 ja jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (5,97m2) 171/2375 ja maa-ala pindala suuruses 77,62 m2, 171/2375 ja hageja Osaühing Favorte omandisse korterid nr 2 (8,7m2), nr 3 (13,5m2), nr 4 (24,0 m2), nr 5 (17,9 m2), nr 6 (46,5 m2), nr 7 (45,8 m2), nr 8 (33,2 m2), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruumid 1 (11,7 m2), 297/2375, 2 (4,2 m2), 107/2375, 3 (1,1 m2), 28/2375, 6 (8,6 m2), 218/2375, 8 (1,0 m2), 25/2375, 9 (13,0 m2), 330/2375, 10 (12,0 m2), 305/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (1,38 m2), 35/2375, (2,85 m2), 72/2375, (4,22 m2), 107/2375, (0,86 m2), 22/2375, (2,43 m2), 62/2375, (5,33 m2), 135/2375, (6,0 m2), 153/2375, jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (2,22 m2), 64/2375, (3,44 m2), 98/2375, (8,39 m2), 240/2375, (4,56 m2), 130/2375, (16,25 m2), 465/2375, (16,01 m2), 458/2375, (11,60 m2), 332/2375 ja kinnitada majanduslikul otstarbel vaheruumid, wc, (0,82 m2), 23/2375, (1,28 m2), 37/2375, (1,7 m2), 49/2375 ja maa-ala pindala suuruses (39,49 m2), 87/2375, (61,28 m2) 135/2375, (108,93 m2), 240/2375, (81,25 m2), 179/2375, (211,06 m2), 465/2375, (207,88 m2), 458/2375, (150,69 m2), 332/2375. Reaalosade ja kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtuste ühtlustamiseks (AÕS §77 lg 3), määrata kohtu otsusel rahaline tasaarvestus hagejalt Osaühing Favorte (11319,76 eurot), kostjate II – IV, R L (2829,94 eurot), D Si (4244,91 eurot), A Pi (4244,91 eurot) kasuks ja kostjalt V M Bilt (9612,31 eurot) hageja Osaühing Favorte kasuks, lähtudes kõikide kaasomanike poolt kinnitatud kaasomandi hinnast (150 192,40 eurot). Jätta kõik menetluskulud Osaühing Favorte kanda. Maakohtu otsus on ebaõiglane ja põhjendamatu, kuna kohus rahuldas hagi hageja valitud kaasomandi jaotamise viisil ja kaasomand võõrandati hageja ainuomandisse. Samas esitati kohtule kaks vastuhagi, mis pakkusid kaasomandi lõpetamisel ühise asja jaotamist. Kohus ignoreeris alternatiivseid meetodeid. Otsuse põhjendustes toodud 86,23% ei ole kaasomanike protsent, vaid mõtteliste osade protsent. Kohus ei selgitanud välja, millisel alusel tekkisid kostjate II – IV mõttelised osad, mille nad pärisid oma isalt G Nilt, kelle mõtteline osa jaotati pärijate vahel. Omandi suurus jäi samaks, aga kaasomanike arv suurenes kolm korda. Kohus ei märkinud otsuse põhjendustes, et hageja ja teda toetanud kostjate II – IV huvid on sisuliselt vastupidised, hagejal ühise asja ainuomandamine ja kostjatel II – IV kompensatsiooni saamine neile kuuluvate mõtteliste osade eest. Kohus ei märkinud otsuse põhjendustes, et nii hageja kui kostjad II – IV ei ole kunagi elanud ja ka praegu ei ela Planeedi 9 elamus, neil kõigil on teine omand. Kostja I elab Planeedi 9 elamus alates 1987. aastast ja teist omandit temal ja tema lähisugulastel ei ole. Samuti ei märkinud kohus otsuse põhjendustes, et kostjatel II – IV on sisuliselt ükskõik, kas nad saavad kompensatsiooni hageja pakutud kaasomandi lõpetamise meetodi tulemusel, või kostja I pakutud alternatiivsete kaasomandi lõpetamise meetodite elluviimisel. Kohus ei märkinud otsuse põhjendustes, et üks kostja I alternatiivsetest viisidest eeldab kogu vaidlusaluse korteriomandi, mille suhtes on ja võib olla võimalik vaidlus, hageja omandisse andmist. Ainult kostjal I ei ole teiste kaasomanikega vaidlust, kuna kostja I kaasomandi osa suurus vastab tema kasutuses olevale reaalosa suurusele. Kostjale I on ebaselge, millisest õigluse rikkumisest hageja ja kostjate II – IV suhtes käib jutt. Kohus ei selgitanud, miks tuleb võõrandada kostjale I kuuluv omand, hoolimata kostja I vastuseisust ja rikkudes PS §-i 32. Kohus nõustus otsuse põhjendustes kostjaga I selles, et kaasomandi lõpetamine hageja soovitud viisil riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuid ei märkinud, et kompensatsioon puudutab PS § 32 lg 1 kontekstis ainult neid

kaasomanikke, kellelt omand võõrandatakse just ühistes huvides. Kostjale I jääb arusaamtuks millistest ühistest huvidest käib jutt hageja nõude raames ühise asja ainuomandamisel. Kohus märkis otsuse põhjendustes, et jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse, otsustab kohus teiste kaasomanike omandist ilmajätmise sellele asjale, kuid ei märkinud, et otsus peab vastama põhimõtetele, mis välistavad omandi võõrandamise, mis ei toimu ühistes huvides. Kohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistul asuv hoone vajab tervikuna renoveerimist. Kohus ei märkinud, et kostja I väitis nii kirjalikult kui suuliselt, et on nõus vastavalt talle kuuluvale osale täies ulatuses maksma kõikide tööde eest. Kohus leidis, et kostja I ja kostja V pakutud korteriomanditeks jagamise viisid ei ole mõistlikud ja kaasomanike huvides, s.h ettepanek moodustada korteriomandid nii, et mitme korteri reaalosa juurde kuulub mõttelise osana ühine tualettruum. Kohus ei märkinud, et ühise tualettruumi pindala ei arvestatud mõtteliste osade moodustamisel, see kuulus ruumide eksplikatsiooni kohaselt trepikodade juurde. Kõikides kostja I alternatiivsetes meetodites läks ühine tualettruum korterite 2, 3 ja 5 kasutusse, mille järgi vastavalt alternatiivsetele meetoditele moodustatavad korteriomandid lähevad hageja kasutusse. Kostjale on ebaselge, milles leidis kohus ebaotstarbekust ja kaasomanike, eelkõige hageja, huvide rikkumist. Kohus leidis ekslikult, et korteriomanditeks jagamisega ei nõustu 86,23% kaasomanikest. 86,23% ei ole kaasomanike protsent, vaid kaasomanike omandis olev mõtteliste osade protsent. Iga kaasomanik kuuest omab ühe hääle, seega 4 x 100% : 6 = 66,67%. Ainult hageja oli vastu korteriomanditeks jaotamisele, kostjatel II – IV oli sisuliselt ükskõik, milline kaasomandi lõpetamise viis realiseeritakse, seega 1 x 100% : 5 = 20% ei nõustunud korteriomanditeks jagamisega. Kohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et kostja I elab poolte kaasomandis oleval kinnisasjal, ei anna alust vastuhagi I rahuldamiseks. Kostja I leidis, et kohtu loogika järgi olukord, et hageja ei ela kaasomandis olevas hoones, annab vaieldamatu aluse tema hagi rahuldamiseks. Kohus jättis tähelepanuta kostja I argumendid, et tuleb kinni pidada PS §-st 32 ühiste huvide kontekstis ja AÕS §-st 77, mis eeldab kaasomandi jaotamist, mis viitab mõtteliste osade muutmisele reaalosadeks (korteriomanditeks), kus mõtteliste osade ja reaalosade väärtused peavad olema võrreldavad, mitte kaasomandi võõrandamist ainuomandisse, mitmekorruselise ja mitmekorterilise maja kontekstis; vajadusest saada aru jaotatava asja sisust mitmekorruselise ja mitmekorterilise maja kontekstis, milles reaalosadena (korteriomanditena) ongi majas olevad korterid, mitte terve maja, kus kaasomand hõlmab neid mõttelisi osi, mis tekkisid erastamise tulemusel elukorterite ühispindade alusel, mis on 237,5 m2 ja võrdne mõtteliste osade nimetajaga 2375, mitte 4141, kui reaalosana oleks terve maja ühispindalaga 414,1 m2; vajadusest aru saada, et kostjal I ei ole vaidlust ühegi teise kaasomanikuga, et kostjale I kuuluva mõttelise osa suurus ei vasta korter nr 9 pindala suurusele, kus kostja I elab 26 aastat; vajadusest aru saada, et kostjal I ega tema lähisugulastel ei ole teist elukohta; kostja I ei soovi lahkuda talle kuuluvast omandist, mida tõendavad tema vastuhagis esitatud alternatiivsed meetodid. Kohus leidis, et kostja I kinnitas menetluse kestel, et tal ei ole võimalik saadava hüvitise eest leida samaväärset elukohta, kuid samas nõustus kostja I asja väärtusega 2 350 000 krooni, s.t puudub vaidlus asja väärtuse üle ja kostjal on õigus hüvitisele vastavalt osa suurusele. Kohus ei märkinud, et 2 350 000 krooni oli rahalise arvestuse aluseks, et võrdsustada osi kostja I alternatiivsetes meetodites. Kohus ei võtnud seisukohta kostja I lahkarvamuse kohta asja jagamisest hageja pakutud viisil. Kohus leidis, et puudub vaidlus, et kostja V kaasomandi osa suurus on 19/2375, s.o väiksem tema kasutuses olevast osast ning kostja V kinnitas menetluse käigus, et tal ei ole võimalik hüvitada hagejale enamkasutatud osa ja korteriomanditeks jagamise korral ka

enamsaadava kaasomandi osa eest ning ka seetõttu ei ole kaasomanike huvides jagada kaasomandit korteriomanditeks. Kohus ei võtnud seisukohta kostja I alternatiivse meetodi kohta, mis eeldab kõikide kaasomanikke osade üleandmist. Kohus ei selgitanud, milles ta näeb kaasomanike huvide rikkumist kaasomandi jaotamises korteriomanditeks ning miks ta ei rahuldanud kostja I alternatiivset nõuet. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. M Bi apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja V apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada M B vastuhagi ja lõpetada Osaühingu Favorte, O S, D S, R L, A Pi ja M Bi kaasomand kinnistule asukohaga Planeedi 9, Tallinn selle korteriomanditeks jagamise teel vastavalt M Bi poolt 25.01.2013 esitatud plaanile ja eksplikatsioonile; jätta M Bi ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv eluruum nr 1 ja mõttelise osana (171/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta O Si ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv elamu ruum nr 9 ja mõttelise osana (308/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta R L, D Si ja A Pi ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuulub reaalosana kinnistul asuv elamu ruum nr 7 ja mõttelise osana (458/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast; jätta Osaühingu Favorte ainuomandisse korteriomand, mille esemesse kuuluvad reaalosana kinnistul asuv elamu ruumid nr 2, 3, 4, 5, 6, 8 ja mõttelise osana (1438/2375) reaalosa suurusele vastav osa maatükist, keldriboksist ja trepikojast. Osaühingu Favorte hagi jätta rahuldamata. Või alternatiivselt, kui kohus jätab eelneva nõude rahuldamata, rahuldada O Si nõue, mis puudutab M Bki ja oli esitatud 25.01.2013 O Si nõude täpsustustes järgmiselt: jagada kinnistu aadressil Planeedi 9, Tallinn korteromandiks (AÕS §77 lg 2) vastavalt esitatud ehitusplaanile ja ruumide eksplikatsioonile ning lisatud arvutustele, jättes O Si omandisse korter nr 9 (30,8 m2), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 12 (10,7m2), 271/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (1,44m2), 37/2375 ja jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (10,76 m2) 308/2375 ja maa-ala pindala suuruses 139,80 m2, 308/2375, M Bi omandisse korter nr 1 (17,1 m2), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruum 5 (6,5 m2),165/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (0,24 m2), 6/2375 ja jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (5,97m2) 171/2375 ja maa-ala pindala suuruses 77,62 m2, 171/2375 ja hageja Osaühing Favorte omandisse korterid nr 2 (8,7m2), nr 3 (13,5m2), nr 4 (24,0 m2), nr 5 (17,9 m2), nr 6 (46,5 m2), nr 7 (45,8 m2), nr 8 (33,2 m2), kinnitada majanduslikul otstarbel keldriruumid 1 (11,7 m2), 297/2375, 2 (4,2 m2), 107/2375, 3 (1,1 m2), 28/2375, 6 (8,6 m2), 218/2375, 8 (1,0 m2), 25/2375, 9 (13,0 m2), 330/2375, 10 (12,0 m2), 305/2375, jättes ühisesse kasutusse keldrikorrus pindala (1,38 m2), 35/2375, (2,85 m2), 72/2375, (4,22 m2), 107/2375, (0,86 m2), 22/2375, (2,43 m2), 62/2375, (5,33 m2), 135/2375, (6,0 m2), 153/2375, jättes ühisesse kasutusse trepikoja pindala (2,22 m2), 64/2375, (3,44 m2), 98/2375, (8,39 m2), 240/2375, (4,56 m2), 130/2375, (16,25 m2), 465/2375, (16,01 m2), 458/2375, (11,60 m2), 332/2375 ja kinnitada majanduslikul otstarbel vaheruumid, wc, (0,82 m2), 23/2375, (1,28 m2), 37/2375, (1,7 m2), 49/2375 ja maa-ala pindala suuruses (39,49 m2), 87/2375, (61,28 m2) 135/2375, (108,93 m2), 240/2375, (81,25 m2), 179/2375, (211,06 m2), 465/2375, (207,88 m2), 458/2375, (150,69 m2), 332/2375. Reaalosade ja kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtuste ühtlustamiseks (AÕS §77 lg 3), määrata kohtu otsusel rahaline tasaarvestus hagejalt Osaühing Favorte (11319,76 eurot), kostjate II – IV, R L (2829,94 eurot), D Si (4244,91 eurot), A Pi (4244,91 eurot) kasuks ja kostjalt V M

Bilt (9612,31 eurot) hageja Osaühing Favorte kasuks lähtudes kõikide kaasomanike poolt kinnitatud kaasomandi hinnast (150 192,40 eurot). Jätta kõik menetluskulud Osaühing Favorte kanda. Pooled vaidlesid kaasomandi lõpetamise viisi osas, seega pidi kohus tuvastama, kas kaasomand tuleb lõpetada hageja või kostja pakutud viisil. Kohus rahuldas hageja hagi, mille kohaselt hageja saab kaasomanike osad enda omandisse ja tasub selle eest kompensatsiooni ning jättis rahuldamata kostja V vastuhagi, millega taotleti kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel. Kohus leidis, et kaasomandi lõpetamisel tuleb kaaluda kõigi kaasomanike huve, lähtudes õiglusest. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika asjas nr 3-2-1-61-12. Kohus arvestas kaasomanike hääli kaasomandi lõpetamisel lähtudes pooltele kuuluvate osade suurusest, mistõttu kohus järeldas, et kaasomandi lõpetamist hageja poolt soovitud viisil pooldab 86,23 % kaasomanikest. Kohtu seisukoht on ekslik, kohus ei rajanud oma otsust õigusnormile, mille kohaselt selline arvutuskäik oleks õige ja õiglane. Asjaõigusseaduse mõtte kohaselt on igal kaasomanikul üks hääl. Kuivõrd menetluses on 6 kaasomanikku, siis 4 häält (OÜ Favorte, D S, A P, R L) on hageja viisi poolt ja 2 häält on kinnistu reaalosadeks jagamise poolt (O S, M B). Sisuliselt toetab M B O Si alternatiivseid nõudeid, kuna mõlemad soovivad kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel. Hagi või vastuhagi on esitanud 3 isikut ehk OÜ Favorte, O S ja M B. Seega võib kohus lähtuda üksnes esitatud hagist või vastuhagist. Kohus leidis, et kaasomandi lõpetamine AÕS § 77 lg 2 II alternatiivi alusel ei ole asja sundvõõrandamine kinnisasja sundvõõrandamise seaduse mõttes. Kohus leidis, et kaasomandi lõpetamine hageja soovitud viisil riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, mistõttu tuleb sellisel viisil jagamisel tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Otsust tehes ei arvestanud kohus PS § 32 regulatsiooni selle kohta, et asja sundvõõrandamine toimub üksnes üldistes huvides. Kuivõrd Eestis puudub ühtne regulatsioon ja kohtupraktika, kuidas hinnata kaasomanike huve, pidi kohus kohaldama PS §-i 32 koosmõjus kinnisasja sundvõõrandamise seadusega analoogia korras, et täpsemalt hinnata kuivõrd on põhjendatud kinnisasjast ilma jätmine. Kohus ei saanud jätta arvestamata, milles seisnevad üldised huvid. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse mõttes peab sundvõõrandamise eesmärk olema põhjendatud. Kohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistul asuva hoone vajab tervikuna renoveerimist. Otsusest ei selgu, miks kohus tuvastas selle asjaolu ja viitas tõenditele. O Si vastuhagi jäeti rahuldamata, sest mitme korteri reaalosa juurde kuulub mõttelise osana nende ühine tualettruum (ruumid nr 16, 17), enamus kaasomanikest ei nõustunud korteriomanditeks jagamisega ning asjaolu, et O S elab korteris, ei anna alust vastuhagi rahuldamiseks. Otsusest ei selgu, mis takistust näeb kohus ühises tualettruumis ja miks see välistab vastuhagi rahuldamise. Kaasomanike hääled on ebaõigesti arvutatud ja kohus ei analüüsinud, kuivõrd omab tähtsust kostja V elamine korteris. Kostja V hinnangul omab see suurt tähtsust. M Bi vastuhagi jäeti rahuldamata, sest tal ei ole raha hagejale kompensatsiooni tasumiseks enamkasutatud osa eest (M B kaasomandi osa on 19/2375, kuid tegelikult on tema korter pindala suurem). Viimase nõude resolutsiooni kohaselt nõudis kostja üksnes kaasomandi lõpetamist, mitte osade ühtlustamist nende taasarveldamise teel (AÕS § 77 lg 3). Kohus ei pidanud analüüsima, kas kostjal on või ei ole raha hagejale kompensatsiooni tasumiseks. Seejuures kostja rõhutas, et on valmis tasuma täies ulatuses üksnes kohtuotsuse alusel, pärast otsuse jõustumist. Kust kostja võtab raha, ei puutu asjasse.

Puudub vaidlus, et mõlemad vastuhagejad soovivad oma korterites elada. Kohus ei analüüsinud vastuhagide motiiv, ega kaalunud poolte huvisid. Kohus ei toonud esile ühtegi motiivi, miks hagi on põhjendatud. Ainuke põhjendus, et 86,23% kaasomanikest on hageja nõude poolt, ei ole vastuvõetav. Hagi rahuldamine on vastuolus varasema Riigikohtu praktikaga, sest kohus ei vastanud küsimusele, milles seisneb hagi põhjendatus (proportsionaalsus) ja vastuhagide põhjendamatus (ebaproportsionaalsus). Kohus peab esitatud kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega. Võttes arvesse kõiki asjaolusid, on käesoleval juhul põhjendatum ja kasulikum kostja V pakutud kaasomandi lõpetamise meetod, sest sel juhul saavad kõik kaasomanikud kasutada enda omandit ja keegi ei kaota. Hagi rahuldamise korral jäävad vastuhagejad ilma omandita ja neil ei ole muud elukohta. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 12.03.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel rikkunud menetlusõiguse norme, nagu märgitakse apellatsioonkaebustes. Apellatsioonkaebustes kordavad kostja I ja kostja V juba varem maakohtus nii vastuhagides kui ka vastustes hageja hagiavaldusele esitatud seisukohti. Kõigile neile on maakohus hinnangu andnud. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seega saab kohus kaasomandit jagada hageja pakutud viisil selliselt, et kostjad annavad omandiõiguse nende mõttelise osa kinnistu suhtes hagejale ja hageja maksab kostjatele välja nende kaasomandiosa, samuti vastuhagides pakutud viisidel erineval moel korteriomanditeks kui reaalosadeks jagamisena. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 leidnud järgmist: „Asjaõigusseaduse § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Seega ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kaasomand tuleb aga lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem /.../ Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte

huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohtud on põhjalikult kaalunud poolte huvisid ja leidnud, et kaasomandi lõpetamine kostja pakutud viisil ei ole õiglane “. Maakohus on poolte huve kaalunud ja sellest tulenevalt ka rahuldanud hageja poolt esitatud hagi ning leidnud, et vastuhagid rahuldamisele ei kuulu. Seega on kohtu kaalutlusotsus, millisel poolte poolt pakutud viisil ta kaasomandi lõpetab ning sellesse võib kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus kaasomandi lõpetamise viisi otsustamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kaasomandi lõpetamise korral ei ole tegemist sundvõõrandamisega, nagu kostjad apellatsioonkaebustes väidavad. Ainuüksi asjaolu, et kostja I ja kostja V vaidlusalusel kinnistul asuvas majas elavad, ei välista põhihagi rahuldamist. Ka ei ole kostjad tõendanud, et kinnistul asuvas hoones oleks ehitustehniliselt võimalik moodustada korteriomandeid, mis vastaks poolte mõttelistele osadele. Vaidlus puudub selles, et vaid kostjale I kuuluvale mõttelisele osale vastab ka samas suuruses eluruum. Põhjendatud ei ole ka kostja I poolt apellatsioonkaebuses toodud seisukoht Põhiseaduse riivest ja viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-61-12 p-le 5. Nimetatud otsuse p-5 kajastatakse Viru Maakohtu 08.12.2010 otsuses toodud seisukohti. Riigikohus tühistas antud tsiviilasjas nii Tartu Ringkonnakohtu kui Viru Maakohtu otsuse. Kolleegium ei nõustu kostja V apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, mille kohaselt asjaõigusseaduse mõtte kohaselt on igal kaasomanikul üks hääl. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Seega leidis maakohus õigesti, et just 86,23% kaasomanikest soovis asja jätmist hagejale ja kostjatele hüvitise väljamaksmist. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebustes toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate I ja V kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.