Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.09.2013, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-46782
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi V K’i vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: BIGBANK AS, rk 10183757, esindaja: Artur Maljukov, Sirje Kollom Kostja: V K, ik xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus 2746.43 eurot
Hagihind
Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista V K’ilt BIGBANK AS-i kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 2320,97 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend eurot ja 97 senti), (sellest 1329,57 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 449,92 eurot – sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 127,80 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 413,68 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis). Välja mõista V K’ilt alates 21.02.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 32 % tagastamata krediidisummalt aastas BIGBANK AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Välja mõista V K’ilt BIGBANK AS-i kasuks hageja kantud menetluskulude katteks kokku 320.87 (kolmsada kakskümmend eurot ja 87 senti). Edasikaebe kord
Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud ja hageja nõue 20.02.2013 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagiavalduse V K’i vastu võlgnevuse 2320,97 euro nõudes. Eelnevalt oli BIGBANK AS esitanud V K’i vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuivõrd makseettepanekut ei suudetud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja V K sõlmisid 8.04.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0800254/45tt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 2236,91 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 32% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 12.05.2008.a., millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised
maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma. Alates 10.03.2010 on kostja rikkunud pooltevahelise lepingu tingimusi laenu ja intresside tasumise osas, lähtuvalt kohtueelses menetluses kogutud andmetest on hageja seisukohal, et kostjapoolne rikkumine on olnud teadlik ja pahatahtlik. Kostja pole hagejale avaldanud kohast informatsiooni asjaoludest, mis võivad mõjutada kostja võimet laenu tagasi maksta ning laenulepingut kohaselt täita. Kostja teadis tema majandushuve mõjutavaid asjaolusid ning nendest mitteteatamisega asetas ta hageja olukorda, kus viimane oli eksimuses laenulepingu kohase täitmise edasisest võimalikkusest ega saanud astuda vajalikke ja sobivaid samme lepingu täitmise saavutamiseks ning oma vara kaitseks. Kostja on kohustatud vastavat teavet vabatahtlikult ja iseseisvalt pakkuma selleks, et vältida hageja huvide kahjustumist. Kostja poolt õigeaegse ja kohase teabe saamisel oleks hageja saanud paremini hinnata lepinguga seotud täiendavate tegevuste ning kulude otstarbekust ning ühtlasi oleks saanud koostöös kostjaga võlasuhte üle vaadata selleks, et saavutada koostöö jätkumine. Antud juhul on kostja rikkunud kohustust tagada lepingu täitmine ja selle eesmärgi saavutamine, kohustust hoiduda käitumisest, mis võiks kahjustada hageja õigustatud huve, koostöökohustust ja informeerimiskohustust. Nimetatud kostjapoolsed rikkumised on olulised, korduvad ning ühtlasi puuduvad kohustuste rikkumist vabandavad asjaolud. Sellest tulenevalt võib öelda, et kostja on oma käitumisega igakülgselt ja ulatuslikult rikkunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet ning ei ole omalt poolt ette võtnud ühtegi tõsiseltvõetavat sammu lepingulise koostöö taastamiseks. Hageja hoiatas 19.01.2012, 22.02.2012 ja 21.03.2012 saadetud teadetega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 12.04.2012 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1954,96 euro tasumist, millest 1329,57 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 449,92 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 127,80 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 47,67 eurot viivis. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostja on talle edastatud hagimaterjalid nende avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 12.08.2013, kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, avalikult kätte saanud. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole hagile vastanud ega oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Vastavalt sõlmitud lepingule nr 0800254/45tt on pooled kokku leppinud laenu kasutamise tingimustes, intresside ja muude laenuga seotud maksete teostamise tingimustes, laenu tagastamise tähtajas ning muudes lepinguga seotud poolte käitumist reguleerivates tingimustes. Nimetatud tingimused on kehtivad ja seega lepingu poolte jaoks siduvad. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingulises suhtes ei saa eeldada, et lepingu üks pool peaks aktsepteerima tema lepinguliste õiguste rikkumist. Eeltoodust tulenevalt võib hageja kostjalt VÕS § 101 lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 ning üldtingimuste p 6.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 19.01.2012, 22.02.2012 ja 21.03.2012 saadetud teadetega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste
täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja täitma muud kohustused. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 21.02.2013 määras 32% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot (maksekorraldus nr 29030, 14.02.2013 ja nr 29417, 19.02.2013) ja õigusabikulud summas 95.87 eurot, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest (arve nr 825, 11.02.2013). Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista summas 320,87 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Marika Leimann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.