Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. september 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-55330
Tsiviilasi
AS Taisto hagi OÜ Lorita Reisibüroo vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1812,13 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. novembri 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Lorita Reisibüroo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. august 2013. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Lorita Reisibüroo (registrikood: 10895280; asukoht: Narva Puškini 20), esindaja Julia Tuštšenko Vastustaja (hageja): AS Taisto (registrikood: 10134919; asukoht: Antsla Kähri 4), esindaja vandeadvokaat Siret Saks
esindajad
muutmata.
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus poolte poolt kantud
menetluskulud OÜ Lorita Reisibüroo (registrikood: 10895280) kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
aadressile, milliselt olid varasemalt saabunud kostjale tasumiseks arved. Samuti pöördus kostja 21.05.2010. a kindlustusandja IF P&C Insurance AS-i poole. Hageja peab tõendama, et need tööd, mille eest kostja peab tasuma, on tegelikult teostatud.
Bussiremont, ning selles on kirjeldatud tegemata töödena ka töid, mis puudutavad teisi, s.o hagejasse mittepuutuvaid kindlustusjuhtumeid. Kohtus võttis kostja omaks, et hageja juriidilisele aadressile ei ole kostja poolt ühtegi pretensiooni saadetud. Kostja väited pretensiooni edastamisest temale teadaolevale hageja e-posti aadressile tõendamist ei leidnud: Balti Bussiremont OÜ-le adresseeritud pretensioon on 15.04.2010. a e-kirja kohaselt saadetud aadressile [email protected] (I, lk 52). Kostja ei ole tõendanud, et e-kirja saajaks olev isik A. L. oleks hageja töötaja (AS Taisto Bussid veebileht; I, lk 153-154) või seotud hageja majandustegevusega või et samalt e-posti aadressilt oleks kostja hagejalt ka varasemalt arveid saanud. E-kirjal märgitud arve number (3426) on sama, mis Balti Bussiremont OÜ arvel - IVL3426 (I, lk 83). Kohus leidis, et kuigi pretensioonis on osundatud ka arvele A-3426 ja "teistkordsele pöördumisele" seoses paigaldatud kriimustatud paketiga, ei ole kostja tõendanud, et ka see ebatäpse kirjeldusega pretensioon oleks üldse selle adressaadini jõudnud. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on ka kindlustusandjale teatatud tööde osas esinenud pretensioonidest hilinenult ning ebaselgelt. Hinnapakkumuses nr 26 märgitud remonditööde eest 06.04.2010. a kostjale väljastatud arve nr A-3426 alusel tasus kindlustusandja If P&C Insurance AS 16.04.2010. a hagejale 64 105.20 krooni, kuid tööde osas esinenud puudustest teatas kostja kindlustusfirmale alles 21.05.2010. a (I, lk 53, 54). Kindlustusandjale adresseeritud teates on kostja samuti avaldanud rahulolematust seoses Balti Bussiremont OÜ tehtud töödega (tagumine klaaspakett on paigaldamata ning teistkordsel pöördumisel on paigaldatud vasakpoolne pakett kriimustatuna). Kostja on ka soovinud, et tagastataks Balti Bussiremont OÜ arvele (s.o. mitte hageja arvele) kantud summa. Samuti leidis kohus, et kostja poolt hagejale pretensioonide esitamine ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Tunnistaja V. S. ütlused bussi olukorrast enne ja pärast remonti on vasturääkivad ning vastuolus asjas tuvastatud asjaolude ja muude tõenditega (IL lk 11). Tunnistaja ütluste kohaselt olid värvimiselt tulnud bussil aknad puhtad ja oli märgata, et vasakul küljel üks klaas erines teistest klaasidest - klaasil olid kriimustused (II, lk 11). Avariijärgse olukorra osas esitatud täpsustavale küsimusele vastas tunnistaja: "Võib olla oli väikesi vigastusi, kuid avariijärgselt suuremaid vigastusi ma ei näinud. Olid ebaolulised kriimustused, suuremaid vigastusi silma ei torganud." (II, lk 11 pöördel). Nimetatud ütlus muude suuremate vigastuste puudumisest on vastuolus Kahjukäsitluse Keskus OÜ poolt 30.01.2010. a tehtud fotodelt nähtuvaga. Peale 29.01.2010. a toimunud liiklusõnnetust oli vaidlusalusel bussil tagant kolmas klaaspakettaken täiesti purunenud just pagasiluugi kohalt (I, lk 107). Kahjukäsitluse keskus OÜ poolt 28.09.2011. a kostja tellimusel teostatud bussi ülevaatuse osas nõustus kohus hageja vastuväitega, et 1,5 aasta järel tehtud fotodega ei saa muude tõendite puudumisel klaasi mittesobivust pakettide paigaldamise ajal tõendada (hageja vastus 30.01.2012; I, lk 119-120). Fotodele on lisatud hinnang, et "vasakpoolsesse klaas-paketti on paigaldatud varem kasutatud ja kriimustatud pakettklaas", kuid antud hinnangu alusel ei ole tuvastatav, et tegemist oleks just vaidlusaluse remondi käigus hageja paigaldatud klaaspaketiga. Samuti on hageja osundatud fotol märgata kriimustusele sarnaseid jälgi kahel aknal (I,lk 110). Kostja esitatud tõenditest kolmanda kindlustusjuhtumi kohta, mis toimus 20.12.2009. a, nähtub, et hinnapakkumise tegi kindlustusandjale If P&C Insurance AS-ile sel korral OÜ Balti Bussiremont (I, lk 50). Vastavalt Balti Bussiremont OÜ 10.02.2010. a väljastatud arve-saate-lehel nr M-3426 (I, lk 83) märgitule kuulus sel korral lisaks tagaklaasile vahetamisele ka külgmine klaas - klaaspakett. Asjaolu, et kriimustustega aknapakett paigaldati bussi vasakpoolsele küljele ka eelmise remondi käigus, ilmnes kohtus tunnistajana üle kuulatud bussijuhi J. A. ütlustest. Tunnistaja ütluste kohaselt vahetati mõlemal korral
klaaspaketid Tallinnas ja mõlemal korral suhtles ta akende remondiga seotud küsimustes Tajo nimelise meesterahvaga, keda tema arvas olevat Taisto AS-i töötaja ja kelle vend töötab samas firmas Antslas. Tunnistaja J.A. kinnitusel ei olnud ta ka siis akende vahetusel tehtud tööga rahul (II, lk 12 pöördel). Hageja väitel ostis ta kostja bussil vahetatud aknapaketi uuena ja on vastava tõendi kohtule ka esitanud (arve-saateleht M -35212, 30.03.2010; I, lk 124). Kohus leidis, et kuna ka J. A. ütluste kohaselt oli bussi remontimiste käigus vahetatud (või vahetamata jäetud) aknapakettide osas kostja väidetavalt mitmel korral rahulolematust avaldanud, siis ei ole kostja esitatud tõendite alusel üheselt tuvastatav, milliste tööde osas ja kellele tegelikult on kostja pretensioone esitanud. Ka arvete nr A-3426 ja A-3440 osalisel tasumisel 16.04.2010. a maksekorraldusega nr 14256 summas 7 376.40 krooni ei ole kostja täpsustanud, millises osas ja mille eest on kostja hagejale tasunud või mille eest tasumata jätnud (I, lk 26). Nii tunnistaja J. A. kui ka kostja seadusliku esindaja Ljubov Aleksejeva kinnitusel on vaidlusalune buss kostjal kasutuses. Kostja väited, et seoses vaidlusaluse kindlustusjuhtumiga (29.01.2010) tegeles bussi remondi korraldamisel hageja poolt T. S., ei ole põhjendatud ega ka tõendatud. T. S., kes oli vaidlusalusel perioodil OÜ Balti Bussiremont juhatuse liige, ei kuulunud hageja, s.o AS Taisto juhtimisorganitesse ega olnud ka tegev hageja majandustegevuses (väljavõtted AS Taisto ja OÜ Balti Bussiremont registrikaartidest; I, lk 148, 151), mistõttu tema tegevuse läbi ei oleks saanud hagejale kohustusi tekkida. Kohus oli seisukohal, et hageja on töövõtjana tema poolt tehtud hinnapakkumistes nr 26 ja 27 märgitud ja kostja esindajana kindlustusandja poolt aktsepteeritud tasuga tööd teostanud, kostja on remonditud bussi hagejalt vastu võtnud ning hageja teostatud töid täies mahus aktsepteerinud. Kuna kostja ei ole hageja nõutud summas tööde eest tasumise kohustuse puudumist tõendanud, siis ei ole ka arvete osaline tasumata jätmine kostja poolt põhjendatud. Jättes hagejale kui töövõtjale tema teostatud tööde eest ettenähtud tasu osaliselt tasumata, on kostja tööde tellijana oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kohustuste mittenõuetekohasest täitmisest tulenevalt on hageja õigustatud kostja vastu esitatud rahaliselt nõudelt arvestama ka viivist. Hageja poolt 02.10.2012. a esitatud viivise arvestuses on võlgnetavalt summalt 1812,13 eurolt arvestatud viivist arvetel märgitud määras (0,5% päevas) ja piirdutud kehtivast kohtupraktikast lähtudes viivise nõudes põhivõlaga samas summas, s.o summas 1812,13 eurot. Kostja on vaidlustanud hageja nõutud viivised määraga 0,5% päevas, märkides, et nimetatud määr ei ole põhjendatud, sest pooled ei ole selles kokku leppinud (28.08.2012 esitatud vastus hageja seisukohtadele; I, lk 179-181). Tulenevalt kostja vastuväitest ning viiviste osas poolte vahel kokkuleppe puudumisest, pidas kohus VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt põhjendatuks lähtuda hageja poolt viiviste osas alternatiivselt esitatud nõudest, s.o viiviste arvestamisest seadusjärgses viiviste määras. Hageja poolt seadusjärgsest määrast lähtudes esitatud viiviste arvestust ei ole kostja vaidlustanud. Kohus leidis, et hageja poolt viiviste arvestamine alates arvete esitamisest 05.04.2010. a ei ole põhjendatud, samuti esineb hageja arvestuses ebatäpsusi viivitatud päevade arvus ning ka üksikuid arvutusvigu. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 7 ja ka VÕS § 113 lg-st 3, on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist arvetel märgitud rahalise kohustuse täitmise tähtpäevale järgnevast päevast. Vastavalt 06.04.2010. a hageja poolt väljastatud arvetele nr A-3440 ja A-3426 on arve tasumise päevaks märgitud 13.04.2010. a (I, lk 23, 24) ning viivise arvestamine võlgnetavalt summalt on põhjendatud alates 14.04.2010. a. Seoses arvete osalise tasumata jätmisega on kostja hagejale võlgnetava summa 1812,13 eurot tasumisega olnud viivituses 2010. a kokku 262 päeva,
2011. a 365 päeva ning 2012. a 327 päeva (kohtuotsuse teatavakstegemise päeva seisuga 22.11.2012). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Võlgnetavalt summalt 1812,13 eurolt moodustab viivis päevas 8%-se aastase viiviste määra puhul (0,000219 x 1812,13) = 0,397 eurot ja 8,25%-se aastase viiviste määra puhul (0,000226 x 1812,13) = 0,409 eurot. Eeltoodust tulenevalt on seadusjärgseks viivise summaks 2010. a viivituses oldud 262 päeva eest kokku (262 x 0,397) = 104,01 eurot, 2011. a I poolaasta eest (181 päeva x 0,397) = 71,86 eurot, 2011. a II poolaasta eest (184 päeva x 0,409) = 75,26 eurot (kokku 2011. a eest 147,12 eurot) ja 2012. a (seisuga 22.11.2012) viivituses oldud 327 päeva eest summas (327 x 0,397) = 129,82 eurot. Alates 14.04.2010. a kuni kohtuotsuse tegemise päevani 22.11.2012. a moodustab põhivõlalt arvestatud ning sissenõutavaks muutunud viivis kokku 104,01 + 147,12 + 129,82 = 380,95 eurot ning alates 23.11.2012. a kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt seadusjärgses määras kuni põhinõude (1812,13 eurot) täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
6) nõudis hageja kostjalt maakohtus 5 490,74 eurot ning tema nõue rahuldati 2 193,08 euro ulatuses s.o 39% ulatuses. Sellest tulenevalt oleks pidanud jääma 61% kostja menetluskuludest maakohtus hageja kanda.
Maakohus on esitanud tõendite hindamise kohtulahendi põhjendustes jälgitavalt ning kooskõlas esitatud asjaoludega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.