Tsiviilasi nr 2-13-18302
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.september 2013.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-18302
Tsiviilasi
Folkia AS Eesti filiaal hagiavaldus Svetlana Šitšenko vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
337.12 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Folkia AS Folkia Eesti filiaali kaudu (reg.kood 11913301; Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; Hageja esindaja: Dagne Niit, Intrum Justitia AS; asuk. Rotermanni 8, 10111 Tallinn; e-post: Kostja: Svetlana Šitšenko, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxx
esindajad
Menetluse liik
Lihtmenetlus
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Svetlana Šitšenkolt Folkia AS Eesti filiaal kasuks põhivõla katteks 294.10 eurot (kakssada üheksakümmend neli eurot ja 10 senti), viivis 05.08.2013 seisuga summas 26.02 (kakskümmend kuus eurot ja 02 senti) ja edasi viivis alates 06.08.2013 kuni võlgnevuse (200 eurot) lõpliku tasumiseni Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Jätta menetluskulud Svetlana Šitšenko kanda.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.11.2011 kiirlaenulepingu, mille kohaselt Folkia AS andis kostjale laenu maksetähtajaga 05.01.2012 summas 200 eurot. Kuna kostja tähtaegselt laenu ei tagastanud, saatis hageja kostjale meeldetuletusi võlgnevuse kohta (30.12.2011; 30.01.2012). Et kostja võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le. Hageja esindaja on 24.04.2013 esitanud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kuid maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuna kostja esitas vastuväite. Hageja nõuab kostjalt põhisumma tasumist summas 200 eurot, käitlustasu 64 eurot, meeldetuletuse tasu 9 eurot, kulutusi meeldetuletuskirjade eest 21.10 eurot ja viivist väljaarvestatuna hagiavalduse esitamise aja seisuga 26.02 eurot ja alates 06.08.2013 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluse käik ja kostja vastuväited Kostja leiab, et kiirlaen on võetud tema dokumente kasutades ning samal päeval teise inimese arvele üle kantud. Kostja on proovinud asja lahendada politsei kaudu, kuid kriminaalasi jäeti algatamata ning kostja leiab, et kuna tal ei ole võimalik tõestada laenu mittevõtmist ega kasutamist, tuleb tal võlg ka tasuda. Kostja väidab oma vastuses kohtule, et on saavutanud võlausaldajaga kohtuvälise kokkuleppe, paludes asjas kohtumenetluse lõpetada, kuid hageja kostja väidet kokkuleppe sõlmimise kohta ei kinnita ning kompromissi pole ka kohtule esitatud. Hageja on olnud nõus lahendama asja kirjalikus menetluses ning ka kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et asja võib lahendada TsMS § 405 kohaselt kohtuistungit pidamata lihtsustatud korras. Kohtu seisukoht ja põhjendused Hageja on kohtule tõenditena esitanud 05.11.2011 maksekorralduse Svetlana Šitšenkole 200 euro ülekandmise kohta (tl 24) ning kostjale väljastatud laenu andmed ja seotud toimingud (tl 22-23). TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul on kostja vastuväited laenu mittesaamise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Peale selle on kostja 23.08.2013 vastuses kohtule võlgnevuse omaks võtnud ning soovinud seda tasuda ositi. Seega on kohtu arvates tõendeid kogumis hinnates leidnud tõendamist, et poolte vahel on 05.11.2013 sõlmitud laenuleping. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata hagejale laenu 200 eurot ning laenulepingu juurde kuuluvate laenutingimuste kohaselt kohustub kostja saadud laenu tagastama koos
käsitlustasuga (64 eurot). Samuti tuleneb laenutingimuste p-dest 6.1.1 ja 6.1.2 kostja kohustus tasuda meeldetuletuste eest (tl 25-35). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Kostja ei ole hageja nõutud võlgnevuse ega viivise suurust ning selle arvestuslikku õigsust eraldi vaidlustanud. Hageja nõue võlgnevuse ja viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikud põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.