Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotihalduri

XXX)

pankrotimenetluse lõpetamisest

Pandieseme müügist on laekunud 50 000 eurot. Puudub müümata pankrotivara ning andmed teistelt isikutelt saada oleva vara kohta. Pankrotihaldur on osalenud edukalt võlgniku asemel kohtukulude kindlaksmääramise vaidluses, mille tulemusel vähenes oluliselt võlgniku varast hüvitatavate võlausaldaja menetluskulude summa. Pöördunud Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi krediidiasutuste poole ning koostanud seejuures ka inglisekeelseid pöördumisi. Käinud kõrge pankrotivara müügihinna tõttu vara näitamas mitmetele potentsiaalsetele ostjatele, kes lõppastmes kõrge hinna tõttu enampakkumisel siiski ei osalenud. Pidanud edukaid läbirääkimisi võlgnikuga, kes läbirääkimiste tulemusena oma vahendite arvelt parendas pankrotivara seisundit, mis aitas kaasa pankrotivara müügi edukusele. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Nr Võlausaldaja

1 XXXOÜ

2 Osaühing XXX 3 Swedbank AS

Väljamaksmata nõue (eurodes) 183 392,34 133 942,84 31 100,14

Pankrotimenetluse käigus ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei plaani neid ka tema kasutuses olevate andmete alusel esitada. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on töise sissetuleku puudumine, ülemääraste laenukohustuste võtmine ja suutmatus võetud kohustusi täita. Pankrotihaldur ei ole esitanud taotlust kriminaalmenetluse algatamiseks. Muid pankrotimenetluses olulist tähtsust omavaid asjaolusid ei ole pankrotihaldur tuvastanud. XXXesitas 04.09.2012 võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks. Vastavalt PankrS §-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku võlgadest kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. Võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud PankrS §-s 172 lõikes 1 sätestatud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik olnud haldurile kättesaadav, teinud koostööd ning võtnud menetlusest aktiivselt osa. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kogusummaks on 11 543,74 eurot, mis koosneb järgnevatest väljamaksetest: menetluskulud 856,42 eurot, ajutise halduri tasu 1 729 eurot, halduri tasu 8 598,32 eurot, ajutise halduri kulutused 110 eurot, halduri kulutused 250 eurot. Harju Maakohtu seisukoha kohaselt tohib käesoleval juhul teha PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamakseid pandieseme müügist laekunud raha arvelt maksimaalset 15% ehk 50 000 x 0,15 = 7 500 eurot ulatuses. Kui tasuda 7 500 eurot arvelt menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri kulutused, halduri kulutused ning ülejäänud osas halduri tasu (kui kohus määrab selle käesoleva taotlusega palutud alamääras), siis jääb pankrotimenetluse kuludest katmata halduri tasu 4 043,74 eurot ulatuses. Haldur palub hüvitada riigi vahenditest tagastamatu menetlusabina halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ülejäänud summa s.o 4 043,74 – 397 = 3 646,74 eurot ulatuses palub haldur anda võlgnikule menetlusabi ning see võlgnikult välja mõista. Juhindudes PankrS § 158 lg 4 lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist;

määrata pankrotihaldurile tasu PankrS § 651 sätestatud alammääras summas 6 464,90 eurot millele lisandub sotsiaalmaks summas 2 133,42 eurot kokku 8 598,32 eurot; hüvitada pankrotihalduri tasust 7 500 eurot pankrotivara arvelt; hüvitada tagastamatu menetlusabina riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks); rahuldada menetlusabi taotlus ning määrata XXXmenetlusabi pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude katteks summas 3 646,74 eurot ning mõista see võlgnikult välja; algatada XXXkohustustest vabastamise menetlus ja kohustada XXXtäitma usaldusisiku kohustusi ja esitama kohtule järgneva 3 (kolme aasta) jooksul iga-aastaselt aruandlust PankrS § 172 lg 2 sätestatud väljamaksete kohta; vabastada haldur. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Mari Männiko on 12.08.2013 kohtule teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 28.08.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 4 043,74 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et võlgniku pankrotimenetluses puuduvad piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlausaldajad ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on töise sissetuleku puudumine, ülemäärase laenukohustuste võtmine ja suutmatus võetud kohustusi täita. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 153 lg 2 kohaselt pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummale, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Riigikohus on oma 11.05.2005 lahendis nr 3-2-14

44-05 asunud seisukohale, et esimeses rahuldamisjärgus rahuldatavast nõudest mahaarvatud Pankrs § 146 lõikes 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ulatuses ei tule pandipidaja nõuet rahuldada PankrS § 153 lg 4 järgi teise järgu nõudena. PankrS § 153 lg 1 ja § 146 lg 1 eesmärk ei ole mitte üksnes pankrotimenetlusega seonduvate väljamaksete tegemine enne võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid ka kõigi võlausaldajate, sh pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate osalemine nimetatud väljamakseteks tehtavate kulutuste katmises oma jaotise arvel. Sellest tulenevalt tuleb pandieseme müügist saadud summast maha arvata pankrotimenetlusega seonduvad kulud ning selles osas jääb pandipidaja nõue rahuldamata, kui pandieseme müügist saadud raha ei kata nii pandipidaja nõuet kui ka pandieseme müügist saadud rahast tehtavaid pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. Pankrotimenetluse kulusid peab PankrS § 153 lg 2 kohaselt pandipidaja kandma kuni 15% ulatuses pandieseme müügist saadud summast. Käesolevas menetluses omab pandiga tagatud nõuet summas 45 600,14 eurot võlausaldaja Swedbank AS. Pandieseme müügist laekus 50 000 eurot, millest pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks jäi 7 500 eurot (50 000 x 15%) ning pandipidajast võlausaldajale kuulub väljamaksmisele 42 500 eurot. Arvestades pandipidajast võlausaldaja nõude suurust, väljamaksmisele kuuluvat summat ning PankrS § 153 lõikes 2 ette nähtud piirmäära 15% (45 600,14-42 500-7 500), ei kuulu Swedbank AS rahuldamata nõude osa summas 3 100,14 eurot halduri aruandes märgituna, rahuldamisele teise järgu nõudena. Seega käesolev määrus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on täitedokumendiks järgmiselt: XXXOÜ 183 392,34 eurot ja Osaühing XXX (pankrotis) 133 942,84 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Mari Männiko tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Vastavalt PankrS § 65 lõikele 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest 50 000 eurot ja palub määrata halduri tasu PankrS § 651 lõikes 1 sätestatud alammääras summas 6 464,90 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 2 133,42 eurot, kokku summas 8 598,32 eurot. Riigikohus on 26.06.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4813 selgitanud, et PankrS §-s 651 nimetatud alam- ja ülemmäär sisaldavad võimalikke makse. Võlausaldajate huvidega oleks vastuolus olukord, kus pankrotivarast tasutaks lisaks halduri tasule ka halduri tasult makstavad maksud. Pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada võlausaldaja nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Pankrotihalduri ülesanne on PankrS §-st 2 ja § 108 lg-st 1 lähtuvalt tegutseda võlausaldajate huvides. Seega on PankrS §-de 65 ja 651 eesmärk mh sätestada, kui suure osa pankrotivarast tohib moodustada haldurile makstav tasu, samuti on eesmärk kaitsta võlausaldajaid, st isikuid, kellele tehtavad väljamaksed sõltuvad pankrotivara suurusest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Mari Männiko taotlus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tasu määramiseks PankrS § 651 lg 1 alusel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele summas 6 464,90 eurot, sealhulgas sotsiaalmaks. Kuna pankrotimenetluse kulud ületavad pankrotivara, on haldur esitanud kohtule taotluse 14.08.2012 kohtumäärusega välja mõistetud, kuid seni välja maksmata ajutise halduri tasu ja kulude 1 839 eurot (sh sotsiaalmaks), pankrotihalduri tasu 1 098,32 (8 598,32 – 7 500, sh sotsiaalmaks), 22.04.2013 kohtumäärusega kinnitatud halduri kulutused 250 eurot ja 14.08.2012 kohtumäärusega XXXOÜ kasuks väljamõistetud menetluskulu 856,42 eurot, kõik kokku 4 043,74 eurot, väljamõistmiseks riigi vahenditest menetlusabi korras ning mõista see

võlgnikult välja. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning pankrotihalduri aruandega on tuvastanud, et käesolevas tsiviilasjas võlgniku pankrot on välja kuulutatud võlausaldaja pankrotiavalduse alusel mitte PankrS § 171 lg 11 alusel, samuti on pankrotihalduri tasu võimalik hüvitada pankrotivara arvelt summas 7 500 eurot ulatuses. Pankrotiseadus ei näe võlausaldaja pankrotiavalduse alusel väljakuulutatud pankroti korral ette võimalust määrata võlgnikule menetlusabi. Nimetatu kehtib ka ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud, milleks on mh ka ajutise halduri tasu pankrotivarast, mistõttu ajutise halduri tasu ja kulutuste osas jääb Harju Maakohtu 14.08.2012 määrus haldurile täitedokumendiks pankrotivara arvelt hüvitamata jäänud summa osas. Kuna üheks PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiks on anda füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest seaduses ettenähtud korras, on põhjendamatu ja PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste suurendamine pankrotimenetluse käigus. Kohtu hinnangul ei saa ka väita, et puuduksid täielikult vahendid tasu väljamõistmiseks käesolevas menetluses. Aruande ja jaotusettepaneku kohaselt on võlgniku vara müüdud. Pandieseme müügist on laekunud 50 000 eurot, millest on 15%, s.o 7 500 eurot ulatuses arvestatud pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et taotlus menetlusabi saamiseks tagastamatu menetlusabina 397 eurot ja 3646,74 euro osas, selle sissenõudmisega võlgnikult, ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. XXXon 04.09.2012 esitanud kohtule avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Pankrotihaldur toetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik olnud haldurile kättesaadav, teinud koostööd ning võtnud menetlusest aktiivselt osa. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada, et käesolevas

menetluses esineksid PankrS § 171 lg 2 toodud asjaolud, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.