Harju Maakohus
Kohus Kohtunik Määruse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Piret Rõuk teatavaks 16. september 2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-12-50066
Tsiviilasi, hageja nõue
XXX hagi XXX OÜ vastu ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: SP Kostja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX OÜ vastu ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks. 10. septembril 2013 esitasid pooled endi poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu kinnitamiseks ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-12-50066. Lisaks esitas hageja taotluse tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 125.00 eurot ja kanda see XXX arveldusarvele XXXXXXXX Swedbank AS-is. Hageja esitas kohtule 13.09.2013 taotluse, milles palus tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot, mitte 125 eurot. Pooled loobusid määrusele määruskaebuse esitamise võimalusest. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus selgitab pooltele, et tulenevalt TsMS § 430 lg-st 8, saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu see kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte enda kanda. Pooled loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale edasikaebamise õigusest TsMS § 661 lg 4 alusel. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 ja hageja 13.09.2013 taotlusest tuleb seoses kompromissi kinnitamisega Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 112.50 eurot ja kanda see SB arveldusarvele XXXXXXXXX Swedbank AS-is. Riigilõiv on tasutud 28.11.2012 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123 summas 100 eurot. Maksekorralduse nr 17 (selgitus „XXX vs XXX riigilõiv“) alusel, maksja XXX OÜ. Täiendavalt on XXX tasunud riigilõivu 02.04.2013 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123 summas 100 eurot (maksekorraldus nr 50) ja XXX OÜ Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXXXXXXXX, viitenumbriga 2900072123 summas 25 eurot (maksekorraldus nr 104). Kokku on riigilõivu tasutud 225 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Rõuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.