Tsiviilasi nr 2-12-55184
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. september 2013.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-55184
Tsiviilasi
Ly Tannise hagi Jaanus Hurt vastu 91,42 euro ja viivise väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
107,66 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Ly Tannis (isikukood: 47906152741, elukoht: XXXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Alari Avamägi (Õigusbüroo Avasar OÜ, Tamme pst 64C, 50405 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja: Jaanus Hurt (isikukood: 37008232765, elukoht: XXXX). Kirjalik menetlus
Rahuldada Ly Tannise hagi Jaanus Hurt vastu 91,42 euro ja viivise väljamõistmiseks. Välja mõista Jaanus Hurdalt Ly Tannise kasuks 100,36 eurot, millest põhivõlg on 91,42 eurot ja viivis on 8,94 eurot. Välja mõista Jaanus Hurdalt Ly Tannise kasuks viivis protsendina põhinõudelt (91,42 eurot) alates
24.03.2010. a. sõlmisid Ly Tannis, Jaanus Hurt, Ene Hurt ja Helve Tenneberg Tartu notar Paavo Uibopuu poolt tõestatud kinnistu jagamise avalduse, pärandvara jagamise ja annaku üleandmise lepingu. Lepingu punkti 8.3. kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu sõlmimisega kaasnevad kulud, mis on toodud lepingu punktides 8.1. (notari tasu) ja 8.2. (riigilõiv) kannavad hageja ja kostja võrdsetes osades. Kuivõrd kostjal ei olnud parasjagu sularaha kaasas, siis maksis kõik notari poolt esitatud arved ja kogu tasumisele kuulunud riigilõivu, kokku 4029,90 krooni ehk 257,56 eurot, kaardimaksega korraga hageja. Nimetatud summast 4029,90 kroonist ehk 257,56 eurost oli 1691,60 krooni ehk 108,11 eurot kinnistu jagamise avalduse, pärandvara jagamise ja annaku üleandmise lepinguga seotud kulu ja 2338,30 krooni ehk 149,44 eurot oli pärimistunnistuse väljastamisega seotud kulu. Kinnistu jagamise avalduse, pärandvara jagamise ja annaku üleandmise lepinguga seotud kulu (kokku 1691,60 krooni ehk 108,11 eurot) kohta esitas notar 2 arvet: arve nr 9174, summas 845,80 krooni, arve saaja ja maksja Ly Tannis ja arve nr 9175, summas 845,80 krooni ehk 54,06 eurot, arve saaja ja maksja Jaanus Hurt. Lisaks esitas notar Jaanus Hurdale arve pärimistunnistuse väljaselgitamise eest summas 584,60 krooni ehk 37,36 eurot. Seega tasus hageja 24.03.2010.a tehtud maksega (4029,90 krooni) muu hulgas ka lepingu järgi muidu kostja poolt maksmisele kuulunud 1430,40 krooni ehk 91,42 eurot, mille kostja oleks pidanud hagejale hiljem hüvitama, kuid mida ta ei ole teinud ja on seega nimetatud summa ulatuses hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 91,42 eurot ja viivise perioodi 11.10.2011.a kuni 31.12.2011.a eest 1,72 eurot ja viivis perioodi 01.01.2012.a kuni 26.12.2012.a eest 7,22 eurot, kokku viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 8,94 eurot. Samuti palub hageja TsMS §-s 367 sätestatule kostjalt täiendavalt välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl. 38-40). Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Antud tehingu eest tasus hageja vabatahtlikult. Tartu notar Paavo Uibopuu ametitoimingute raamatus 2010 nr 461 lepingu punkti 4 alapunktis 4.2 on kirjas, et pärijad kinnitavad, et nad ei oma üksteisele mingeid pretensioone ega nõua hüvitusi eelnimetatud vara jagamise osas lepingu punktis 3 nimetatud viisil. Sama lepingu p-s 7 on lause, et lepinguosalised kinnitavad, et nad ei soovi täiendavat nõustamist, sealhulgas maksualast nõustamist notari poolt. Kokkuleppele viitab ka notari Paavo Uibopuu tõend, kus on kirjas, et notar väljastas 24.03.2010.a eelnevalt nimetatud pärimistunnistuse ja tehingu eest arved vastavalt osalejate kokkuleppele. Kostja on võtnud aktiivselt osa pärandaja Albert Hurda eest hoolitsemisest ja põetamisest, seega oli Ly Tannis teadlik sellega kaasnenud kulutustest, mistõttu oli ta ise vabatahtlikult nõus tasuma notari tehingute eest.
24.03.2010.a sõlmitud lepingu punkti 8.3. kohaselt pidid notari tasu ja riigilõivu tasuma võrdsetes osades ehk pooleks Ly Tannis ja Jaanus Hurt. Notari poolt väljastatigi arved vastavalt tehinguosaliste kokkuleppele ja ka kostja on ise enda vastuses seda rõhutanud. Kostja pidi maksma notari poolt väljastatud arve nr 9171, summas 584,60 krooni (37,36 eurot) ja arve nr 9175, summas 845,80 krooni (54,06 eurot). Tegelikult kostja nimetatud arveid ei maksnud. Kõik arved maksis korraga hageja, mida tõendab notar Paavo Uibopuu kinnitus selle kohta, et arved nr 9170-9175, summas 4029,90 krooni, tasuti Ly Tannis`e poolt 24.03.2010.a. Albert Hurda põetamine ja abistamine ei olnud kuidagi pärandvara jagamise lepingu sõlmimise ning selle kulude kandmisega seotud.
2/4
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 24.03.2010.a sõlmisid Ly Tannis, Ene Hurt, Helve Tenneberg ja Jaanus Hurt Tartu notar Paavo Uibopuu poolt tõestatud kinnistu jagamise avalduse, pärandvara jagamise ja annaku üleandmise lepingu (tl 8-15). Kostja on seisukohal, et vastavalt 24.03.2010.a sõlmitud lepingu p-le 4.2 ja 7 ei ole ta hagejale kohustatud tasuma hageja poolt nõutud summat ning et hageja tasus lepinguga kaasnevad kulutused vabatahtlikult ise. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 järgi võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Poolte vahel 24.03.2010.a sõlmitud kinnistu jagamise avalduse, pärandvara jagamise ja annaku üleandmise lepingu (tl 8-15) punktist 8.3. nähtuvalt kannavad lepingu p-s 8.1 ja 8.2 nimetatud kulud, s.o. notari tasu ja riigilõivu, Ly Tannis ja Jaanus Hurt. Kohtule esitatud arvetest nr 9174 ja nr 9175 (tl 16-17) nähtub, et notar on esitanud arve nr 9174 kulutuste osas Ly Tannisele (tl lk 16) ja samas summas on notar esitanud arve nr 9175 (tl 17) Jaanus Hurdale. Notari poolt esitatud tõendist (lk 19) nähtuvalt maksis arved nr 9170 - 9175 ära Ly Tannis, kuigi arved nr 9171 ja 9175 olid notari poolt väljastatud tegelikult Jaanus Hurdale. Seega on eelpoolnimetatud tõenditega leidnud kinnitust, et hageja on vajalikud kulutused kandnud. Kinnistu jagamise avalduse, pärandvara jagamise ja annaku üleandmise lepingu punkt 4.2 kohaselt on pärijad kinnitanud, et nad ei oma üksteisele mingeid pretensioone ega nõua hüvitisi eelnimetatud vara jagamise osas lepingu p-s 3 nimetatud viisil. Sama lepingu p-s 7 on lepinguosalised muuhulgas kinnitanud, et nad ei soovi täiendavat nõustamist, sealhulgas maksualast nõustamist, notari poolt. Kohus on seisukohal, et tulenevalt lepingu p-de 4.2 ja 7 sisust, ei ole kostja poolt nimetatud punktidele tuginemine asjakohane, kuna nimetatud lepingu punktid sisaldavad hüvitise nõuet vara jagamise puhul ja notari poolset nõustamist. Antud juhul on notar esitanud arved riigilõivu tasumiseks ja notaritoimingute teostamise eest. Vastavalt notariaadiseaduse § 29 lg 1 ja 2 teeb notar ametitoiminguid isikute taotlusel ja seadusega ettenähtud korras ja ametitoimingu eest saab notar seaduses ettenähtud tasu. Notaritoimingute eest makstav tasu ja riigilõiv riigilõivuseaduse järgi ei ole käsitletavad hüvitisena. Seega arvestades eeltoodud põhjendusi kuulub hageja nõue kostja vastu põhinõude summas 91,42 eurot rahuldamisele. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitnud, on hageja viivise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on arvestanud seadusjärgset viivist alates 11.10.2011 kuni 31.12.2011.a eest summas 1,72 eurot ja perioodi 01.01.2012.a kuni 26.12.2012.a eest summas 7,22 eurot. Kostja hageja poolt viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhiosa viivis 8,94 eurot ja täiendav viivis TsMS § 367 alusel alates 27.12.2012.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) kuni põhinõude täitmiseni.
3/4
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täielikult tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.