Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Aktsiaselts DNB Pank esitas 01.04.2013 Harju Maakohtusse hagi XXX, XXX ja OÜXXX vastu 70 528,63 euro, sh põhivõlg 65 496,91 eurot ja intress 5031,72 eurot, viivis 24 294,31 eurot, ja alates hagi esitamisest TsMS § 367 järgse viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras kuni võla tasumiseni. Harju Maakohus keeldus 22.05.2013 määrusega aktsiaseltsi DNB Pank hagi XXX ja XXX vastu 70 528,63 euro, viivise 24 294,31 euro ja TsMS § 367 järgse viivise väljamõistmiseks menetlusse võtmast. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja 16.02.2007 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel XXX ja XXX(laenusaajad) 159 846,54 eurot. Laenusaajad kohustusid tagastama laenu osamaksetena ja tasuma laenusummalt igakuiselt intressi. 19.02.2007 sõlmisid hageja ja OÜ XXX (kostja) garantiilepingu nr XXX, millega viimane garanteerib tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigi laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise hageja ees. Laenusaajad jätsid laenulepingust tulenevad maksekohustused täitmata. Hageja edastas 23.09.2008 laenusaajatele teatised võlgnevuse olemasolu kohta koos ülesütlemishoiatusega. Kuivõrd laenusaajad ei täitnud maksekohustust ka täiendava tähtaja jooksul, luges hageja laenulepingu ülesöelduks 28.10.2008. Peale laenulepingu ülesütlemist sai hagejale teatavaks laenusaajate vastu algatatud pankrotimenetlus Ameerika Ühendriikides (kaasuse number 09-14311-CSS) ning hageja esitas oma nõude 04.12.2009 seisuga nende pankrotimenetlusse. 28.03.2010 edastati hagejale Ameerika Ühendriikide Delaware osariigi pankrotikohtult teade kreeditoridele, mille kohaselt kinnitati hageja poolt teada antud nõude summat 92 076,87 eurot. 12.06.2011 edastati hagejale pankrotikohtu poolt võlgnike pankrotimenetluses tehtud lõplik raport pankrotimenetluse lõpetamise kohta. Hagejal ei õnnestunud oma nõuet pankrotimenetluse kaudu rahuldada. Samuti esitas hageja 12.12.2008 kohtutäiturile täitmisavalduse hageja kasuks laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteegiga koormatud korteriomandi asukohaga Jahu 12-121, Tallinn (17528201) enampakkumise läbiviimiseks. Kohtutäitur täitis täitmisavalduse tagatisvara suhtes 29.10.2010 ja võlausaldaja vähendas oma nõuet võlgniku vastu tagatisvara müügist saadu arvel. 10.03.2010 edastas hageja võlgnikele veelkord võlgnevuse teatised koos hoiatusega, et teatise täitmata jätmise korral pöördub hagejale kohtu poole. Laenusaajad said teatised kätte 01.04.2010, kuid ei asunud võlga tagastama. 14.07.2011 edastas hageja kostjale tähtkirjaga tema registrijärgsele aadressile teatise laenulepingust tuleneva võlgnevuse kohta, viidates viimase garantiikohustusele ja nõudes selle täitmist. Kostja ei asunud garantiikohustust täitma, ka mitte osaliselt. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 94 822,94 eurot, millest põhivõlg 65 496,91 eurot, intress 5031,72 eurot ja viivis 24 294,31 eurot, arvestatud seadusjärgses määras. Kuivõrd laenuleping on kestvusleping ja laenuleping öeldi üles, st sellest tulenev maksekohustus saabus 28.10.2008, algas nimetatud lepingust tulenev aegumine 01.01.2009 kell 00:00. Võttes arvesse pankrotimenetluses nõude esitamist ja sellega seoses nõude aegumise peatumist perioodil

04.12.2009 - 12.06.2011, saabub aegumistähtpäev 12.06.2013 24:00. Hageja laenulepingust tulenev nõue on kehtiv. Kostja saab võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 3 järgi esitada hageja vastu üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. VÕS § 155 lg 2 alusel ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja vastu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest isegi siis, kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Sama sätte lg 3 kohaselt võib garantii andja esitada võlausaldaja vastu üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garandil on üldjuhul nimetatud sätte põhiselt õigus esitada võlausaldajale garantiilepingust tuleneva vastuväitena nt garantiilepingu kehtetuse vastuväide. Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud garantiilepingus ei ole kokku lepitud, et garantiikirjast tulenev kostja kohustus hageja ees ei sõltu tagatavast laenulepingust ega selle laenulepingu kehtivusest, ei ole kostjal alust esitada laenulepingupõhiseid vastuväiteid. Hageja ei nõustu kostja väitega käenduskohustuse osas, kuivõrd hageja hinnangul ei sisalda garantiileping ühtegi viidet ega kokkulepet, mis käenduskohustuse olemasolu tõendaks. Vastav väide tuleb jätta tähelepanuta. Hageja tõendas, et laenusaajad on jätnud laenumaksete tasumise kohustused täitmata ja hageja on laenulepingu üles öelnud, st garantiilepingus sätestatud eeldused garantiikohustuse tekkimiseks on täidetud. Samuti selgitas hageja nõude aegumist välistavaid asjaolusid, sh aegumise peatumise aluseid ja jääb nende juurde. Hageja laenulepingust tulenev nõue ei ole aegunud ja kuivõrd garantiikohustusele ei laiene tagatavast lepingust tulenev aegumise vastuväiteõigus, siis isegi juhul kui hageja laenulepingust tulenev nõue oleks aegunud, ei ole kostja garantiikohustus lõppenud. Hageja on püüdnud mõistlikul moel kostjaga kontakti saada ja edastanud kostjale tähitud kirjaga garantiinõude. Samuti on garantiikohustusega tagatud laenulepingu üks laenusaaja kostja juhatuse liige, st teadete edastamisega kostja juhatuse liikmele loetakse teated kättesaaduks ka ettevõtte poolt. Seega pidi olema kostja teadlik nii laenulepingu järgsete kohustuste täitmata jätmistest kui ka nõude saamisest. Hageja saatis garantii nõudekirja kostja asukoha aadressile tähitud kirjaga. Kuivõrd garantiilepingu pooled ei ole lepingus kokku leppinud tahteavalduste edastamise korras, tuleb asja lahendamisel arvestada seadusjärgset kättetoimetamise regulatsiooni (TsÜS § 69 lg 3 ja § 29). Hageja oli õigustatud edastama tähitud teate kostja registrijärgsele aadressile. Kuivõrd tavaliselt edastatakse olulisi tahteavaldusi tähitud kirjaga, siis hageja poolt tähitud teate saatmine vastab seaduses sätestatud tingimustele, sest hageja valis tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi, st garantiist tulenev nõudeavaldus on kostjale kätte toimetatud. Kostja vastuväited Kostja hinnangul on hageja nõue kostja vastu aegunud. 19.02.2007 lepingu nr XXX sisuks oli laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete tagamine. Kuid tagamine ei olnud tingimusteta ja tegemist ei olnud nn nõudegarantiiga. Kostja tagas lepingu punkti 1 kohaselt võlgniku nõuetekohaseid makseid ja kostja kohustus oli maksta tingimusel, et võlgnik ei ole lepingujärgseid makseid teostanud. Seega leppisid pooled kokku tagatises, mis oli otseselt seotud põhikohustusega ja võlgniku võimega seda täita. Kostja vaatleb sõlmitud lepingut kui põhikohustusega seotud käendust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Seega algas lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumisega. Kuigi kostja ei ole teadlik laenulepingu täitmise asjaoludest, nähtub hagiavaldusest, et hageja ütles 28.10.2008

laenulepingu üles. Seega aegus kostja vastu nõuete esitamise õigus kolm aastat pärast eelnimetatud kuupäeva. Hageja ei ole käitunud heas usus, kui esitas hagiavalduse. Sellega tekitatakse kostjale põhjendamatuid kulutusi ja vaeva. Hageja ei ole kordagi varem kostja poole pöördunud. Ülalkirjeldatud asjaolusid oleks võinud selgitada ka kohtuväliste läbirääkimiste käigus. Kostja ei ole 14.07.2011 teatist kätte saanud. Ka postiasutuse dokumentidel puudub samuti märge selle kohta, et kostja oleks dokumendid kätte saanud. Kuna kostja ei ole olnud teadlik laenulepinguga seotud asjaoludest, siis ei ole kostjal võimalik võtta seisukohta hagiavalduses esitatud faktiväidete kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et Aktsiaseltsi DNB Pank hagi OÜ vastu võla väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • hageja laenas 16.02.2007 sõlmitud laenulepingu nr 20/07H33 alusel XXX ja XXX 159 846,54 eurot (t.lk 12-20; tõlge 71-79); • 19.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja lepingu laenulepingust tulenevate laenusaajate kohustuste täitmiseks hageja ees (t.lk 21-22; tõlge 88-89). Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on aegunud või mitte. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõikest 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele kolmeaastane aegumistähtaeg. Kohustuse täitmise aeg ja sissenõutavus ja aegumistähtaja algus Tulenevalt TsÜS § 147 lõike 1 esimesest lausest algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lõike 7 esimesest ja teisest lausest muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja leiab, et lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg algas laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 154). Kostja on seisukohal, et kuna hageja ütles 28.10.2008 laenulepingu üles aegus hageja nõue kolm aastat pärast eelnimetatud kuupäeva. Hageja leiab, et kuivõrd laenuleping on kestvusleping ja laenuleping öeldi üles, st sellest tulenev maksekohustus saabus 28.10.2008, algas nimetatud lepingust tulenev aegumine 01.01.2009 kell 00:00. Hageja on seisukohal, et võttes arvesse pankrotimenetluses nõude esitamist ja sellega seoses nõude aegumise peatumist perioodil 04.12.2009 - 12.06.2011, saabub aegumistähtpäev 12.06.2013 24:00 ja hageja laenulepingust tulenev nõue on kehtiv. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 154, mille kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline

on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et enne lepingu ülesütlemist sai hageja kohaldada igast laenulepingust tulenevale nõudele (iga kuu eraldi) TsÜS §-is 154 sätestatud korduvate kohustuste täitmisele sunnatud nõuete aegumise tähtaega, s.t iga kuu laenu osamakse nõue aegus eraldi kolme aasta saabumisel. Laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemisega 28.10.2008, muutus kogu hageja nõue sissenõutavaks ning kohaldamisele kuulub TsÜS § 147 lg 1 ja 2. Seega muutus hageja nõue kostja suhtes sissenõutavaks 29.10.2008, s.t hagejal oli alates 29.10.2008 õigus kostjalt nõuda kogu kohustuse täitmist. Seega algas hageja nõude aegumine alates 29.10.2008, mil hagejal oli õigus kostjalt nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Aegumise peatumisest perioodil 04.12.2009 - 12.06.2011 Vastavalt TsMS § 160 lg 2 punktile 1 on hagi esitamisega võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses. Hageja leiab, et võttes arvesse pankrotimenetluses nõude esitamist ja sellega seoses nõude aegumise peatumist perioodil 04.12.2009 - 12.06.2011, saabub aegumistähtpäev 12.06.2013 24:00. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole nõude aegumine peatunud, kuna hageja esitas pankrotimenetluses nõude XXX ja XXX mitte kostja OÜ vastu. Seetõttu ei saanud kostja vastu esitatud nõude aegumine peatuda XXX ja XXX vastu pankrotimenetluses nõude esitamisega. Nõude aegumise üle otsustamisel ei oma tähtsust hageja poolt kostjale kirjade ja teadete saatmine. Nimetatu ei peata nõude aegumist. Aegumisest Kohus leiab, et hageja nõude esitamise viimane tähtpäev oli 29.10.2011 (29.10.2009 + 3 aastat). Hageja esitas nõude kostja vastu 01.04.2013. Seega on hageja nõue kostja vastu aegunud. Asjakohatu on hageja väide, et laenulepingule ei laiene tagatavast lepingust tulenev aegumise vastuväiteõigus. Hageja nõue kostja vastu tuleneb 19.02.2007 lepingust ning sellele kohaldub tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, mis on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu. Tõenditest Kohus ei hinda asja materjalide juurde nõude tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuna nõue on aegunud ning puudub vajadus nõude põhjendatuse hindamiseks. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.